OÜ Roosaare Turismitalu hagi JŠ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. juuni 2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
320 827,02 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JŠ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Roosaare Turismitalu (registrikood 11325254), lepingulised esindajad advokaat Kerstin Linnart-Herm ja vandeadvokaat Arne Ots Kostja: JŠ (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad advokaat Gert Kasekivi ja advokaat Dragan Perovic
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2015
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2015 otsus muutmata.
Maakohtu menetluskulud kannab 1,61% ulatuses hageja OÜ Roosaare Turismitalu ja 98,39% ulatuses kostja JŠ.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostja JŠ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Roosaare Turismitalu esitas 12.04.2012 hagi JŠ vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 320 827,02 eurot, tasumata intressi 64 165,40 eurot ja viivise 33 045,18 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise hagiavalduse esitamise ajast kuni põhiosa summa täieliku tasumiseni kokkulepitud määras 0,1% päevas ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid OÜ DSVH (registrikood 10669359) ja kostja 27.03.2007 aktsiate võõrandamise ning nõuete loovutamise lepingu (leping 1), millega kostja omandas kõik OÜ-le DSVH kuulunud MV Collections Ltd aktsiad (16% omakapitalist) ja laenulepingutest tulenevad OÜ DSVH nõuded MV Collections Ltd vastu ning kohustus maksma OÜ-le DSVH 1 627 500 eurot osamaksetena. Osamaksetelt kohustus kostja tasuma intressi lepingu lisas 1 sätestatud määras.
3.Kuna kostjal tekkisid lepingu 1 täitmisega raskused, sõlmisid OÜ DSVH, kostja ja Lordex Capital Ltd (Suurbritannia registrikood 6536154) 05.05.2008 kohustuste ülevõtmise lepingu (leping 2), millega Lordex Capital Ltd-le läksid üle kõik kostja lepingust 1 tulenevad kohustused OÜ DSVH ees.
4.Samal päeval, 05.05.2008 sõlmisid OÜ DSVH ja kostja garantiilepingu, millega kostja kohustus garanteerima OÜ DSVH ees kõiki lepingust 2 tulenevaid nõudeid täies ulatuses.
5.OÜ DSVH ja OÜ Waldstock (registrikood 10841404) sõlmisid 07.07.2008 koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe (leping 4), millega OÜ DSVH andis muu hulgas OÜ-le Waldstock üle oma lepingust 2 tulenevad nõuded Lordex Capital Ltd vastu 50% ulatuses. OÜ Waldstock omandas sellega põhinõude võlgniku vastu suurusega 788 750 eurot ja vastavas ulatuses kõrvalnõuded. OÜ Waldstock omandas igast nõudest poole järgmiste osamaksete osas: 50 000 eurot tähtajaga 01.03.2008, 75 000 eurot tähtajaga 31.08.2008, 71 250 eurot tähtajaga 01.02.2009, 592 500 eurot tähtajaga 31.12.2011.
6.Samal päeval, 07.07.2008 sõlmisid OÜ DSVH ja OÜ Waldstock ka kokkuleppe, millega OÜ DSVH andis osaliselt OÜ-le Waldstock üle garantiilepingust tuleneva täitmisnõude kostja vastu selliselt, et see kattis OÜle Waldstock üle läinud lepingust 2 tulenevad nõuded.
7.OÜ Waldstock ja hageja sõlmisid 10.06.2010 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega OÜ Waldstock andis hagejale mitterahalise sissemaksena üle võlaõiguslikud nõuded Lordex Capital Ltd vastu summas 405 827,02 eurot ja garantiilepingust tuleneva nõude kostja vastu.
8.Ajavahemikul 14.05.2008-02.06.2008 tasuti OÜ-le DSVH põhivõlast 50 000 eurot. Pärast nõude üleminekut hagejale on talle nõude katteks tasutud 85 000
eurot. Seega on hageja põhinõude suurus Lordex Capital Ltd vastu 320 827,02 eurot, mida ei ole Lordex Capital Ltd ega kostja hagejale tasunud.
