09.novembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-59409
Kohtuasi
OÜ XXX hagi XXXEesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Hagihind
2067,73 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); seaduslik esindaja XXX Kostja: XXXEesti filiaal (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja Armin Allmäe
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
05. oktoober 2015 OÜ XXX hagi XXXEesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata Jätta hagimenetluse kulu - riigilõiv 250 eurot, OÜ XXX kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 07.05.2014 liiklusõnnetus J.Smuuli ja Kalevipoja põik ristmikul, kus osalesid kaks sõidukit: Volvo FH12 reg. märk XXX(edaspidi Volvo), mida juhis XXXja BMW 320i reg. märk XXX(edaspidi BMV), mida juhtis hageja seaduslik esindaja XXX. Sõiduk Volvo seisis J.Smuuli teel vasakus reas ja kuna selle ees oli sõiduk, mis keeras vasakule Kalevipoja põik tänavale, siis vahetas Volvo sõidurada paremale. BMW sõitis Laagna teelt üles J.Smuuli teele, andis teed J.Smuuli teel paremas reas liikuvale autole ning liikus otse edasi paremas reas. Ülekäigurajal toimus sõidukite Volvo ja BMV kokkupõrge, milles sai kannatada BMV tagaosa. Seega tekitas sõiduki Volvo juht, kelle väitel ei näinud ta paremas reas liikuvat sõidukit, BMV-le kahju.
2.26.08.2014 tegi kostja otsuse, millega tunnistas liiklusõnnetuses 100% süüdi olevaks BMW juhi. 31.08.2014 esitas hageja Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Volvo juht Valentin Sinelnikov. 10.10.2014 sai hageja vaidluskomisjonilt otsuse, milles tuvastati, et tegemist oli sõidukijuhtide osasüüga 50% mõlema sõidukijuhi osasa ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2067,73 eurot, so pool saadud kahjust.
3.Hageja sellega ei nõustunud, paludes esitatud hagis tuvastada, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli 100% süüdi sõiduki Volvo juht ja palus välja mõista kostjalt liiklusõnnetusega tekitatud kahju 2067,73 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ning palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt nõustub kostja vaidluskomisjoni 08.10.2014 otsusega nr 7-1/14/103, mille kohaselt oli tegemist sõidukijuhtide osasüüga kummagi juhi puhul 50%.
5.Kostja hinnagul on liiklusõnnetuse toimumisel määrava tähendusega asjaolu, et hageja rikkus liiklusseaduse § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Laagna tee mahasõidult Smuuli teele liikuvate sõidukijuhtide suhtes kehtib vahetult enne jalakäijate reguleeritud ülekäigurada „Anna teed“ liiklusmärk. Laagna tee mahasõit suubub kiiluna sujuvalt Smuuli tänavale, lõplik teede ühinemine ehk mahasõidutee lõppemine leiab aset jalakäijate ülekäigu raja ees. Regio kaardiandmebaasi kohaselt on liiklusmärgi „Anna teed“ ja jalakäijate ülekäiguraja ees oleva stoppjoone vahekaugus vaid 7,2 m. Kostja leiab, et arvestades Laagna tee mahasõidu sujuvat ühinemist Smuuli teega, lõpeb teede lõikumine ristmiku äärel asuva jalakäijate ülekäiguraja ees. Seega kehtib „Anna teed“ märgi mõju samuti sama kaugele. Kostja hinnangul ei saa liiklusmärgi mõju lõppeda enne „Anna teed“ märki ega enne sõiduteede lõikumise lõppu. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 07.05.2014 toimus Tallinnas, Smuuli tee ja Kalevipoja põik ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hageja esindaja sõidukiga BMW 320 (reg nr XXX) ning XXXsõidukiga Volvo FH12 (reg nr XXX), et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju suuruses 4135,45 eurot ning et kostja on hagejale hüvitanud kahjust 50% summas 2067,73 eurot.
7.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on kostjal kohustus eelnimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitada.
8.Kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 26 lg 4 kohaselt tuleb liikluskahju hüvitada vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. LKindlS § 2 järgi on liiklusõnnetus reeglina suurema ohu valdaja tsiviilvastutuse kindlustus.
9.VÕS § 1056 lg-test 1 tuleneb, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või
tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
10.VÕS § 1057 mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 1057 loetletud välistustega, siis vastutavad sõidukite Volvo ja BMV juhid suurema ohu allika valdajatena sõltumata oma süüst.
11.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri uurimismaterjalidest (lk 4-21) nähtuvalt liikus sõiduki Volvo juht mööda Smuuli teed ning vahetas ees vasakpöördeks seisma jäänud teise sõiduki tõttu sõidurada paremale. BMW juht sõitis samal ajal Smuuli teele ning toimus kokkupõrge Volvo ja BMW vahel. Liiklusõnnetuse osapooled ei saanud sündmuskohal kokkuleppele süü küsimuses, mistõttu kutsuti kohale politsei. Tunnistaja XXX ütlustega (lk 99) on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistati süüdi tema kui Volvo juht 100%-liselt ja teda karistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest väärteo menetluse korras 200 eurose rahatrahviga.
12.Sõidukikahju hüvitise taotluse (lk 22-23, tõlge 47-48) ja kindlustusandja 26.08.2014 otsusega on tõendatud (lk 24), et kostja tunnistas liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks, mille kohaselt vastutas hageja 100% ulatuses, kuna rikkus liiklusseaduse (LS) § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
13.LS § 2 punkt 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata.
