2-15-104326/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista XXX’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 07.05.2015. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 341,76 euro väljamõistmiseks. XXXAS ja kostja sõlmisid 2.12.2000, 9.11.2010 ja 11.01.2011 ja 3.05.2012 telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr XXX, XXX, XXX. Hageja esitas kostjale arved summas 345,59 eurot, millest arvestati maha arvel nr XXX märgitud viivis summas 3,83 eurot. Kostja võlgnevus moodustab kokku 341,76 eurot. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks XXXAS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimustele 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus 159,94 eurot. Kostja vastus Kostja 02.06.2015. a esitatud vastuse kohaselt ei ole kostja alates 01.11.2013. a kasutanud XXX teenuseid mobiilinumbrile XXX. Kostja on nõus, et arvel nr XXX on kostja eelmise perioodi võlgnevus 76,68 eurot. Kostja ei ole nõus välisriigis tehtud kõnede arvuga 41 tk summas 105,90 eurot. Ülejäänud summadega on kostja nõus. Kostja ei ole nõus arvetega, mis olid väljastatud alates 1.12.2013, kuna kostjal lõppes liitumisleping teenuste osutajaga. Seda kinnitab ka XXX poolt 30.10.2013.a saadetud kiri kostjale. Vaatamata sellele, et kostjal puudusid lepingud operaatoriga XXX, kuid kuna number XXX oli ikkagi kasutusel ning XXX osutas teenuseid, kostja on nõus järgmiste summadega: arve XXX kostja on nõus summaga 0,47 eur; arve XXX kostja on nõus summaga 0,54 eur; arve XXX kostja ei ole nõus arvega täielikult. Kostja ei ole nõus kasutamata miinimumarvete summadega, kuna pooltel polnud kehtivaid lepinguid ning miinimumarve tingimus ei kehti. Seega kostja on nõus, et tema võlgnevus XXX eest on kokku 76,68 + 46,28 +0,47+0,54 =123,97 eur. Sellest tuleneb, kostja on nõus hagiavalduses esitatud nõuetega osaliselt, kokku summas 123,97 eur. Seega kostja ei ole nõus hagiavalduses oleva põhivõlgnevusega, viiviste summaga. Kohtu põhjendused 04.09.2015. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 2.12.2000, 9.11.2010 ja 11.01.2011 ja 3.05.2012 telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr XXX, XXX, XXX. Kostja sai enda

kasutusse telefoni numbri XXX, XXX, XXX, mobiiltelefoni Ericsson T10S, Nokia 3310, Nokia 5230, Samsung i9100 Galaxy SII. Kostja ei eita otsesõnu võlgnevust, kuid leiab, et hageja nõuded on osaliselt põhjendamatud. Kostja tunnistab võlgnevust summas 123,97 eurot. Kostja leiab, et välisriigis tehtud kõnede eest arvuga 41 tk summas 105,90 eurot, ei pea ta tasuma telefoni rikke tõttu. Kostja ei nõustu ka alates 01.12.2013. a esitatud arvetega, kuna kostja väitel ei ole ta alates 01.11.2013. a kasutanud XXX teenuseid mobiilinumbrile XXX. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja XXXAS poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolsent võlgnevuse tõttu 26.02.2014. a. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et leping oleks lõppenud 01.11.2013. a. Kostja vastuväite kohaselt on telefonil Samsung i9100 Galaxy SIi konstruktiivne rike, mis tekitas kostjale 41 välismaa kõnet. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud hagejale saadetud e-kirja, milles palub arve välismaa kõnesid puudutavas osas üle kontrollida (tl 98). Hageja selgituse kohaselt on kõik kõned registreeritud mobiilside keskjaamas. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja vastutab numbri omanikuna numbri nõuetekohase kasutamise eest isegi juhul kui kõned võis teha vaidlusaluse telefoniga keegi teine (tl 98). Hagejale teadaolevalt ei ole telefoni Samsung tootja avaldanud ametlikku informatsiooni, et antud mudelil on konstruktiivne viga (tl 106). Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul puudub kostjal alus jätta välismaiste kõnede eest tasumata ning ka ekspertiis ei saa tuvastada, kes ja mis asjaoludel tegelikkuses välisriigis vaidlusaluselt telefoninumbrilt kõned tegi. Kostja väiteid telefoni konstruktiivse rikke kohta kohus veenvaks ei pea. Kohtule on esitatud 03.05.2012. a sõlmitud järelmaksuleping ning arve nr 1873630, kus kostjale on punktis 4 selgitatud, et tootel puuduse ilmnemisel peab klient pöörduma müüja või tootja volitatud teenindusettevõtte esinduse poole. Eluliselt on ebausutav, et kostja olles veendunud, et tegemist on seadmega, millel on konstruktiivse rike, toodet müüja hooldusesse või tootja volitatud teenindusettevõttesse ei vii (tl 107). Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgnevus summas 341,76 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus seisuga 25.02.2015. a 159,94 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, kostja tunnistab küll osaliselt hagi, kuid ei ole ka selles osas võlgnevust hageja ees likvideerinud. Sellise käitumisega on kostja suurendanud ka viivisenõuet.