9.Kostja kinnitas garantiilepingu p-s 2, et sõlmib selle oma majandus- ja kutsetegevuses. Et leping sõlmiti majandus- ja kutsetegevus kinnitab täiendavalt ka tema majanduslik huvi kohustuse vastu, mida ta tagas ja asjaolu, et kostja on varemgi äritegevuse raames taganud endaga seotud ettevõtete kohustusi. Kostjal seose puudumine Lordex Capital Ltd-ga ei välista kostja tegutsemist majandus- ja kutsetegevuses, kuna Lordex Capital Ltd omandas vastava kohustuse üleandmise teel kostjalt. Et garantiileping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses on tuvastatud OÜ DSVH ja kostjavahelises vaidluses Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-12-56249. Garantii, mis on oma olemuselt võlausaldaja tingimuslik nõue garandi vastu, on üleantav. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole tekkinud kostja vastu hagiavalduses märgitud nõudeid. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja nõude olemasolu põhivõlgniku Lordex Capital Ltd vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et OÜ DSVH, OÜ Waldstock ja hageja oleks VÕS § 170 ettenähtud korras teavitanud Lordex Capital Ltd-d tema vastu suunatud nõude osalisest loovutamisest hagiavalduses kirjeldatud viisil. Seega ei ole tõendamist leidnud, et OÜ-le DSVH kuulunud ja Lordex Capital Ltd vastu suunatud põhinõude osa hagejale loovutamise väidetavad tagajärjed oleks Lordex Capital Ltd suhtes kehtivad. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks kohustust tasuda just hagejale perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.12.2011 intressi ja viivist. Samuti ei nähtu, kuidas ja millal on Lordex Capital Ltd oma võlgnevust kustutanud, kuigi hageja seda väidab.
11.OÜ DSVH ei ole loovutanud oma võimalikku nõuet kostja vastu OÜ-le Waldstock ja OÜ Waldstock ei ole seda loovutanud hagejale. See nõue jäi OÜle DSVH, kes on esitanud kostja vastu ka täitmise nõude (tsiviilasi nr 2-1256249).
12.Garantii ei ole osadeks jagatav ja ülekantav kolmandatele isikutele hagiavalduses kirjeldatud viisil. Garantii saaja õigust nõuda garandilt makset võib üle anda (loovutada) üksnes juhul, kui garantii tingimused seda otseselt lubavad. Kuna garantii andmist ei ole kostjaga kokku lepitud ega kooskõlastatud, ei ole OÜ DSVH, OÜ Waldstock ja hageja vahelised kokkulepped kostja suhtes õiguslikult siduvad. Kostja võttis kohustuse garanteerida Lordex Capital Ltd aktsiate müügist tulenevaid kohustusi OÜ-le DSVH, kuid ei ole võtnud kohustust tagada kolmandate isikute nõudeid Lordex Capital Ltd vastu. Samas nähtub OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu punktist 1.1, et OÜ DSVH ja OÜ Waldstock on omavahel kokku leppinud, mis nõudeid ja kuidas garantii tagama hakkab. Sellekohast kokkulepet saab aga sõlmida üksnes garantii andjaga. Garantiilepingu kohaselt ei ole kostjal kohustusi Waldstock OÜ või hageja ees. Kostja ei ole kunagi andnud nõusolekut tagada ka muid Lordex Capital Ltd kohustusi.
13.Sõltumata sellest, kas käsitleda nõude alusena märgitud lepingut käendus- või garantiilepinguna, on see õigustühine ja ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Nimetatud leping on TsÜS § 87 kohaselt tühine, kuna VÕS § 155 lg-st 1 tulenevalt ei saa garandiks olla tarbija. Selle sätte eesmärk on tuua kaasa sätestatud keeldu rikkuvate tehingute tühisus muuhulgas sõltumatult garantiilepingu sõnastusest. Hageja pole tõendanud, et kostja tegutses lepinguid sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuses. Selle tõendamiseks ei piisa ainult garantiilepingu enda sõnastusest. Reservatsiooniga kinnitus garantiilepingus ei muuda tõendamiskoormuse jaotust, kuna kostja kinnituse faktiline ebaõigsus ja teadmatus on tuvastatav objektiivsete andmetega. Väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust tehingu teinud kostja puhul ei saa eeldada asjatundlikkust temale esitatud lepingudokumendi allkirjastamisel ning võimet hinnata garantiivastutuse ulatust ja iseloomu. Füüsilisest isikust käendaja puhul tuleb alati tuvastada, kas ta tegutseb käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda.
