XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad advokaat Kerstin Linnart-Herm (elektronpost [email protected]) ja vandeadvokaat Arne Ots (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad advokaadid Dragan Perovic ja Gert Kasekivi (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
22.05.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus 6819,75 (kuue tuhande kaheksasaja üheksateistkümne koma seitsmekümne viie) euro tasumise nõude osas.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks 418 037,60 (nelisada kaheksateist tuhat kolmkümmend seitse koma kuuskümmend) eurot.
4.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks viivis 0,1% (null koma üks protsenti) päevas põhinõude 418 037,60 eurot tasumata osalt 12.04.2012. a (kahekümne esimesest veebruarist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 287 781,84 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Jätta menetluskulud XXXOÜ (registrikood XXX) kanda 1,61% (ühe koma kuuekümne ühe protsendi) ulatuses ja XXX(isikukood XXX) kanda 98,39% (üheksakümne kaheksa koma kolmekümne üheksa protsendi) ulatuses.
6.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 (9)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXOÜ (hageja) esitas 12.04.2012 hagiavalduse XXX(kostja) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-6). Kohus võttis hagi 05.11.2012 menetlusse (II kd, tl 37). Kostja vastas hagile 23.07.2013 (II kd, tl-d 105-114). Pärast kostja vastuse esitamist on pooled esitanud korduvalt menetlusdokumente ning kohus on asja arutanud eelistungil.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Osaühing XXX ja kostja sõlmisid 05.05.2008 garantiilepingu, millega tagati Osaühingu XXX ja kostja vahel 27.03.2007 sõlmitud XXX Ltd aktsiate müügilepingust ja nõude loovutamise lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist. Aktsiate müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu järgseks võlgnikuks on XXX Ltd. Osaühing XXX loovutas garantiilepingust tulenevad nõuded osaliselt OSAÜHINGULE XXX, kes loovutas need omakorda hagejale. Kostja ei ole garantiist tulenevaid kohustusi täitnud. Seadus ei piira garantiist tulenevate nõuete loovutamist. Kostja viivise vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Garantiileping on tühine, sest kostja ei andnud garantiid oma majandus- või kutsetegevuses. Garantii ei ole kolmandatele isikutele ülekantav. Garantii saaja õigust nõuda garandilt makset võib üle anda (loovutada) üksnes juhul, kui garantii tingimused seda lubavad. Kostja ei ole võtnud endale kohustust tagada OSAÜHINGU XXX, hageja või muu kolmanda isiku nõudeid XXX Ltd vastu. Senine võlausaldaja ja hageja ei ole teatanud kostjale nõude loovutamisest. Kostja taotleb viivise vähendamist. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Garantiilepingu kehtivus
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Osaühing XXX ja kostja sõlmisid 05.05.2008 lepingu (I kd, tl 9), mille punkt 1 sisaldab järgmise sõnastusega kokkulepet: „Garant garanteerib tagasivõtmatult Võlausaldaja ees kõigi Kohustuse ülevõtja Aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenevate rahaliste kohustuste (edaspidi „Kohustused“) tingimusteta ja vastuväideteta tähtaegse täitmise täies ulatuses, s.h koos kõrvalnõuetega nagu intress, viivis ja võimalikud sissenõudmiskulud. Garant vastutab Kohustuste raames ka Aktsiate müügi ja nõude loovutuse lepingu rikkumisest tulenevate viivise ja leppetrahvi nõuete rahuldamise eest (I kd, tl 9)“. 2 (9)
Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise asjaolu üle. Lepingu sisu on tõendatud garantiilepingu dokumendiga. Kohtu hinnangul nähtub lepingu punktist 1, et Osaühingu XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu sisu vastab VÕS § 155 lg-s 1 kirjeldatud garantiilepingu sisule. Kohus on seisukohal, et Osaühing XXX ja kostja sõlmisid garantiilepingu. Garantiilepingu punkti 1 kohaselt määratakse garantiist tuleneva raha tasumise kohustuse suurus kindlaks vastavalt sellele, millised garantiiga tagatud nõuded on täitmata. Garantiileping ise ei sisalda garantiist tuleneva nõudeõiguse rahalist suurust. Kohtu hinnangul on garantiist tuleneva raha tasumise nõude suuruse kindlaksmääramine sellisel viisil lubatud. Raha tasumise nõude suuruse kindlaksmääramiseks tuleb garantiilepingu kohaselt välja selgitada nõuete suurus, mille tagamiseks garantii on antud.
