Jerzy Igor Biechonski avaldus OÜ TERVIKLIK ELU juhatuse asendusliikmete määramiseks Katrin Eimla avaldus OÜ TERVIKLIK juhatuse asendusliikmete määramiseks
ELU
Menetlustoiming
juhatuse asendusliikmete tasu määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: Katrin Eimla (ik XXX), lepinguline esindaja: advokaat Andrus Lillo (e-post [email protected]) avaldaja: Jerzy Igor Biechonski (ik XXX ), lepinguline esindaja: advokaat Keijo Lindeberg (e-post [email protected]) puudutatud isik: OÜ TERVIKLIK ELU (endine ärinimi OÜ TERVIKLIK MINA; rk 11376599; aadress Jaska, Pikkjärve küla, Valga vald, Valgamaa), lepinguline esindaja: advokaat Keijo Lindeberg (e-post [email protected]) puudutatud isik: Ene Ahas (endine asendusliige; ik XXX ; e-post XXX )
juhatuse
puudutatud isik: Karol Koger (endine juhatuse asendusliige; ik XXX ; e-post XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ene Ahase ja Karol Kogre tasutaotlused osaliselt.
2.Määrata Ene Ahase tasu suuruseks OÜ TERVIKLIK ELU juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest XXX eurot (bruto).
Ene Ahase (konto nr XXX) tasust XXX eurot (bruto) ja sellelt makstav sotsiaalmaks XXX eurot tasuda Katrin Eimla poolt 26.05.2016 makstud 2000 euro suurusest ettemaksust.
4.Välja mõista OÜ-lt TERVIKLIK ELU Ene Ahase kasuks järgmine:
4.1.resolutsiooni p-s 2 märgitud tasust XXX eurot (bruto);
4.2.viivis p-s 4.1 märgitud maksmata tasult VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasu maksmiseni.
5.Määrata Karol Kogre tasu suuruseks OÜ TERVIKLIK ELU juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest XXX eurot (bruto).
6.Välja välja OÜ-lt TERVIKLIK ELU Karol Kogre kasuks järgmine:
6.1.resolutsiooni p-s 5 märgitud tasu XXX eurot (bruto);
6.2.viivis maksmata tasult VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasu maksmiseni.
7.Jätta rahuldamata Katrin Eimla taotlus ettemaksu 2000 eurot tagastamiseks.
8.Jätta menetluskulud OÜ TERVIKLIK ELU kanda.
9.Määrata Katrin Eimla menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 198 eurot ning ettemaksu arvel kantud juhatuse asendusliikme kulu 2000 eurot, kokku 2198 eurot.
10.Välja mõista OÜ-lt TERVIKLIK ELU menetluskulu 2198 eurot Katrin Eimla kasuks. Väljamõistetud rahast 198 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kontole nr XXX ja 2000 eurot Katrin Eimla kontole nr XXX.
11.Mitte hüvitada Jerzy Igor Biechonski menetluskulusid.
12.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla esitasid Tartu Maakohtule avaldused OÜ TERVIKLIK ELU (puudutatud isik) juhatuse asendusliikmete määramiseks. 12.01.2016 määrusega (III kd lk 131-140) määras maakohus juhatuse asendusliikmed. Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.06.2016 määrusega (III kd lk 182-187) maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega määras juhatuse asendusliikmeteks Ene Ahase ja Karol Kogre (asendusliikmed). Riigikohus jättis 29.08.2016 määrusega (III kd lk 197) Jerzy Igor Biechonski määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
2.Ringkonnakohtu 18.05.2016 määruse alusel on Katrin Eimla tasunud juhatuse asendusliikme tasu katteks 26.05.2016 ettemaksu 2000 eurot (III kd lk 177, 180).