14.Kostjal puudus majanduslik huvi tagada endaga mitteseotud äriühingu majandustegevuses võetud kohustusi ja sellise huvi olemasolu ei saa eeldada. Kostja oli varem taganud käendusega, mitte garantiiga äriühingu MV Collections Ltd majandustegevuses võetud kohustusi, olles nimetatud äriühingu aktsionär ja juhatuse liige, mistõttu on antud asjaolust õiguslike järelmite tuletamine Lordex Capital Ltd kohustuste garanteerimise õiguspärasuse põhjendamise seisukohalt asjakohatu.
15.Tegutsemist majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada siis, kui äriühingu kohustust tagab äriühingu juhatuse liige ja kui juhatuse liige on äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Antud juhul on need eeldused täitmata ja hageja väide on seetõttu tõendamata. Lordex Capital Ltd-ga mitteseotud kostja majandus- ja kutsetegevuses garantii andmise eeldus ei ole täidetud, mistõttu kostja ei pea majandus- või kutsetegevuses tegutsemise põhjendamatut eeldust üldse ümber lükkama. Hageja nõude aluseks oleva garantiilepingu sõlmimine ei toimunud põhjusel, et kostja oli MV Collections Ltd juhatuse liige, vaid hoopis seetõttu, et Lordex Capital Ltd kohustuste tagamist soovis kostjalt garantiilepingu vormis OÜ DSVH. Seega on tuvastatud, et kostja poolt garantiikohustuse võtmine toimus väljaspool tema majandus- või kutsetegevust, mistõttu hageja nõude alusena märgitud garantiileping on TsÜS § 87 järgi tühine.
16.Kui pidada nõude alusena märgitud lepingut käenduslepinguks, siis on see vastavalt VÕS § 143 lg-le 2 tühine, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Antud dokumendis kokkulepe kostja vastutuse maksimumsumma kohta puudub. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
17.Kostja palub vähendada viivisenõuet mõistliku suuruseni VÕS § 113 lg 8 alusel. Nõutav viivis on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning viivisemäär 0,1% päevas ei vasta tänapäevasele arusaamale mõistlikust viivisemäärast ja heale äritavale. Nõutav viivis ühe päeva kohta on 329,82 eurot. Viivisenõue on põhjendamatu ka seetõttu, et põhivõlgnik Lordex Capital Ltd on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise summas 6819,75 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 418 037,60 eurot ja viivise 0,1% päevas põhinõude 418 037,60 euro tasumata osalt alates 12.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 287 781,84 eurot. Menetluskulud jättis kohus 1,61% ulatuses hageja ja 98,39% ulatuses kostja kanda.
19.Pooled ei vaidle 05.05.2008 garantiilepingu sõlmimise üle. Lepingu sisu on tõendatud garantiilepingu dokumendiga. Lepingu p-st 1 nähtub, et OÜ DSVH ja kostja vahel sõlmitud lepingu sisu vastab VÕS § 155 lg-s 1 kirjeldatud garantiilepingu sisule. Seega sõlmisid OÜ DSVH ja kostja garantiilepingu. Garantiilepingu p 1 kohaselt määratakse garantiist tuleneva raha tasumise kohustuse suurus kindlaks vastavalt sellele, millised garantiiga tagatud nõuded on täitmata. Garantiileping ise ei sisalda garantiist tuleneva nõudeõiguse rahalist suurust. Garantiist tuleneva raha tasumise nõude suuruse kindlaksmääramine sellisel viisil on lubatud. Raha tasumise nõude suuruse kindlaksmääramiseks tuleb garantiilepingu kohaselt välja selgitada nõuete suurus, mille tagamiseks garantii on antud.