5.Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt on garantiileping tühine, sest kostja ei ole garantiid andnud majandus- või kutsetegevuses. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist majandus- või kutsetegevuses. Täielikult on tõendamata, et kostja oleks tegutsenud oma majandustegevuse raames (II kd, tl-d 110-111). Hageja on leidnud, et kostjal on vastuväite osas tõendamiskoormis, sest kostja kinnitas garantiilepingus garantii andmist majandus- või kutsetegevuses. Kostjal on majanduslik huvi kohustuse vastu. Hageja on seisukohal, et kostja andis garantii majandus- või kutsetegevuses. Kostja tagab garantiilepinguga kohustust, mis oli algselt tema enda kohustus, mis tekkis kostja majandustegevuse raames, sest see on seotud XXX Ltd aktsiate ning võlgade ostmisega Osaühingult XXX seoses ühise äriprojektiga. Kostja oli aktsiate müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal XXXLtd kaudu XXX Ltd suuraktsionär ning valitsevat mõju omava isik. Kostja oli 31.07.2006 ja 07.10.2006 XXX Ltd juhtorgani liige (inglise keeles „XXX“) ning omas äriühingus 670 637 aktsiat. XXXLimited omab äriühingus 25 119 051 aktsiat. Kokku omasid need isikud sel perioodil XXX Ltd aktsiatest umbes 44%. XXXLimited registriandmete kontrollaruandest nähtub, et kostja on ka selle äriühingu juhtorgani liige („XXX“) ning ainus aktsionär. Garantii andis kostja isiklikust majanduslikust huvist, sest see oli eelduseks Osaühingu XXX nõusolekule kohustuste üleandmiseks, mida kostja ei suutnud ise täita. Kostja on varem taganud endaga seotud äriühingute kohustusi (II kd, tl-d 116-118). Kostja seos eelnimetatud äriühingutega on tõendatud kontrollaruannete ja äriregistri väljavõtetega (II kd, tl-d 121-146). Kostja tegutsemine majandus- või kutsetegevuses garantiid andes on tõendatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas nr 2-12-56249 (II kd, tl-d 186-187). Kohus on seisukohal, et vastavalt garantiilepingu punktile 2, milles kostja kinnitab garantii andmist majandus- või kutsetegevuses, on kostjal koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et garantiid ei antud majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja esitas tõendina Harju Maakohtu 09.10.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2014 otsused tsiviilasjas nr 2-12-56249, millega soovis tõendada garantii andmist majandus- või kutsetegevuses (II kd, tl-d 180-203). Kohus on seisukohal, et nimetatud jõustunud otsustega on tuvastatud siduvalt Osaühingu XXX ja kostja vahel garantiilepingu andmine majandus- või kutsetegevuses. Kohtuotsused ei ole käesolevas asjas TsMS § 457 lg 1 järgi siduvad, sest hagejad on tsiviilasjades erinevad. Samas tõendavad otsused garantiilepingust tuleneva võlasuhte liiki ja sisu. Samuti tõendavad otsused, et puuduvad asjaolud, millest nähtuvalt ei antud garantiid majandus- või kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et sama garantiilepingu sõlmimise asjaolud ei saa olla kahe tsiviilasja raames erinevad, mistõttu tõendavad otsused veenvalt garantii andmist majandus- või kutsetegevuses. Hageja on tõendanud erinevate dokumentaalsete tõenditega kostja seost äriühingutega XXX Ltd ja XXXLtd; pooled ei vaidle selle üle, et XXX Ltd võttis üle kostja kohustused. Kohtu hinnangul nähtub ainuüksi asjaolust, et garantiiga tagatud kohustused olid algselt kostja enda kohustused, kostja poolt garantii andmine kostja enda majandus- või kutsetegevuse 3 (9)