3.Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (IV kd lk 52-53) nähtuvalt olid Ene Ahas ja Karol Koger kantud puudutatud isiku registrikaardile juhatuse liikmetena 20.06.2016– 17.02.2017. Praegu on äriregistri andmetel juhatuse liikmed Jerzy Igor Biechonski (alates 17.02.2017) ja Kadri Aru (alates 18.02.2019). Osanike kohta nähtub äriregistrist järgmine: kuni 14.02.2017 olid osanikud Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla, 14.02.2017– 13.02.2019 oli ainuosanik Jerzy Igor Biechonski, alates 13.02.2019 on osanikud Jerzy Igor Biechonski ja Kadri Aru.
4.08.08.2017 esitasid asendusliikmed Tartu Maakohtule järgmised taotlused: kinnitada Ene Ahase tasuks XXX eurot (bruto) ja Karol Kogre tasuks XXX eurot (bruto); välja maksta deposiitkontolt 2000 eurot Ene Ahase kontole; välja mõista puudutatud isikult Ene Ahase tasu XXX eurot ja Karol Kogre tasu XXX eurot; välja mõista puudutatud isikult viivis tasult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni asendusliikmete kasuks (IV kd lk 25-26). Asendusliikmete tegevuse tulemusel saavutati kompromiss, mille kohaselt Jerzy Igor Biechonski omandas Katrin Eimla osa. Kulude osas jäi kokkulepe, et töö tasustatakse Katrin Eimla makstud tagatise arvelt ning seda ületavas osas puudutatud isiku poolt. Puudutatud isiku kohustuse täitmist käendas Jerzy Igor Biechonski 2000 euro ulatuses. Jerzy Igor Biechonskil ja Katrin Eimlal puudus tasu suuruse osas üksmeel. Ene Ahase puhul on analoogselt pankrotihalduri tasuga võetud aluseks tunnitasu määr XX eurot, ajakulu oli XXX min. Karol Kogre ajakulu oli XXX min ja tunnitasu XXX eurot. Kulud (transpordi- ja sidekulu, kontoritarbed) kuuluvad hüvitamisele tasu koosseisus, eraldi hüvitamist ei pea asendusliikmed menetlusökonoomilistel põhjustel vajalikuks.
5.Tartu Maakohtu esimehe XX.XX.XXXX käskkirja nr XXX (IV kd lk 20) alusel määrati tsiviilasja menetlejaks kohtunik Donald Kiidjärv.
6.Katrin Eimla 21.05.2019 avalduse (IV kd lk 56-57) järgi ei ole tal vastuväiteid tasutaotlusele ja tasu puudutatud isikult väljamõistmisele. Tasu väljamõistmise ja laekumise järgselt palub ta tagastada oma kontole ettemaksu 2000 eurot.
7.21.06.2019 vastuses (IV kd lk 63-64) selgitasid asendusliikmed, et peavad brutotasu all silmas töötasu, millelt on kinni pidamata töötaja maksud (tulumaks, töötuskindlustusmakse töötaja osa, kogumispensioni makse). Ühtlasi viitasid nad tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg-le 1 ja § 13 lg-le 2, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p-le 4 ja maksukorralduseseaduse §-le 6, mille kohaselt tuleb ka juhatuse asendusliikmele tasu määramisel arvesse võtta arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid riiklikke makse. Tasu väljamakse on kohustatud deklareerima juriidiline isik, kelle juhatuse asendusliikmetele tasu makstakse. Seetõttu on asjakohane ja vajalik analoogselt pankrotihalduriga tuua välja brutotasu. Tööandja kulu kokku on brutotasu pluss nn tööandja maksud (sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse).