20.Kostja vastuväite kohaselt on garantiileping tühine, sest kostja ei ole garantiid andnud majandus- või kutsetegevuses. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist majandus- või kutsetegevuses. Hageja on leidnud, et kostjal on vastuväite osas tõendamiskoormis, sest kostja kinnitas garantiilepingus garantii andmist majandus- või kutsetegevuses. Kostjal on majanduslik huvi kohustuse vastu. Hageja on seisukohal, et kostja andis garantii majandus- või kutsetegevuses. Kostja tagab garantiilepinguga kohustust, mis oli algselt tema enda kohustus, mis tekkis kostja majandustegevuse raames, sest see on seotud MV Collections Ltd aktsiate ning võlgade ostmisega OÜ DSVH seoses ühise äriprojektiga. Kostja oli aktsiate müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal Seaside Property Management Ltd kaudu MV Collections Ltd suuraktsionär ning valitsevat mõju omava isik. Kostja oli 31.07.2006 ja 07.10.2006 MV Collections Ltd juhtorgani liige ning omas äriühingus 670 637 aktsiat. Seaside Property Management Ltd omab äriühingus 25 119 051 aktsiat. Kokku omasid need isikud sel perioodil MV Collections Ltd aktsiatest umbes 44%. Seaside Property Management Ltd registriandmete kontrollaruandest nähtub, et kostja on ka selle äriühingu juhtorgani liige ning ainus aktsionär. Garantii andis kostja seega isiklikust majanduslikust huvist, sest see oli eelduseks OÜ DSVH nõusolekule kohustuste üleandmiseks, mida kostja ei suutnud ise täita. Kostja on varem taganud endaga seotud äriühingute kohustusi. Kostja seos eelnimetatud äriühingutega on tõendatud kontrollaruannete ja äriregistri väljavõtetega.
21.Vastavalt garantiilepingu p-le 2, milles kostja kinnitab garantii andmist majandus- või kutsetegevuses, on kostjal koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et garantiid ei antud majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Tõendina esitatud Harju Maakohtu 09.10.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2014 otsustega tsiviilasjas nr 2-12-56249 on tuvastatud OÜ DSVH ja kostja vahel garantiilepingu andmine majandus- või kutsetegevuses. Kuigi kohtuotsused ei ole käesolevas asjas siduvad, sest hagejad on tsiviilasjades erinevad, tõendavad need garantiilepingust tuleneva võlasuhte liiki ja sisu. Samuti seda, et puuduvad asjaolud, millest nähtuvalt ei antud garantiid majandus- või kutsetegevuses. Sama garantiilepingu sõlmimise asjaolud ei saa olla kahe tsiviilasja raames
erinevad, mistõttu tõendavad otsused veenvalt garantii andmist majandus- või kutsetegevuses. Erinevate dokumentaalsete tõenditega on tõendatud kostja seos äriühingutega MV Collections Ltd ja Seaside Property Management Ltd; pooled ei vaidle selle üle, et Lordex Capital Ltd võttis üle kostja kohustused. Ainuüksi asjaolust, et garantiiga tagatud kohustused olid algselt kostja enda kohustused, nähtub kostja poolt garantii andmine kostja enda majandus- või kutsetegevuse raames, sest kostja vabanes garantii andmisega oma majandus- või kutsetegevuses tekkinud kohustustest. Kostja tegutsemine majandus- või kutsetegevuse raames garantii andmisel on seega tõendatud ja garantiileping on kehtiv.
22.Hagi aluseks on asjaolu, et aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenev põhinõude 320 827,78 eurot tasumise kohustus ja sellele vastavad kõrvalnõuded on täitmata. Hageja on avaldanud, et OÜ DSVH ja kostja sõlmisid 27.03.2007 MV Collections Ltd aktsiate müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu, mille alusel kohustus kostja OÜ-le DSVH tasuma 1 627 500 eurot osamaksetena ja tasuma osamaksetelt intressi. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud lepingu sõlmimist ega sellest tuleneva raha tasumise kohustust, samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud kohustuse täitmist. Hageja tõendab lepingut ja selle sisu lepingudokumendiga. Müügilepingust tuleneva raha tasumise kohustuse suurusega 1 185 000 eurot tasumise tähtpäev oli vastavalt müügilepingu p-le 4.2. 31.12.2011.
23.Et OÜ DSVH loovutas OÜ-le Waldstock 1 185 000 euro tasumise nõudest poole, s.o 592 500 euro tasumise nõude on tõendatud OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppega. Kokkuleppe p 2.3 kohaselt OÜ DSVH loovutab OÜ-le Waldstock tasuta 50% kokkuleppe p-s 3.1 nimetatud põhinõuetest koos kõrvalnõuetega Lordex Capital Ltd vastu. Kokkuleppe p-s 3.1.4 on nimetatud 1 185 000 eurot tasumise nõue tasumise tähtpäevaga 31.12.2011. Kokkuleppe p-ga 3.2.4 antakse nimetatud nõue 592 500 euro ulatuses OÜ-le Waldstock üle. Pärast loovutamist on 592 500 euro tasumise nõue täidetud 271 672,98 euro ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva nõude suurusele. Sealjuures ei ole kostja väitnud ega tõendanud müügilepingust tuleneva 1 185 000 euro tasumise nõude täitmist enne 07.07.2008. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et ta on nõude täitnud pärast 07.07.2008 vanale võlausaldajale. Seetõttu on müügilepingust tulenev 592 500 euro tasumise nõue Lordex Capital Ltd vastu täitmise tähtpäevaga 31.12.2011 320 827,02 euro ulatuses täitmata (592 500-271 672,98=320827,02).