14.LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri vöi sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
15.Liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel 22.02.2011 vastu võetud määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 6 sätestab, et eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumisalal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks ning § 7 p 3 selgitab liiklusmärgi nr 221 ”Anna teed” kohta, et märk kohustab juhti andma teed lõikuval teel. Määruse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et märgis 911 „Ühekordne pidev joon“ eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis ja märgist ületada ei tohi.
16.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri avariipolitseiniku H.Ploompuu tehtud fotodelt (lk 12-21), skeemilt (lk 8) ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 4-5) nähtub, et sõidukite kokkupõrge toimus ülekäigurajal J.Smuuli ja Kalevipoja põik teede ristumiskohas ehk LS § 2 punktis 68 sätestatud ristmikul. Ülekäiguraja ees asub stoppjoon ja pärisuunavööndis kulgevat kahte sõidurada eraldav pidev joon. Regio kaardi aerofotodelt (lk 81-82) nähtub, et Laagna tee mahasõit suubub J.Smuuli tänavale ja teede ühinemine lõpeb J.Smuuli ja Kalevipoja põik teede ristmikul asuva jalakäijate ülekäiguraja ees. Fotodelt (lk 12, 18) ja Regio kaardi aerofotodelt (lk 81-82) nähtub et Laagna tee mahasõidult J.Smuuli teele liikuvate sõidukijuhtide suhtes kehtib vahetult enne jalakäijate reguleeritud ülekäigurada „Anna teed" liiklusmärk. Kohus on seisukohal, et liiklusmärgi „Anna teed“ mõju lõppes ristmikul asuva ülekäiguraja ees. Järelikult alustas Volvo juht oma manöövri sooritamist alas, kus Laagna teelt tulnud BMW juhile kehtis teeandmiskohustus peateel liikuva Volvo suhtes.
17.Volvo juhi, tunnistaja XXXütluste kohaselt pidurdas ta tema ees vasakpöördeks seisma jäänud teise sõiduki tõttu, kuni tema sõiduki kiirus oli 0, manöövri tegemiseks hakkas ta kohalt liikuma rivistudes vasakpoolselt sõidurajalt ümber parempoolsele sõidurajale üle ühekordse pideva joone. XXXütluste kohaselt ei näinud ta temast paremalt tulnud BMV-d, kuna BMV lähenes temale ca 45% tõusuga teelt. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et BMW sõitis Laagna teelt üles J.Smuuli teele, andis teed J.Smuuli teel paremas reas liikuvale autole ning liikus otse edasi paremas reas. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema kiirus oli enne avariid 40-50 km/h ning, et ta ei pidanudki Volvole teed andma, kuna BMV oli avarii hetkel ülekäigurajal, so liiklusmärgi „Anna teed“ mõjualast väljunud.
18.Kohus asub seisukohale, et eelnevaga on tõendatud, et mööda Smuuli teed liikunud sõiduki Volvo juht rikkus teemärgisega 911 reguleeritud liikluskorda –sooritas oma manöövri üle ristmiku ees asuva ühekordse pideva joone ja LS § 33 lg 2 p 8, kuna sooritas manöövri hakkas pärast seisma jäämist paigalt liikuma ja vahetas ees seisnud sõiduki tõttu sõidurada paremale – veendumata, et see on teistele liiklejatele ohutu. Kuna samal ajal sooritas manöövrit BMW juht, kes sõitis Laagna teelt liiklusmärgi „Anna teed" mõjualas J.Smuuli ja Kalevipoja põik ristmikule kiirust vähendamata ja andmata teed peateel vasakus sõidureas liikuvale Volvole rikkudes sellega LS § 57 lg 1 ja „Anna teed“ märgi nõudeid, siis toimus kokkupõrge Volvo ja BMW vahel manöövrite üheaegsel teostamisel. Järelikult põhjustasid mõlema sõiduki juhid liiklusõnnetuse üheaegselt manöövrit sooritades, kusjuures rikkumised on kohtu hinnangul võrdselt liiklusõnnetuse põhjuseks. Asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli BMV juht jõudnud Volvo ette ülekäigurajale ehk väljunud liiklusmärgi „Anna teed“ mõjualast, ei välista BMV juhi vastutust liiklusõnnetuse toimumises, kuna see näitab selgelt, et kõrvalteel sõitnud BMV juht oleks pidanud peateele, J.Smuuli - Kalevipoja põik ristmikule lähenedes vähendama kiirust ja andma teed kõigile peateel liikuvatele sõidukitele,
sh vasakus reas liikunud Volvole, sest ta ei jõudnud oma manöövrit – väljasõitu kõrvalteelt peateele - ohutult lõpetada. BMV juhi rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega, kuna liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui BMV juht oleks enne peateele väljasõitmist andnud teed kõigile peateel liikunud sõidukitele.
19.Kohus on seisukohal, et kahju põhjustamise eest vastutavad mõlemad sõidukijuhid suurema ohu allika valdajatena VÕS § 1056 lg 1 ja lg 2 alusel võrdselt, sõltumata oma süüst. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. LKindIS § 44 lg 2 teine lause näeb ette, et kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Kuna 07.05.2014 Tallinnas, Smuuli teel toimunud liiklusõnnetuse puhul on tegemist osasüüga, siis oli kostjal õigus LKindIS § 44 lg-st 2 ja VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt vähendada kindlustushüvitist 50% võrra. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kostja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole ning kinnitas kohtuistungil, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Hageja menetluskulu – riigilõiv, tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.