8.Puudutatud isik ja Jerzy Igor Biechonski palusid 01.07.2019 seisukohas (IV kd lk 66-73) järgmist: määrata Ene Ahase brutotasuks XXX eurot ja Karol Kogre brutotasuks XXX eurot; määrata, et tasu maksavad võrdsetes osades puudutatud isik ja Katrin Eimla; jätta Katrin Eimla taotlus rahuldamata; jätta kõik menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 I lause alusel asendusliikmete kanda. Asendusliikmete tasu on põhjendatud maksimaalselt XXX eurot kuus. Arvestades keskmiselt 176 töötunniga kuus ning tööaja arvestust, kujuneb tasu järgmiselt: Ene Ahas XXX, Karol Koger XXX. Ene Ahase 22. ja 30.09.2015 e-kirjadele ja 02.10.2015 seisukohas avaldatule ning Katrin Eimla esindaja 17.09.2015 istungil kinnitatule vaatamata on Ene Ahase tunnihinnaks XXX eurot, st tegemist on sisuliselt advokaadibüroos klientidele pakutava või sellega olulisel määral sarnase hinnaga. Taotletav tunnitasu ei vasta seadusest tuleneva mõistliku tasu eeldusele. Mõistliku tasu sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige juhitavast ettevõttest, tema suurusest, tegevusmahust ning võimekusest, mitte asendusliikme isikust ja kogemusest. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks ka juhatuse asendusliikmetele kohalduma põhimõte, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nende ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 2). Tunnitasu 96 eurot korral oleks juhatuse liikme igakuine tasu XXX eurot (XXX) ja 48 eurot korral XXX eurot (XXX), mida teenivad väheste Eesti äriühingute juhatuse liikmed. Selline tasu oleks mõeldav väga suure ja eduka tegutseva ettevõtte puhul, mille juhtimisega kaasneksid ka sisulise tegevuse ja suure käibega seotud vastutusrikkad ülesanded. Puudutatud isiku käive oli 2016. a eelnevate aastatega võrreldes äärmiselt väike (32 519 eurot; 2015. a 110 193 eurot), reaalne ja tulutoov tegevus puudus. Sellises olukorras ei ole puudutatud isik suuteline tasuma kahele juhatuse liikmele igakuiselt XXX eurot (XXX). Majandustulemuste ülevaatest nähtub, et puudutatud isik teenis 2017. a tulu kokku XXX eurot, 2018. a XXX eurot, 2019. a viie kuuga XXX eurot. Seega puudub tal igasugune suutlikkus tasuda asendusliikmete küsitud tasu. Asendusliikmed on täitnud vaid formaalseid ja tavapäraseid ülesandeid ega ole tegelenud sisulise tegevuse ja arenguga. Arusaamatuks jääb Karol Kogre tunnitasu kujunemine ja asendusliikmete tunnitasude vahe. Sisuliselt on mõlemad teinud võrdväärset tööd ja täitnud sarnaseid ülesandeid. Puudutatud isiku rasket majanduslikku seisu arvestades peaks vähemalt 50% tasust maksma Katrin Eimla deposiitkontole tasutud rahast. Samuti tuleb arvestada, et Ene Ahas ja Karol Koger määrati asendusliikmeks üksnes Katrin Eimla nõudmisel, Jerzy Igor Biechonski palus määrata asendusliikmeteks isikud, kes ei oleks tasu küsinud.
9.Ene Ahase 09.07.2019 e-kirja (IV kd lk 97) järgi toimus menetlus Katrin Eimla ja Jerzy Igor Biechonski huvides, asendusliikmed täitsid oma funktsiooni ja tänu nendele said osanikud ühise ettevõtlustegevuse lõpetatud. Arusaamatuks jäävad pretensioonid aktiivse majandustegevuse puudumise ja nigela tulemi kohta. Ka kohtu määratud juhatuse liikmed on seotud osanike otsustega ettevõtte tegevuse läbiviimisel. 17.01.2017 üldkoosolekul andis Jerzy Igor Biechonski korralduse mitte tegutseda aktiivselt, vaid leidis,
et tegevus võikski seisneda olemasoleva vara säilitamises, raamatupidamise kohustuse täitmises. Majandusnäitajate järgi teenis ettevõte asendusliikmete tööperioodil piisavalt tulu töötasu katmiseks. Pärast seda kukkus tulu drastiliselt. Seadus ei võimalda jätta asendusliikmete ülesannete täitmisega seonduvaid kulusid (mh tasu küsimuse lahendamisega kaasnevaid menetluskulusid) asendusliikmete kanda.