24.Müügilepingu p 4.3.3 kohaselt on intressimäär alates 01.01.2011 20% aastas. Seega on intress ühe aasta eest arvestatuna 320 827,78 eurolt 64 165,56 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva intressi maksmise kokkuleppele ega tõendanud intressi maksmise kohustuse täitmist. Seega on tõendatud müügilepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse olemasolu suurusega 64 165,56 eurot.
25.Müügilepingu p 4.6 kohaselt on lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise korral viivise määraks 0,1% päevas tähtaegselt tasumata kohustuse summalt. Seega on viivis ajavahemiku 01.01.2012 kuni 12.04.2012 (hagi esitamine) eest arvestatuna 320 827,02 eurolt 33 045,18 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva viivise maksmise kokkuleppele ega tõendanud viivise maksmise kohustuse täitmist. Seega on tõendatud
müügilepingust tuleneva viivise maksmise kohustuse olemasolu suurusega 33 045,18 eurot.
26.OÜ DSVH on loovutanud nõudeõiguse Lordex Capital Ltd vastu intressi 64 165,56 eurot ja viivise 33 045,18 eurot tasumiseks OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppega tervikuna OÜ-le Waldstock, sest intress ja viivis on arvestatud loovutatud põhinõude osalt.
27.Kokku on täitmata järgmised müügilepingust tulenevad raha tasumise kohustused: põhinõue 320 827,02 eurot, intress 64 165,56 eurot ja viivis 33 045,18 eurot. Vastavalt garantiilepingule on garantii saajal õigus nõuda garantii andjalt vähemalt 418 037,76 euro tasumist. OÜ DSVH on nimetatud ulatuses müügilepingust tuleneva nõude loovutanud OÜ-le Waldstock. OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt on 418 037,76 euro ulatuses seega üle läinud ka OÜ DSVH garantiist tulenev nõue kostja vastu.
28.Garantiilepingust tulenevate nõuete loovutamine OÜ-le Waldstock on tõendatud 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepinguga, mille punktis G on viidatud OÜ DSVH ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingule. OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu p 1.1 kokkuleppe sõnastusest on näha, et pooled on kokku leppinud selles, et OÜ DSVH annab OÜ-le Waldstock üle oma garantiilepingust tuleneva nõude.
29.Hageja on avaldanud, et on saanud nõude mitterahalise sissemaksena OÜ-lt Waldstock. OÜ Waldstock ja hageja vahel 10.06.2010 sõlmitud lepingu p-s 1.1 on märgitud üheks tehinguks, millest tuleneb loovutatav võlaõiguslik nõue, OÜ DSVH ja kostja vahel sõlmitud garantiileping. Lepingu p-st 1.2 nähtuvalt koosneb nõue muuhulgas kostjaga sõlmitud garantiilepingust tulenevatest nõuetest. Lepingu p 2.1 kohaselt loetakse mitterahalise sissemakse omandiõigus loovutajalt omandajale üleläinuks lepingu allkirjastamisega. Leping on allkirjastatud 10.06.2010. Hageja on seega omandanud garantiilepingust tulenevad nõuded kostja vastu 10.06.2010 ja hageja on garantiilepingust tulenevate nõuete osas võlausaldajaks.
30.Tagatise osalise loovutamise lepingu sõnastusest nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et OÜ DSVH annab OÜ-le Waldstock üle oma garantiilepingust tuleneva nõude. Kokkuleppest ei nähtu, et OÜ DSVH annab üle oma garantiilepingust tulenevad õigused ja kohustused, s.t garantii kui terviku. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu p 1.1 lugeda kokkuleppeks nõude loovutamise kohta. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS § 164 lg-s 1 ja need kehtivad ka garantiilepingu puhul. Garantiilepingule ei ole sätestatud täiendavaid piiranguid. Seega ei piira seadus võlausaldaja õigust loovutada osaliselt või tervikuna garantiist tulenevat nõuet, s.h tingimuslikku nõuet garantii andja vastu. OÜ DSVH ja kostja ei leppinud nõuete loovutamise õiguse piiramises. Aga isegi loovutamise õigust piirava kokkulepe võlausaldaja ja võlgniku vahel ei tooks kaasa loovutuse kehtetust uuele võlausaldajale (VÕS § 166 lg 2). Seega on kokkulepe garantiist tuleneva nõude loovutamise kohta kehtiv.
