4.Määrata usaldusisiku B.J-i tasu suuruseks S.H kohustustest vabastamise menetluses järelevalve teostamisel 164 eurot, millele lisandub käibemaks 36,08 eurot, kokku 200,08 eurot.
5.Välja mõista S.H-lt usaldusisiku tasu koos käibemaksuga summas 200,08 eurot.
6.S.H-l tuleb tasuda 200,08 eurot usaldusisiku B.J-i tasu Advokaadibüroo B.J & B.J OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole EE772200221074511252 hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade S.H vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kohustustest
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 25.01.2023 määrusega kuulutati välja S.H pankrot, algatati S.H kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati B.J. Tartu Maakohtu 30.11.2023 kohtumäärusega lõpetati S.H pankrotimenetlus raugemisega ning jätkati võlgniku suhtes 25.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkab B.J. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruande kord aastas, 25.jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 20.jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 28 641,07 eurot.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 25.01.2024. Usaldusisik esitas aruande 25.01.2024. Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ajavahemikus 01.12.2023 – 24.01.2024 ei ole võlausaldajate nõuete katteks usaldusisiku ametikontole laekumisi toimunud ning võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 25.01.2025. Usaldusisik esitas aruande 22.01.2025. Aruande kohaselt ei ole võlgnik usaldusisikule andmeid saatnud ka pärast korduvaid ekirju, mistõttu puuduvad usaldusisikul andmed võlgniku kohta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ajavahemikus 25.01.2024 – 22.01.2025 ei ole võlausaldajate nõuete katteks laekumisi usaldusisikule toimunud.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 10.02.2025. Võlgnik istungile ei ilmunud ega teavitanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Kohtukutse on saadetud võlgnikule 24.01.2025 kohtule teadaolevale e-posti aadressile XXX, helistatud korduvalt rahvastikuregistri kontaktandmetes ja kohtute infosüsteemis olevale telefonile nr XXX, telefonis kutsuv toon, vastu ei võeta.
KOHTU SEISUKOHT
1.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi
lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
2.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. S.H ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
7.Tartu Maakohtu 30.11.2023 määrusega, millega jätkati kohustustest vabastamise menetlus, määrati, et võlgniku usaldusisikuna jätkab B.J. Usaldusisikul on kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ega andmeid esitanud, vaatamata usaldusisiku korduvatele päringutele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskohast, tulude ja vara kohta.
8.FIMS § 47 lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei ole usaldusisikule raha eraldanud. Kohtule teadaolevalt võlgnik ei tööta. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud
juhtudel. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma FIMS § 47 lõigetes 2–5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik 30.11.2023 määruse järgi oma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse järgsetest kohustustest ja milliseid on ka usaldusisik talle täiendavalt selgitanud. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele usaldusisiku päringutele andmeid talle esitanud. Samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt määratud kohtuistungile ega esitanud kohtule tõendeid mitteilmumise põhjuste kohta. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud FIMS § 49 lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma FIMS § 47 lõigetes 2–5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt FIMS § 49 lõikele 8 tuleb usaldusisiku taotlus rahuldada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne kolme aasta möödumist lõpetada, jättes võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
11.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub S.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka S.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kuna kohus lõpetab S.H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb B.J vabastada FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel usaldusisiku kohustustest S.H kohustustest vabastamise menetluses.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud S.H kanda. Usaldusisiku tasu määramine
1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2024. aastal 82 eurot, 2025. aastal 88,60 eurot).
2.Usaldusisik esitas 02.02.2025 kohtule tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele (25.01.2024 aruande koostamine, lisade komplekteerimine; 04.04.2024 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule; võlgniku
08.04.2024 kirjaga tutvumine; 11.01.2025 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule; 16.01.2025 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule; 22.01.2025 aruande koostamine) kokku 2 tundi. Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 164 eurot (tunnitasu 82 eurot).
3.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 164 eurot lisandub käibemaks 22%, s.o 36,08 eurot, kokku 200,08 eurot.
4.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku B.J-i tasuks määrata 164 eurot, millele lisandub käibemaks 36,08 eurot, kokku 200,08 eurot.
5.S.H-l tuleb tasuda 200,08 eurot usaldusisiku tasu Advokaadibüroo B.J & B.J OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole EE772200221074511252 hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.