10.Puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski 10.07.2019 seisukoha (IV kd lk 100-104) järgi nähtub asendusliikmete tegevuste loetelust, et nad ei ole teinud ühtegi toimingut, mis oleks toonud puudutatud isikule tulu. Samuti ei ole osa toiminguid seotud puudutatud isiku huvide kaitsmisega, vaid teostatud üksnes asendusliikmete huvides (käenduslepingute ja tasu kindlaksmääramise avalduse koostamine, kokku XXX min). Kogu käive on teenitud puudutatud isiku töötajate, eelkõige Jerzy Igor Biechonski tegevuse tulemusena.
11.Katrin Eimla 22.07.2019 arvamuse (IV kd lk 106-107) järgi ei ole kohane rakendada puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski arvutuspõhimõtteid. Selline, sisuliselt kuupalgale ja kuu keskmisele töötundide arvule tuginev arvutus on sobilik töölepingu alusel töötava isiku puhul. Juhatuse liikme puhul on tegemist käsundilaadse õigusliku suhte ja positsiooni, ülesannete iseloomu ja mahu ja vastutuse ulatusega ning vastavalt on ka tasu arvestuse põhimõtted erinevad. Käsundi alusel tegutseva isiku tasu sisaldab kõiki käsundi täitmisega seotud kulusid (bürookulud, maksud jms). Samuti oleks eluvõõras lähtuda eeldusest, et käsundisaaja tegutseb käsundit täites 8 t päevas ja 176 t kuus. VÕS § 627 lg-st 2 tuleneb, et kui käsundisaaja tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Arvestades ülesannete kaalukust (ettevõtte esindamine, juhtimine ja toimimise tagamine), sellega kaasneva vastutuse suurust ning ametis oldud perioodi, ei ole tasu ebamõistlikult suur. Katrin Eimla, Jerzy Igor Biechonski ja puudutatud isik on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt võtsid just Jerzy Igor Biechonski ja puudutatud isik endale kohustuse tasuda asendusliikmete tasu. Asendusliikmete määramine Katrin Eimla taotluse alusel ei anna alust kohustada teda neile tasu maksma. 29.08.2019 avalduse (IV kd lk 119-121) järgi on Katrin Eimla menetluskuluks õigusabikulu 396 eurot.
12.30.08.2019 täiendavas seisukohas (IV kd lk 123-127) ei nõustunud puudutatud isik ja Jerzy Igor Biechonski Katrin Eimla 22.07.2019 arvamusega. Menetluskuludena palusid nad kohustada asendusliikmeid hüvitama Jerzy Igor Biechonskile õigusabikulu 940 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
13.TsMS § 605 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhatusse määratud asendusliige võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. ÄS § 184 lg 6 II lause sätestab, et kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Asendusliikmete tasutaotlusest, puudutatud isiku, Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla kohtule esitatud vastustest ja 17.01.2017 osanike koosoleku protokollist (IV kd lk 41-45) nähtuvalt ei ole asendusliikmed ja juriidiline isik jõudnud tasu osas kokkuleppele. Seega tuleb tasu määrata asendusliikmete avalduse alusel kohtul.
13.1.Ene Ahas palub määrata oma brutotasuks XXX eurot (XXX) ja Karol Koger XXX eurot (XXX). Puudutatud isik peab põhjendatuks tasusid vastavalt XXX eurot ja XXX eurot.