31.VÕS § 169 ei sätesta eeldusi, millal uus võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 169 sätestab võlgniku kaitse selleks puhuks, kui ta on kohustuse täitnud vanale võlausaldajale või teinud nõude suhtes tehingu või toimingu olukorras, kus ta ei teadnud nõude loovutamisest. Kui võlgnik täidab kohustuse vanale võlausaldajale olukorras, kus talle ei ole teatatud nõude loovutamisest, on võlgnikul õigus keelduda VÕS § 169 lg 1 alusel kohustuse uuesti täitmisest uuele võlausaldajale. Käesoleval juhul ei tugine kostja sellele, et ta on kohustuse algsele võlausaldajale täitnud. Seetõttu puudub võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest põhjusel, et talle ei ole loovutamisest teatatud. VÕS § 170 sätestab võlgniku õiguse tugineda loovutamisele, kui võlausaldaja on loovutamisest võlgnikule teatanud või kui uus võlausaldaja on esitanud võlgnikule võlausaldaja koostatud dokumendi nõude loovutamise kohta. VÕS § 170 ei sätesta võlausaldajalt nõude uuele võlausaldajale ülemineku eeldusi. Võlgnikule loovutamisest mitteteatamine ei too kaasa loovutuse kehtetust. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väljatoodud asjaolust kostjale õigust keelduda nõude täitmisest.
32.Kostja taotluse aluseks olevad asjaolud ei anna alust viivise vähendamiseks. Eelkõige saab viivise maksmiseks kohustatud võlgniku nõudmisel vähendada viivist mõistliku suuruseni. Taotluse aluseks olevad asjaolud ei võimalda võrrelda nõude aluseks olevat viivisemäära sellise viivisemääraga, mis vastab tänapäevasele arusaamale mõistlikust viivisemäärast ja heale äritavale. Kostja ei ole viivisemäära võrdlust võimaldavaid asjaolusid avaldanud. Kostja ei ole kirjeldanud oma majanduslikku seisundit, mistõttu ei saa seda arvesse võtta. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud üksnes täitmata põhinõudelt. Seega ei anna kohustuse täitmise ulatus alust viivise vähendamiseks. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Hageja ei ole piiritlenud kostjalt protsendimäärana nõutava viivise nõuet maksimumsummaga. Seetõttu nõuab hageja kostjalt viivise tasumist põhinõudest suuremas summas. Kostja on viivise vähendamise taotlusega esitanud vastuväite viivisenõudele, mistõttu läheb tõendamiskoormis viivisenõude põhjendatuse osas üle hagejale. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis annaks talle õiguse nõuda põhivõlast suurema viivise tasumist. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja viivisenõue, mis ületab 287 781,84 eurot (põhinõue 320 827,02 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 33 045,18 eurot). Seega tuleb viivist vähendada selliselt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude tasumata osalt viivise protsendimäärana tasumist kuni viivise 287 781,84 eurot täitumiseni. Sellisel juhul on tagatud, et hageja viivisenõude suurus ei ületaks põhinõuet. Muus osas ei anna kostja taotluse aluseks olevad asjaolud alust viivise vähendamiseks.
