Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Viru

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot ja 00 senti (sh maksud), milline summa maksta pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele välja riigieelarvelistest vahenditest Tiia Kalaus`e kontole nr. EE741700017002031183 Nordea Pangas.

Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 17. septembri 2015 kohtumäärusega algatas kohus N. J. pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Tiia Kalaus`e. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas 09.10.2015 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt saadud päringutest. Võlgnik ei ole ajutise halduri poolt esitatud teabenõudele vastanud. Võlgniku üldandmeteks on: elukoht: xxx, töökoht: OÜ Singularis (rk xxx). Perekonnaseis: lahutatud. Abielu S. B.’iga (i.k. xxx) oli sõlmitud 16.06.2001 ja lahutati 25.05.2010. Lapsed: K. B., R. B. ja M. B.. Võlgniku avalduse alusel elavad lapsed koos emaga. Andmed võlgniku vara kohta Võlgniku esitatud andmetel elab ta koos lastega oma ema juures xxx. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korteriomand L. J.’le. Kinnistusosakonna andmetel kuulus N. J. ja S. B. ühisomandisse kinnistu xxx, mis võõrandati 06.03.2014.a. Korteriomand võõrandati kohtutäitur Raigo Pärs’i poolt enampakkumisel 27.02.2014 sissenõudja Danske Bank avalduse alusel. Seega ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku omandis olevat kinnisvara. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrites vara tuvastanud. Kuna võlgnik elab emale kuuluval elamispinnal, siis eelduslikult puudub võlgnikul endal hinnaline vallasvara. Võlgniku isiklikud esemed, mida isik vajab igapäevaseks toimetulekuks, ei kuulu arestimisele.

Maanteeregistri andmetel N. J. nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on kasutajana kantud registrisse V. Y. nimele registreeritud sõidukile Ford Galaxy (v.l. 2003). Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:  Danske BankAS-is omab võlgnik kontot nr EE493300334243440009, saldo 0,00 eurot. Kontol pole teostatud tehingud perioodil 2014 – 2015.  Swedbank’is omab võlgnik kontot nr EE922200001109275308, saldo seisuga 29.09.2015 on 105,20 eurot. Konto on arestitud ning võlgnikule on ajutise halduri poolt antud õigus rahaliste vahendite kasutamiseks septembris ja oktoobris kuni 780 eurot/kuus. Võlgnikul on TMS § 132 alusel õigus saada rahalisi vahendeid endale 390 eurot/kuus ja lisaks igale ülalpeetavale 1/3 minimaaltasust (3*130). Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku Swedbank kontol tehtud tehinguid perioodil 2014-2015. Analüüsi tulemusena on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikule on laekunud kontole Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 2014.a. 153,44 eurot/kuus ja 2015.a. 190 eurot/kuus. Samuti on kontole laekunud töövõimetushüvitised ja S. B.’ilt välja mõistetud alimendid. Töötasu laekumist kontolt ei nähtu. Arvestades, et võlgniku töötasu on keskmiselt 390 eurot/kuus, millele lisandub peretoetus 190 eurot/kuus ning alimendid (erinevates summades, suurim 400 eurot), siis võib tinglikult väita, et võlgnikul võiks tekkida mingis ulatuses alus rahaliste vahendite arestimiseks. Seega on edaspidi vajalik, et kontolt nähtuksid kõik võlgniku laekumised igal kuul. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnik kontot ei oma. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot ning ta ei ole liitunud kogumispensioniga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud sissetulekuid 2014 – 2015 järgmiselt: OÜ Singularis töötasu; Eesti Haigekassa töövõimetushüvitised. Nõuded kolmandate isikute vastu Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on võlgniku nõue S. B.’i vastu elatise nõudes alates 30.12.2009. Kohtutäituri andmetel on 01.10.2015 seisuga elatise võlgnevus 30 657,74 eurot. Ajutine haldur on konto analüüsil siiski tuvastanud, et S. B. on oma kohustust elatise maksmiseks täitnud. Viimatised tasumised on olnud: 05.08.2015 summas 400 eurot (maksja R. T.); 10.07.2015 ja 24.07.2015 on laekunud kokku 300 eurot. Seega on S. B. täitnud elatise tasumise kohustust väljaspool täitemenetlust. Osalus äriühingutes Võlgnik ei kuulu äriühingutesse. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul nii kinnis- kui ka vallasvara. Sissetulekuna laekuvad rahalised vahendid ei võimalda prognoositavalt igakuiselt arestimist TMS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel. Samas ei saa ajutine haldur välistada, et mõnel kuul võib alus arestimiseks tekkida.

Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile on teatatud võlgniku vastu olevatest nõuetest:

 Danske Bank A/S Eesti filiaal – Pärnu MK maksekäsk 2-15-107700, 9.07.2015 summas 4817,08 eurot;  Sihtasutus KredEx – Pärnu MK maksekäsk 2-15-108158, 9.07.2015 summas 1655,32 eurot. Mõlemad nõuded on täitemenetluses kohtutäitur Kristel Maalman’i juures ja kohustatud isikuteks on solidaarselt N. J. ja S. B.. Juhul, kui üks solidaarvõlgnikest kohustusi täidab, siis on tal õigus esitada nõue teise solidaarvõlgniku vastu. Muudest nõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud ning neid pole ka muude teabenõuete alusel tuvastatud. Lähtudes eeltoodust on ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas (v.a. täiturikulud) 6 472,40 eurot. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud pankrotiavalduses, et maksejõuetuse põhjuseks on makseraskused koos abikaasaga võetud eluasemelaenu tasumisel. Kohustuste täitmata jätmisel esitas hüpoteegipidajana pank võlgniku ja tema abikaasa vastu avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetluses pandiese realiseeriti, kuid kahjuks ei katnud müügihind kõiki täitamata kohustusi, mistõttu jäägi osas on võlausaldajad esitanud nõude nii võlgniku kui endise abikaasa vastu solidaarseks sissenõudmiseks. Käesoleval ajal ei ole ajutine haldur tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgnikul juurdepääsu kohustustest vabastamise menetlusele. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul ei võimalda olemasolev vara katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ning eelduslikult lõpeb võlgniku pankrotiavalduse menetlus raugemisega. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tõenäoliselt tuleb kohtul pankrot välja kuulutada PankrS § 171 lg 11 alusel juhul, kui puuduvad alused, et võlgnikul puudub juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 1, ajutine haldur palub: kuulutada välja N. J. pankrot; avaldada teade Ametlikes Teadaannetes N. J. pankroti väljakuulutamise kohta; määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N. J. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalaus`e. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et ajutise halduri nimetamise seisuga on võlgnikul kohustusi vähemalt 6 472,40 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on korteri ostuks ja remondiks võetud laenud. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e N. J. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. novembril 2015 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud N. J. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,6 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 396 eurot (sh maksud). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 396 eurot (sh maksud).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.