13.2.Õiguskirjanduses on leitud, et kohus saab kulutuste hüvitamise põhimõtete ning tasu määramisel arvestada määratud isiku ülesannete iseloomu, keerukust ning töömahtu, aga ka äriühingu majanduslikku olukorda ning kohtu määratud isiku panust sellesse. Kohus võib lähtuda kohtu määratud isiku tasustamisel tunnitasust või kuutasust, kuna selliselt on tasu lihtsam arvestada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn 2018, lk 825).
13.3.Karol Kogre tööajaarvestuse (IV kd lk 28-29) järgi oli tema ajakulu perioodil 13.06.2016–26.04.2017 kokku 10,25 t. Ene Ahase tööajaarvestuse (IV kd lk 31-39) järgi oli tema ajakulu perioodil 13.06.2016–08.05.2017 kokku 23,75 t. Asendusliikmed kooskõlastasid ja arutasid oma tegevust, tegelesid raamatupidamise, andmebaaside, deklaratsioonide, osanike koosoleku, osanike kokkuleppe vahendamise ja tsiviilasjaga nr 2-14-11455 (Jerzy Igor Biechonski hagi puudutatud isiku vastu võla nõudes). Kohus leiab, et asendusliikmete ajakulu on põhjendatud, v.a Ene Ahase ajakulust 1,75 t. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitada Ene Ahase 17.04.2017 ajakulu 0,75 t seoses asendusliikmete tasu osas käenduslepingu koostamisega. 08.05.2017 tasutaotluse koostamisele ja juhatuse liikmele raamatupidamisdokumentide üleandmisele kulus Ene Ahasel 1,5 t. Samas oli asendusliige Karol Koger 26.04.2017 juba andnud juhatusele 1,5 tundi raamatupidamise dokumente üle, mistõttu puudub alus arvata, et see oli teise asendusliikme jaoks ajamahukas. Tasutaotluse koostamisega seotud ajakulu hüvitamist ei pea kohus põhjendatuks. Ene Ahase 08.05.2017 ajakulust tuleb jätta hüvitamata 1 t.
13.4.Tasutaotluse kohaselt on Ene Ahase puhul analoogselt pankrotihalduri tasuga võetud aluseks tunnitasu XXX eurot ja Karol Kogre puhul lähtutud tunnitasust XXX eurot. 21.06.2019 vastusest nähtuvalt peavad asendusliikmed silmas brutotöötasu, millelt on kinni pidamata nn töötaja maksud (tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse), ning lisaks tuleks väljamakse tegijal maksta veel sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse. 02.10.2015 seisukohas (III kd lk 21-22) leidis Ene Ahas, et tunnitasu osas on võimalik võtta aluseks pankrotimenetluses kasutatav määr. Võttes aluseks tasustamise põhimõtted pankrotimenetluses, on erinevad toimingud erineva tunnitasuga. Arusaamatuste vältimiseks avaldas Ene Ahas, et tasustamine ei toimu analoogselt advokaadi õigusteenuse tasustamise põhimõttega. Sama oli ta 22. ja 30.09.2015 e-kirjades (III kd lk 23-24) kinnitanud ka puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski esindajale. 16.05.2016 e-kirjas ringkonnakohtule (III kd lk 176) hindas Ene Ahas oma tasu suuruseks vähemalt 2000 eurot, mille arvelt kantakse asjaolude väljaselgitamise, operatiivsete juhatuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ja muude seadusest tulenevate juhatuse kohustustega kaasnev tööajakulu. Alates 01.07.2014 näeb pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 3 ette, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni I lause kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu II lugemise muudatusettepanekute seletuskirjast nähtuvalt lisandub muudatuse vastuvõtmise tulemusel halduri tasule käibemaks. Kõik muud seaduses ettenähtud maksud sisalduvad halduri tasus. [---] Alates 01.01.2015 sisalduvad kõik maksud, v.a käibemaks, tasus