raames, sest kostja vabanes garantii andmisega oma majandus- või kutsetegevuses tekkinud kohustustest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tõendatud on kostja tegutsemine majandus- või kutsetegevuse raames garantii andmisel ning garantiileping on kehtiv. Garantii sisu
6.Osaühing XXX ja kostja sõlmisid 05.05.2008 lepingu punkti 1 kohaselt määratakse võlausaldaja nõue garantii andja vastu kindlaks aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenevate rahaliste kohustustega, mis on kohustuse ülevõtja poolt täitmata (I kd, tl 9). Kohus leiab, et aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmine on seejuures eelduseks võlausaldaja õigusele nõuda garantii andjalt garantii täitmist. Hageja on avaldanud, et tal on XXX Ltd vastu põhinõue 320 827,78 eurot, milline nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2011 ning põhinõudele vastavad kõrvalnõuded (II kd, tl-d 187-188). Eeltoodust tulenevalt on hagi aluseks asjaolu, et aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenev põhinõude 320 827,78 eurot tasumise kohustus ja sellele vastavad kõrvalnõuded on täitmata. Kohus peab seega välja selgitama, kas aktsiate müügi ja nõude loovutamise lepingust tulenev 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud 320 827,78 euro ja sellele vastavad kõrvalnõuete tasumise kohustus on täitmata.
7.Hageja on avaldanud, et Osaühing XXX ja kostja sõlmisid 27.03.2007 XXX Ltd aktsiate müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu (müügileping), mille alusel kohustus kostja Osaühingule XXX tasuma 1 627 500 eurot osamaksetena ja tasuma osamaksetelt intressi (II kd, tl 185). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud lepingu sõlmimist ega sellest tuleneva raha tasumise kohustust, samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud kohustuse täitmist. Hageja tõendab lepingut ja selle sisu lepingudokumendiga (I kd, tl-d 270-275). Kohus loeb tõendatuks hageja väite lepingu sõlmimise ja sellest tuleneva kohustuse suuruse kohta. Müügilepingu punkt 4.2 näeb ette 1 185 000 euro tasumise kohustuse tähtajaga kuni 31.12.2011 (I kd, tl 272, p 8, tl 275). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et müügilepingust tuleneva raha tasumise kohustuse suurusega 1 185 000 eurot tasumise tähtpäevaga 31.12.2011 on tõendatud. Hageja on avaldanud, et Osaühing XXX loovutas OSAÜHINGULE XXX 1 185 000 euro tasumise nõudest poole, s.o 592 500 euro tasumise nõude (II kd, tl 185). Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on tõendatud Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppega (I kd, tl-d 17-22). Kokkuleppe punkti 2.3 kohaselt Osaühing XXX loovutab OSAÜHINGULE XXX tasuta 50% kokkuleppe punktis 3.1 nimetatud põhinõuetest koos kõrvalnõuetega XXX Ltd vastu (I kd, tl 18). Kokkuleppe punktis 3.1.4 on nimetatud 1 185 000 eurot tasumise nõue tasumise tähtpäevaga 31.12.2011 (I kd, tl 19, p 3.1.4). Kokkuleppe punktiga 3.2.4 antakse nimetatud nõue 592 500 euro ulatuses OSAÜHINGULE XXX üle (I kd, tl 19, p 3.2.4). Hageja avaldab, et pärast loovutamist on 592 500 euro tasumise nõue täidetud 271 672,98 euro ulatuses (II kd, tl-d 185-186).
