Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
9.11.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-104326
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi RP võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
559 eurot 55 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Timuska Kostja RP (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XXXXX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Dobbs
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu
maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 7.05.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 341 eurot 76 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 159 eurot 94 senti ja viivise alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni selle täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 181 eurot 82 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts (edaspidi Tele2) ja kostja 2.12.2000, 9.11.2010, 11.01.2011 ja 3.05.2012 telekommunikatsiooniteenuste lepingud nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX. 19.12.2014 loovutas Tele2 kostja vastase nõude 341 eurot 76 senti koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Kostja võlgnevus moodustas kokku 341 eurot 76 senti. Vastavalt lepingule oli lepingu lahutamatuks osaks Tele2 mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks oli vastavalt tingimustele 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustas viivise võlg 159 eurot 94 senti. Kostja vastuväited
leping lõppes 1.11.2013. Kostja väitel oli telefonil Samsung i9100 Galaxy SIi konstruktiivne rike, mis tekitas kostjale 41 välismaa kõnet. Kohus nõustus hagejaga, et kostjal puudus alus jätta välismaiste kõnede eest tasumata ja ka ekspertiis ei saa tuvastada, kes ja mis asjaoludel tegelikkuses välisriigis kõned tegi. 3.05.2012 järelmaksulepingu p-s 4 selgitati kostjale, et tootel puuduse ilmnemisel peab klient pöörduma müüja või tootja volitatud teenindusettevõtte esinduse poole. Eluliselt oli ebausutav, et kostja olles veendunud, et seadmel oli konstruktiivse rike, toodet müüja hooldusesse või tootja volitatud teenindusettevõttesse ei vii. Seega kuulus võlg 341 eurot 76 senti kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt oli viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustas viivisvõlg seisuga 25.02.2015 159 eurot 94 senti. Viivisenõue oli põhjendatud, kostja tunnistas küll osaliselt hagi, kuid ei ole selles osas võlga likvideerinud, suurendades viivisenõuet. Kostjalt kuulus väljamõistmisele viivis alates 26.02.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 181 eurot 82 senti. TsMS § 162 lg 1 alusel jäi menetluskulu kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 191 eurot 73 senti. Hageja taotlus kuulus rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et leping tema ja Tele2 vahel oleks lõppenud 1.11.2013. Kostja ja Tele2 30.10.2013 e-kirjavahetusest (tl 98-99) ei nähtu, et kostjal puudusid seisuga 30.10.2013 kehtivad lepingud Tele2-ga. Samas nähtub poolte 30.10.2013 e-kirjavahetusest hageja kinnitus, et kostja kõik kõned on registreeritud mobiilside keskjaamas. Seetõttu ei ole veenev kostja väide, et ta sai konstruktiivse rikkega seadmest teada alles 2015.a-l. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.