33.Hageja esitas 12.04.2012 hagiavalduses põhinõude 320 827,02 eurot, intressi 64 247,78 euro ja viivise 39 782,55 euro tasumise nõude ning alates hagi esitamisest tasumata põhinõudelt viivisenõude protsendimääraga 0,1% päevas tasumise nõude. 23.08.2013 menetlusdokumendis esitas hageja täpsustatuna põhinõude 320 827,02 eurot, intressi 64 165,40 euro, viivise 33 045,18 eurot ja alates hagi esitamisest tasumata põhinõudelt viivise protsendimääraga 0,1% päevas tasumise nõuded. Samad nõuded esitas hageja 22.05.2014 hagiavalduse terviktekstis. Hageja on algselt esitatud nõuet vähendanud 6819,75 euro võrra (424 857,35-418 037,60=6819,75). Nõude vähendamine ei kujuta endast hagi
muutmist vaid on nõudest osaline loobumine. Kostja ei ole nõude vähendamisele vastu vaielnud. Hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus 6819,75 euro tasumise nõude osas. Apellatsioonkaebus
34.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 418 037,60 eurot, viivis 0,1% päevas põhinõude 418 037,60 euro tasumata osalt alates 12.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 287 781,41 eurot ja menetluskulud jäeti 98,39% ulatuses kostja kanda. Kostja palub kaevatavas osas teha uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
35.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu jõudis ebaõigele seisukohale hageja rahalise nõude osalise rahuldamise osas. Samuti on kohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning jätnud sisulise tähelepanuta ja käsitlemata olulises osas kostja poolt esitatud vastuväited.
36.Maakohus leidis otsuses, et OÜ DSVH loovutas OÜ-le Waldstock oma garantiilepingust tulenevad nõuded. Maakohus asus seisukohale, et OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu p-s 1.1. sisalduva kokkuleppe sõnastusest nähtuvalt andis OÜ DSVH üle oma garantiilepingust tuleneva nõude ja tagatise osalise loovutamise lepingu punktis 1.1. sätestatut tuleb lugeda kokkuleppeks nõude loovutamise kohta. Samuti leidis kohus, et garantiid kui tagatist üle ei antud, üle anti vaid garantiist tulenev tingimuslik nõue kostja vastu. Kohtu selline seisukoht ei ole põhjendatud ning kooskõlas tagatise osalise loovutamise lepingu mõtte ega kehtiva õigusega.
37.Tagatise osalise loovutamise lepingu leheküljel 2 alapunkti I ja lepingu p 1 kohaselt oli lepingupoolte eesmärk vastava käsutustehinguga osaliselt üle anda garantii kui võlaõiguslik tagatis. Tagatise osalise loovutamise lepingu p 2.2. kohaselt on pärast kostja tagatise osalise loovutamise lepingu sõlmimisest teavitamist nii OÜ-l DSVH kui OÜ-l Waldstock sõltumata teisest poolest õigus esitada kostjale garantii täitmisnõue ja kumbki pool esitab garantii täitmisnõude ulatuses, kuidas nad on omavaheliselt jaganud 27.03.2007 aktsiate müügilepingus ja selle 10.12.2007 lisast tulenevad nõuded Lordex Capital Ltd vastu. Seega OÜ DSVH ei loovutanud garantiist tulenevat nõuet, vaid tehingu osapooled soovisid jagada võlaõiguslikku garantiid kui tagatisinstrumenti osadeks viisil, mida kehtiv õigus ei võimalda. Garantiid ei ole võimalik osadeks jagada ja osade kaupa loovutada. Tagatise maksmapaneku/realiseerimise õigus on oma olemusest tulenevalt jagamatu.
38.VÕS § 167 lg 1 kohaselt eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud nõude omandajale üle andma nõude tagamiseks seatud mitteaktsessoorsed tagatised eraldi käsutustehinguga. VÕS § 167 lg 5 sätestab, kes on õigustatud kasutama tagatisest tulenevaid õigusi nõude osalise loovutamise korral. Antud normi dispositiivsus tähendab seda, et nõudeosa loovutaja ja selle omandaja võivad kokku leppida teisiti, st et nõudeosa omandajal, mitte loovutajal on eesõigus tagatisele. Seevastu ei võimalda VÕS § 167 teha järeldust, et nii nõudeosa
loovutaja kui nõudeosa omandaja omandavad mõlemad antud tagatisega õigustatud isikule ettenähtud õigused ning realiseerivad ühte tagatist korduvalt ja teineteisest sõltumatult. Kostja ja OÜ DSVH vahelises garantiilepingu sisuks oli OÜ DSVH õigus nõuda kostjalt Lordex Capital Ltd rahaliste kohustuste täitmist. Selline õigus on jagamatu. Sellest tulenevalt ei saanud OÜ DSVH loovutada osa temale kuuluvast õigusest kolmandale isikule. Garantii mitteaktsessoorsuse tõttu ei oma tähtsust küsimus, kas üldse ja mis tingimustel OÜ DSVH loovutas garantiiga tagatud põhinõude osaliselt edasi – see üksnes vähendas Lordex Capital Ltd võlgnevust OÜ DSVH ees ja sellest tulenevalt OÜ DSVH garantiist tulenevat nõudeõigust kostja vastu. Asjakohatu on rääkida garantiist tuleneva nõude üleminekust selle loovutamise kaudu. Tegelikkuses leidis aset garantiikohustuse õigusvastane dubleerimine.
