Kaebuse esitaja ja kaebuse JIB määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): JIB (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX@XXX) Kostja: OÜ TERVIKLIK MINA (registrikood 11376599, asukoht Aasa 4, Valga linn, 68205, Valgamaa, seaduslik esindaja puudub), Puudutatud isik: OÜ TERVIKLIK MINA osanik KE (isikukood XXXXXXXXXX, e-post: XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.JIB määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 16.12.2015 määrus jätta muutmata.
Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 2 2.lause).
Asjaolud
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-11455
1.JIB esitas 12.03.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ Terviklik Mina vastu võlgnevuse nõudes.
2.05.11.2015 tegi Harju Maakohus asjas tagaseljaotsuse, millega otsustas mõista välja kostjalt hageja JIB kasuks põhivõlgnevuse 112 021,14 eurot, intressi 9 410,99 eurot, leppetrahvi 16 546,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 112 021,14 eurot. Kohus tegi tagaseljaotsuse tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud esitanud kohtule vastust hagiavaldusele.
3.Kohus toimetas tagaseljaotsuse kostjale kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu avaldades selle kohta teate 06.11.2015.
4.29.11.2015 esitas KE kostja esindajana tagaseljaotsuse peale kaja. Ühtlasi palus KE vabastada kostja kautsjoni tasumisest ja peatada menetlus kuni kostjale juhatuse liikme määramiseni tsiviilasjas nr 2-13-34261.
5.Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-34261 kinnitatud kohtuliku kompromissi kohaselt oli alates 17.09.2014 OÜ-l Terviklik Mina kaks kohtu poolt määratud juhatuse asendusliiget ühise esindusõigusega - KK ja MK. Hageja vaidlustas 02.10.2014 kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-34261 juhatuse asendusliikmete määramise kohta ning Tartu Ringkonnakohus on tühistanud kompromissi kinnitanud Tartu Maakohtu määruse. Tartu Maakohtus toimus tsiviilasja nr 2-13-34261 läbivaatamisel kohtuistung 17.09.2015 ja 25.11.2015 on huvitatud isikud esitanud kohtule kirjalikud seisukohad, kuid kohus ei ole veel lahendit teinud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus peatas 16.12.2015 määrusega tsiviilasja nr 2-14-11455 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-13-34261 OÜ-le TERVIKLIK MINA juhatuse liikme määramiseni.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
8.Harju Maakohus rahuldas 05.11.2015 tagaseljaotsusega JIB hagi OÜ TERVIKLIK MINA vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 29.11.2015 esitas KE kostja esindajana tagaseljaotsuse peale kaja. Ühtlasi palus KE vabastada kostja kautsjoni tasumisest ja peatada menetlus kuni kostjale juhatuse liikme määramiseni tsiviilasjas nr 2-13-34261.
9.Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-34261 kinnitatud kohtuliku kompromissi kohaselt oli alates 17.09.2014 OÜ-l Terviklik Mina kaks kohtu poolt määratud juhatuse asendusliiget ühise esindusõigusega - KK ja MK. Hageja vaidlustas 02.10.2014 kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-34261 juhatuse asendusliikmete määramise kohta ning Tartu Ringkonnakohus on tühistanud kompromissi kinnitanud Tartu Maakohtu määruse. Tartu Maakohtus toimus tsiviilasja nr 2-13-34261 läbivaatamisel kohtuistung 17.09.2015 ja 25.11.2015 on huvitatud isikud esitanud kohtule kirjalikud seisukohad, kuid käesoleval ajal ei ole kohus veel lahendit teinud. Seega ei ole kostjal käesoleval ajal esindusõiguslikku juhatust, kuid Tartu Maakohtu menetluses on kostja osanike avaldus juhatuse liikmete määramiseks kohtu poolt.
10.Kohus on seisukohal, et kaja lahendamisel peab kohus hindama, kas KE-l on esindusõigus kostja esindamiseks, selles osas on aga määrav Tartu Maakohtu otsustus tsiviilasjas nr 2-13-34261. Seega sõltub otsus kaja menetlemise kohta tsiviilasja nr 2-
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-11455 13-34261 lahendamisest. Kohus märgib, et osanikud on omalt poolt võtnud tarvitusele kõik nende käsutuses olevad võimalused, et tsiviilasja nr 2-13-34261 lahendamine lõpule viia ja võimaldada kohtul määrata juhatuse liige. Pärast kostjale juhatuse liikme määramist saab kohus jätkata menetlust ning vajadusel jätta kaja käiguta võimaldades kostjal tõendada esindusõigust. Ka KE taotluse enda kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna saab kohus lahendada pärast menetluse taastamist. Määruskaebus
11.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus oma määruses ebaõigesti märkinud, et tsiviilasjas nr 2-13-34261 tehtav lahend mõjutab kuidagi KE esindusõiguse olemasolu või selle puudumist. Nimetatud ebaõiget asjaolu arvestades on kohus ebaõigesti peatanud menetluse. Kohus oleks pidanud kontrollima KE esindusõiguse olemasolu ning selle puudumisel pole kohtul võimalik KE poolt esitatud kaja menetleda –mh peatada kohtumenetlust.