ning kaudselt toob see maksustamise muudatus kaasa pankrotihaldurite tegevuse ümberkujundamise selliselt, et pankrotihaldur tegutsebki läbi büroo või FIE-na, kuid mitte enam füüsilise isikuna. Muudatusega saavutatakse selgus ja läbipaistvus pankrotihalduri ja ajutise halduri tasu maksustamises, mis peaks kaudselt suurendama ka õiguskindlust – võlausaldajatele peaks menetluse algusest saadik olema selge, kuidas pankrotihalduri tasu maksustatakse ning millised kulud võivad menetlusega kaasneda (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d7073724-da3d-45f7-877b31c882d378d5/Kohtute%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20sead uste%20muutmise%20seadus, 570 SE II seletuskiri.docx, lk 9). Ene Ahas on lähtunud analoogiast halduri tasuga nii enne enda määramist avaldatus kui tasutaotluses. Pankrotiseadusest nähtuvalt sisalduvad ajutise halduri tunnitasu määras vajadusel ka nn tööandja maksud, sh sotsiaalmaks. Juhatuse asendusliikme määramise puhul on samuti oluline menetlusega kaasnevate kulude selgus ja läbipaistvus. Seda arvestades peab kohus mõislikuks ja põhjendatuks Ene Ahase tunnitasu XXX eurot, milles sisalduvad kõik seaduses sätestatud maksud, sh sotsiaalmaks. Ka Karol Kogre tunnitasu XXX eurot peab kohus põhjendatuks nii, et selles sisalduvad kõik maksud. Seda arvestades lähtub kohus Ene Ahase brutotasust XXX eurot ja Karol Kogre brutotasust
XXX eurot. Juhatuse liikme tasudelt tuleb maksta vaid SMS § 2 lg 2 p 4, § 7 lg 1 alusel sotsiaalmaks 33%, seega on kummagi asendusliikme tunnitasuga seonduv kulu kokku vastavalt XXX eurot (XXX) ja XXX eurot (XXX eurost)). Töötuskindlustusmakset juhatuse liikme tasult maksta ei tule. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 alusel makstakse töötuskindlustusmakset: 1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) TKindlS 3 lg 2 p-s 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. TKindlS § 3 lg 2 p 3 järgi ei ole TKindlS mõttes kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige TuMS § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
13.5.Kohus leiab, et sellised tunnitasud on ka mõistlikud, arvestades kogumina asendusliikmete ülesannete iseloomu ja keerukust, puudutatud isiku majanduslikku olukorda ja asendusliikmete panust. Asendusliikmed täitsid osaliselt nn tavapäraseid ja formaalseid juhatuse liikme kohustusi. Vaidlust ei ole, et vajalikud ei olnud tehingud ja toimingud seoses ettevõtte spetsiifilise sisulise tegevuse ja arenguga. Kohus märgib, et see ei ole etteheide asendusliikmetele, vaid asjaolu, mida kohus tasu suuruse juures arvesse võtab. Samas, kuigi asendusliikmed otseselt majandustegevusse ei panustanud, tagasid nad siiski selle, et puudutatud isik saaks üldse toimida. Asendusliikmed tegutsesid osaliselt 2016. ja 2017. a, puudutatud isiku esitatud andmetest nähtuvalt oli käive 2016. a XXX eurot ja 2017. a XXX eurot (IV kd lk 102). Asendusliikmete ülesannet komplitseerisid osanikevahelised erimeelsused. Asendusliikmete kaasabil saavutati kompromiss, mille tulemusel Jerzy Igor Biechonski omandas Katrin Eimla osa ning osutus võimalikuks puudutatud isiku edasine tegevus osaniku valitud juhatuse liikme esindamisel ja juhtimisel. Asendusliikmed ei taotle eraldi kulutuste hüvitamist. Erinevalt puudutatud isikust on kohus seisukohal, et Ene Ahase kõrgemat tasu õigustavad tema õigusalased