39.Kehtiv õigus tagatise osalise loovutamise kokkuleppe sõlmimist selles toodud tingimustel garantiiga õigustatud isiku ja kolmanda isiku vahel ei võimalda ning vastavast OÜ DSVH ja OÜ Waldstock vahelisest kokkuleppest ei tulenenud kostjale mingit õiguslikku tagajärge. OÜ-l DSVH puudus õigus ühepoolselt otsustada, millist nõuet lisaks OÜ DSVH nõudele garantii tagab.
40.Kohus pidas ebaõigesti võimalikuks olukorda, kus kostja poolt antud tagatist on asutud veel teistkordselt realiseerima kolmanda, garantiilepingust tuleneva võlasuhte osapooleks mitteoleva isiku poolt vaatamata asjaolule, et garantiiga soodustatud isik ehk OÜ DSVH on kostjalt juba sisse nõudnud garantii sisuks oleva garandipoolse soorituse. Garantiist tulenev nõue on maksma pandud tsiviilasjas nr 2-12-56249 esitatud hagiga.
41.Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud garantii täitmisnõuet mitte garantiist tuleneva võlasuhte senise võlausaldaja asemel, vaid tema kõrval. OÜ DSVH ja OÜ Waldstock näol ei olnud tegemist tema suhtes osavõlausaldajatega VÕS § 71 mõttes, vaid Lordex Capital Ltd osavõlausaldajatega. Seega ei saa hageja olla isikuks, kes oleks õigustatud võlausaldajaks garantiikohustuses, samas kui garantiikohustus ise on täidetud garantii saajale OÜ-le DSVH. Garantii on garantiilepingu tekstist nähtuvalt lahutamatult seotud OÜ-ga DSVH. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse
norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
45.Garantii on VÕS § 155 mõttes mistahes leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, s.t garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatav toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Garantii on oma olemuselt tingimuslik nõue. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (I lk 528 p c) on öeldud ka, et garantiinõuet on võimalik loovutada lahus nõudest, mille täitmise tagatiseks ta on antud. Seadus ei sätesta piirangut, et garantiinõuet võib loovutada ainult tervikuna. Garantiinõude loovutamise piirangut ei ole sätestatud ka vaidlusaluses garantiilepingus.
46.Asja materjali kohaselt loovutas OÜ DSVH 07.07.2008 lepinguga OÜ-le Waldstock osaliselt 05.05.2008 garantiilepingust tulenevad nõuded, mis anti 10.06.2010 lepinguga üle hagejale. Maakohus tuvastas õigesti, et garantiilepingust tulenevad nõuded on läinud hagetavas ulatuses kehtivalt hagejale üle ja hagejal on õigus garantiilepingust tulenevad nõuded vastavas osas kostja vastu maksma panna
47.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks garantiikohustust õigusvastaselt dubleeritud. Nõude osalise loovutamise ja üleandmisega ei suurenenud nõue põhivõlgniku Lordex Capital Ltd vastu ning seega ei saanud garantii tingimustest ja olemusest tulenevalt suureneda ka garandi kohustused. Asjaolu, et kostja tagab nõudeid pärast põhinõude ja garantiinõude loovutamist kahe võlausaldaja ees, ei ole tema kohustuste suurust muutnud. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ DSVH kasuks on kostjalt tsiviilasjas nr 2-12-56249 välja mõistetud põhivõlg 788 750 eurot, intress 273 975,12 eurot ja viivis 525 696,25 eurot OÜ DSVH poolt loovutamata nõude alusel.
48.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, nagu oleks garantiilepingust tulenev kohustus lahutamatult seotud OÜ-ga DSVH. Tegemist ei ole sellise kohustusega, mis tuleks täita konkreetsele isikule. Menetluskulude jaotus
49.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 1,61% ulatuses hageja kanda ja 98,39% ulatuses kostja kanda, nagu otsustas maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS 171 lg 1 alusel kostja kanda.
50.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.