8.Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva nõude suurusele. Sealjuures ei ole kostja väitnud ega tõendanud müügilepingust tuleneva 1 185 000 euro tasumise nõude täitmist enne 07.07.2008. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et ta on nõude täitnud pärast 07.07.2008 vanale võlausaldajale. Kohus leiab seetõttu, et müügilepingust tulenev 592 500 euro tasumise nõue XXX Ltd vastu täitmise tähtpäevaga 31.12.2011 on 320 827,02 euro ulatuses täitmata (592 500271 672,98=320827,02).
9.Hageja nõuab intressi määraga 20% aastas põhinõudelt 320 827,02 eurot ajavahemiku 01.01.2011 kuni 31.12.2011 eest (II kd, tl 188). Müügilepingu punkti 4.3.3 kohaselt on intressimäär alates 01.01.2011 20% aastas (I kd, tl 272). Seega on intress ühe aasta eest arvestatuna 320 827,78 4 (9)
eurolt 64 165,56 eurot (20%*320 827,78=64 165,56). Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva intressi maksmise kokkuleppele ega tõendanud intressi maksmise kohustuse täitmist. Kohus on seetõttu seisukohal, et tõendatud on müügilepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse suurusega 64 165,56 eurot olemasolu. Osaühing XXX on loovutanud nõudeõiguse XXX Ltd vastu intressi 64 165,56 eurot tasumiseks Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppega tervikuna OSAÜHINGULE XXX, sest intress on arvestatud loovutatud põhinõude osalt.
10.Hageja nõuab viivist määraga 0,15 päevas alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest 01.01.2012 (II kd, tl 188). Müügilepingu punkti 4.6 kohaselt on lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise korral viivise määraks 0,1% päevas tähtaegselt tasumata kohustuse summalt (I kd, tl 272, p 8, 4.6). Seega on viivis ajavahemiku 01.01.2012 kuni 12.04.2012 (hagi esitamine) eest arvestatuna 320 827,02 eurolt 33 045,18 eurot (320 827,02 põhinõue *viivisemäär 0,1% päevas * viivitatud päevade arv 103 = 33 045,18). Kostja ei ole vastu vaielnud müügilepingust tuleneva viivise maksmise kokkuleppele ega tõendanud viivise maksmise kohustuse täitmist. Kohus on seetõttu seisukohal, et tõendatud on müügilepingust tuleneva viivise maksmise kohustuse suurusega 33 045,18 eurot olemasolu. Osaühing XXX on loovutanud nõudeõiguse XXX Ltd vastu viivise 33 045,18 eurot tasumiseks Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppega tervikuna OSAÜHINGULE XXX, sest viivis on arvestatud loovutatud põhinõude osalt.
11.Ülaltoodu kohaselt on täitmata järgmised müügilepingust tulenevad raha tasumise kohustused: põhinõude 320 827,02 eurot tasumise kohustus, intressi 64 165,56 eurot tasumise kohustus ja viivise 33 045,18 eurot tasumise kohustus. Vastavalt garantiilepingule on garantii saajal seega õigus nõuda garantii andjalt vähemalt 418 037,76 euro tasumist. Osaühing XXX on nimetatud ulatuses müügilepingust tuleneva nõude loovutanud OSAÜHINGU XXX. Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu punkti 1.1 kohaselt on 418 037,76 euro ulatuses seega üle läinud ka Osaühingu XXX garantiist tulenev nõue kostja vastu (I kd, tl 12).