teadmised ning kogemused pankrotihalduri ja juhatuse asendusliikmena, mis kajastuvad tema tehtud ulatuslikemates ja sisulisemates toimingutes. Mh on Ene Ahas teinud puudutatud isiku esindajana erinevalt Karol Kogrest olulisi toiminguid tsiviilasjas nr 2-14-11455, samuti panustanud suuremas ulatuses osanike koosoleku läbiviimisse ja osanikevahelise keerulise olukorra lahendamisse. Puudutatud isiku väitel teenis ta 2017. majandusaastal tulu XXX eurot, 2018. a XXX eurot ja 2019. a viie kuuga XXX eurot ning seega puudub tal igasugune suutlikkus tasuda asendusliikmetele tasu (IV kd lk 69-70). 2018. a majandusaasta aruande bilansist nähtub, et vähenenud käibele ja viimastel aastatel teenitud vähesele või olematule tulule vaatamata oli puudutatud isikul 31.12.2018 seisuga vara kokku XXX eurot (sh raha ja pangakontod XXX eurot, põhivara 67 877 eurot) ning kohustusi vaid XXX eurot (IV kd lk 130). Puudutatud isiku esitatud pearaamatu väljavõtte järgi on tema kassa lõppsaldo 12.06.2019 seisuga XXX eurot (IV kd lk 93-94). Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule kaks kinnistut (registriosa nr-d XXX ja XXX ), kumbki ei ole koormatud hüpoteekidega ning ka käsutamise keelumärked on kustutatud (IV kd lk 131-134). Seega ei ole alust väita, et selline tasu ei oleks mõistlik puudutatud isiku majanduslikku olukorda arvestades.
13.6.Eeltoodust lähtudes tuleb Ene Ahase brutotasuks määrata XXX eurot ((XXX) ja Karol Kogre brutotasuks XXX eurot (XXX).
14.TsMS § 605 lg 2 I lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, selleks ettenähtud kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui kohtul on kahtlusi, et määratav isik ei jõua juriidilise isikuga tasu maksmises kokkuleppele või juriidilisel isikul puuduvad vastavad vahendid, võib kohus nõuda ettemaksu menetluse rahastamise eesmärgil (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, lk 824). Katrin Eimla on tasunud kohtu nõudmisel tasu ja kulude ettemaksu 2000 eurot. Asendusliikmed ei ole jõudnud puudutatud isikuga tasu maksmises kokkuleppele. Arvestades puudutatud isiku seisukohti antud menetluses, on alust arvata, et ta ei pruugi vabatahtlikult maksta ka kohtu määratud tasu ning tasu sissenõudmine võib olla
raskendatud ja aeganõudev. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja otstarbekaks maksta tasu välja eelkõige deposiidi arvelt ning vaid ülejäänud ulatuses mõista välja puudutatud isikult asendusliikmete kasuks. Ettemaksu tasumisel pidi Katrin Eimla arvestama sellega, et seda kasutaksegi tasu maksmiseks. Tasu maksmist ettemaksu arvel ei välista see, et Jerzy Igor Biechonski on kinnitanud osa müügileping p-s 2.2.3, et on võtnud koos puudutatud isikuga solidaarse kohustuse tasuda kohtu poolt ajutiste juhatuse liikmete tasuna väljamõistetava summa maksimaalmääras 2000 eurot, ning sõlminud käenduslepingu (IV kd lk 111, 116-117). Asendusliikmed on palunud ettemaksust maksta Ene Ahase tasu. Seetõttu tulebki just Ene Ahase brutotasust XXX eurot maksta ettemaksu arvelt, kusjuures väljamakse tegijal tuleb tasuda ka sotsiaalmaks XXX eurot. Seega kasutatakse kogu ettemaks 2000 eurot seoses Ene Ahase tasuga (XXX eurot + XXX eurot) ning Katrin Eimla taotlus ettemaksu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ene Ahase ülejäänud brutotasu XXX eurot ning Karol Kogre brutotasu XXX eurot tuleb välja mõista puudutatud isikult.
