Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-11455 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ja kostja 29.03.2010 sõlmitud laenuleping, millest tulenevad kohustused on jätnud kostja kohaselt täitmata. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu käsutuses ei ole hageja menetluskulude nimekirja, mistõttu menetluskulude kindlaks määramise menetlus takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg-le 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus märgib, et kostja osanik XXX(ühtlasi hageja) on koos kostja tegevjuhiga (kes tegutseb hagejalt saadud volituse alusel) esitanud kohtule 28.10.2015 täiendava vastuse hagile. Kohus ei arvesta nimetatud dokumenti, kuivõrd XXX ei ole käesoleval ajal kostja seaduslikuks esindajaks. Kohus ei pea ka vajalikuks anda TsMS § 340-1 lg 1 alusel XXX tähtaega puuduste kõrvaldamiseks esindusõiguses, sest on ilmne, et kostjal juhatus puudub ja seetõttu kostja puudusi kõrvaldada ei saaks. Tartu Maakohtu menetluses on küll kohtuasi kostjale juhatuse asendusliikme määramiseks, kuid, selles ei ole enam kui 2 aasta jooksul lahendit tehtud (2-13-34261). Käesolevast menetlusest on kohus teavitanud osanikke, kuid osanikud ei ole kostjale juhatust valinud. Juhatuse puudumine ei ole TsMS kohaselt aluseks menetluse peatamisele ega asja menetlemata jätmisele, seega ei esine asjas tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2/3

2-14-11455

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.