13.Harju Maakohtu tegevus on olnud ka äärmiselt vastuoluline, kuna KE on menetluse jooksul esitanud kohtule korduvalt erinevaid dokumente. Kohus on esmalt õigesti jõudnud järeldusele, et KE pole kostja esindaja ning seega tegi kohus käesolevas tsiviilasjas ka tagaseljaotsuse. Seejärel muutis kohus hageja jaoks arusaamatutel põhjustel oma seisukohta ning leidis, et KE esitatud kaja on võimalik faktiliselt menetleda ja kohus asus tegema erinevaid menetlustoiminguid.
14.KE pole esitanud kohtule väidetavat osaniku otsust, millest väidetavalt nähtub KE esindusõigus. Puuduvad igasugused asjaolud, millele tuginedes peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikult vastust.
16.Puudutatud isik esitas vastuse nii enda kui kostja nimel, leides, et määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud kostja kanda.
17.Maakohus on 16.12.2015 menetluse peatamise ja täitemenetluse peatamise määrustega õigesti kõrvaldanud varasemad menetlusõiguse olulised rikkumised ning seetõttu ei ole määruste tegemisel õigusnorme rikutud.
18.Kohus poleks tohtinud menetlust käesolevas tsiviilasjas üldse jätkata ning kohtu tegevus käesolevas tsiviilasjas on olnud vastuoluline. Harju Maakohtule sai teatavaks, et juriidilisest isikust kostjal puudub kehtivate volitustega juhatus vahetult pärast hagi menetlusse võtmist, kui kohus ei võtnud vastu hageja kui juriidilisest isikust kostja lõppenud volitustega juhatuse liikme hagi õigeksvõttu, millega hageja soovis kostja ning KE kui teise 50% suuruse osalusega osaniku arvelt alusetult rikastuda. Seega kohus oleks pidanud menetluse peatama vastavalt TsMS § 355 kuni esindusõiguslike isikute nimetamise või kohtu poolt määramiseni. Analoogia korras oleks käesoleval juhul kohus pidanud rakendama TsMS § 354 lg 1 ning menetluse peatama. Pooltele teatati kohtust 23.10.2014 saabunud pöördumises, et kohus on otsustanud võtta käesolevas tsiviilasjas seisukoha alles pärast seda, kui on nimetatud OÜ Terviklik Mina esindusõiguslikud isikud, mistõttu võisid pooled eeldada, et kohus ongi menetluse peatanud.
19.Hageja püüdis käesolevas tsiviilasjas esineda üheaegselt nii hageja kui ka juriidilisest isikust kostja esindajana ning iseenda poolt esitatud hagi õigeks võtta. Maakohus ei võtnud õigeksvõttu õigesti vastu, kuna hageja ei suutnud tõendada oma esindusõigust.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-11455
20.Käesoleval juhul puudub kostjal esindusõiguslik juhatus osanike vaheliste erimeelsuste ning pikale veninud juhatuse asendusliikmete määramise kohtuvaidluse tõttu. Eeltoodud põhjustel võis kohus arvestada KE poolt esitatud menetlusdokumentidega ja tõenditega.
21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, milles ühe menetlusosalise so kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime on puudulik seadusliku esindaja puudumise tõttu (TsMS § 202 lg 1, § 217 lg 1, 5 ja 6, § 221 lg 1). TsMS § 226 lg 1 1.lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.
24.Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas tuleb menetlus peatada kuni kostjale juhatuse liikme määramiseni tsiviilasjas nr 2-13-34261.
25.Ringkonnakohus on kontrollinud, et kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-34261 kostja juhatusse määratud neli asendusliiget, 28.01.2016 on KE eelnimetatud määrusele esitanud määruskaebuse. Seega puudub kostjal jätkuvalt seaduslik esindaja, menetluse peatamine on põhjendatud.
26.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga selles, et eelnimetatud tsiviilasjas tehtav lahend ei mõjuta käesolevat tsiviilasja. Ringkonnakohtu hinnangul mõjutab tsiviilasjas nr 2-13-34261 tehtav lahend otseselt käesolevas tsiviilasjas esitatud kaja lahendamist, nagu on õigesti leidnud maakohus, kuivõrd määravaks saab edaspidises menetluses see, kellele kuulub kostja esindusõigus ja missuguse sisuga menetlustoiminguid kostja seaduslik esindaja esindusõigusest tulenevalt teeb. Sellest omakorda sõltub käesolevas asjas menetluse edasine käik.
27.Ka Riigikohus on TsMS § 356 tõlgendamisel leidnud, et menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt lahendid 3-2-1-22-15; 3-2-1-68-09; 3-2-1-24-07).
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
29.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 2 2.lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.