15.Arvestades asendusliikmete taotlust, tuleb puudutatud isikult mõista nende kasuks välja ka viivis puudutatud isikult väljamõistetud tasumata asendusliikmete tasult VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
16.TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudub alus jätta käesoleva menetluse kulusid mõne muu menetlusosalise kanda.
17.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on Katrin Eimla menetluskuluks õigusabikulu XXX eurot (XXX + käibemaks). TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Katrin Eimlat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – advokaat Andrus Lillo. Menetluskulude nimekirja järgi oli esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindaja ajakulu on 3 t (nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, kohtule vastuse koostamine ja esitamine). Toimiku materjalidest (asendusliikmete määramise menetlus, 17.01.2017 osanike koosoleku protokoll, 21.12.2016 e-kiri, osaühingu osa müügileping (IV kd lk 41-46, 50-51, 110)) nähtuvalt oli esindaja asjaolude ja tõenditega kursis juba enne tasu osas kohtusse pöördumist. Arvestades seda ning vastuste sisu ja mahtu, samas ka puudutatud isiku pikkade seisukohtadega tutvumise vajadust, peab kohus ajakulu põhjendatuks 1,5 t ulatuses. Kohus märgib, et Katrin Eimla osalemine menetluses ja tema seisukohad olid vajalikud, sest küsimus oli mh asendusliikmete tasustamises tema ettemaksu arvelt. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hüvitada käibemaks. Katrin Eimla menetluskuluks tuleb määrata lepingulise esindaja kulu XXX eurot (XXX eurot + käibemaks). Asendusliikme ja tema tasu määramist reguleerivad TsMS-s samad sätted mis erikontrolli ja tema tasu. Erikontrolli tasu on Riigikohus käsitanud menetluskuluna (vt nt Riigikohtu 22.03.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-9-11; 20.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-5516, p 20). Kohus leiab, et ka asendusliikme tasule saab vähemalt osaliselt kohaldada menetluskulude regulatsiooni. Kuna Katrin Eimla tasutud ettemaksu arvel makstakse
asendusliikme tasuga seonduv, on tasutud 2000 eurot tsiviilasja materjalidest nähtuv Katrin Eimla menetluskulu. Seega tuleb menetluskulude jaotust arvestades mõista puudutatud isikult Katrin Eimla kasuks välja menetluskulu kokku XXX eurot. Menetluskulust tuleb tasuda XXX eurot 29.08.2019 avalduses märgitud kontole ja XXX eurot 21.05.2019 avalduses märgitud kontole.
17.2.Jerzy Igor Biechonski menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu XXX eurot (XXX + käibemaks). Jerzy Igor Biechonskil ja puudutatud isikul oli ühine lepinguline esindaja. Kuna puudutatud isikul vahendid puuduvad, maksis õigusteenuse eest üksnes Jerzy Igor Biechonski. Kohus leiab, et Jerzy Igor Biechonski märgitud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning talle ei tule neid hüvitada. 14.05.2019 kirjas (IV kd lk 55) andis kohus talle asendusliikmete tasu kohta seisukoha esitamiseks 7 päeva kirja kättesaamisest, täpsustamata, et seisukoht tuleks esitada puudutatud isiku seadusliku esindajana. Jerzy Igor Biechonski sai kirja e-toimiku kaudu kätte 21.05.2019, kuid tähtaegselt ei vastanud. Edasises menetluses on kohus pidanud vajalikuks konkreetselt puudutatud isiku seisukohti, 10.06.2019 määruses (IV kd lk 61-62) andis kohus vastamiseks tähtaja puudutatud isikule ning ka täiendavaid seisukohti ei ole kohus Jerzy Igor Biechonskil esitada palunud. Asjaolu, et Jerzy Igor Biechonski on maksnud puudutatud isikule osutatud õigusteenuse eest, ei anna alust pidada seda Jerzy Igor Biechonski menetluskuluks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.