12.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et garantiist tuleneva nõude loovutuse kehtivuse korral on hagejal õigus nõuda kostjalt garantiist tuleneva 418 037,76 euro tasumise kohustuse täitmist ning viivise tasumise kohustuse täitmist. Vastuväited nõude loovutamisele
13.Hageja on avaldanud, et Osaühing XXX loovutas OSAÜHINGULE XXX garantiilepingust tulenevad nõuded. Kohus on seisukohal, et hageja väide on tõendatud tagatise osalise loovutamise lepinguga (I kd, tl-d 10-13). Lepingu punktis G on viidatud Osaühingu XXX ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingule (I kd, tl 11, p G). Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu punkt 1.1 sisaldab järgmist kokkulepet: „XXX annab XXX’ile enda võlaõigusseaduse § 167 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks tasuta üle Garantiilepingust tuleneva täitmisnõude (edaspidi „Objekt“) selliselt, et see saab täies ulatuses tagama XXX’i poolt lõpetamislepingu alusel saadud nõuet, jäädes samal ajal täies ulatuses tagama ka pärast Lõpetamislepingu sõlmimist XXX’le alles jäänud nõuet“ (I kd, tl 12). Kohtu hinnangul on kokkuleppe sõnastusest näha, et pooled on kokku leppinud selles, et Osaühing XXX annab OSAÜHINGULE XXX üle oma garantiilepingust tuleneva nõude.
5 (9)
Kostja on esitanud vastuväite lepingu kehtivusele, millised kohus lahendab alljärgnevalt. Kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid, millest nähtub nõuete mitteloovutamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et garantiilepingust tulenevate nõuete loovutamine OSAÜHINGULE XXX on tõendatud 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepinguga.
14.Hageja on avaldanud, et on saanud nõude mitterahalise sissemaksena OSAÜHINGULT XXX. OSAÜHINGU XXX ja hageja vahel 10.06.2010 sõlmitud lepingu punktis 1.1 on märgitud üheks tehinguks, millest tuleneb loovutatav võlaõiguslik nõue, Osaühingu XXX ja kostja vahel sõlmitud garantiileping (I kd, tl 24). Lepingu punktist 1.2 nähtuvalt koosneb nõue muuhulgas kostjaga sõlmitud garantiilepingust tulenevatest nõuetest (I kd, tl 24, p 1.2). Lepingu punkti 2.1 kohaselt loetakse mitterahalise sissemakse omandiõigus loovutajalt omandajale üleläinuks lepingu allkirjastamisega (I kd, tl 24, p 1.2). Leping on allkirjastatud 10.06.2010 (I kd, tl 26). Kohus leiab, et hageja on omandanud garantiilepingust tulenevad nõuded kostja vastu 10.06.2010. Eeltoodust tulenevalt on hageja garantiilepingust tulenevate nõuete osas võlausaldajaks.
15.Kostja on seisukohal, et garantii ei ole kolmandatele isikutele ülekantav. Garantii saaja õigust nõuda garandilt makset võib üle anda (loovutada) üksnes juhul, kui garantii tingimused seda lubavad. Kostja ei ole võtnud endale kohustust tagada OSAÜHINGU XXX, hageja või muu kolmanda isiku nõudeid XXX Ltd vastu (III kd, tl-d 10-11). Hageja leiab, et garantii on osadeks jagatav ja üleantav. Garantii on olemuselt võlausaldaja tingimuslik nõue garandi vastu. Kostja ei ole välja toonud erandeid, miks ei ole garantii osaliselt üleantav. Garantiinõuet on võimalik loovutada koos tagatava nõudega kui ka sellest eraldi (II kd, tl 118). Eristada ei saa garantii kui võlaõigusliku nõude või tagatise loovutamist. Tegemist on ühe garantiist tuleneva nõudega, mis on loovutatud (III kd, tl 112 pöördel). VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kohtu hinnangul on Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu punktis 1.1 sisalduva kokkuleppe sõnastusest näha, et pooled on kokku leppinud selles, et Osaühing XXX annab OSAÜHINGULE XXX üle oma garantiilepingust tuleneva nõude. Kokkuleppest ei nähtu, et Osaühing XXX annab OSAÜHINGULE XXX üle oma garantiilepingust tulenevad õigused ja kohustused, s.t garantii kui terviku. Eeltoodust tulenevalt tuleb Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel 07.07.2008 sõlmitud tagatise osalise loovutamise lepingu punkt 1.1 lugeda kokkuleppeks nõude loovutamise kohta. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS § 164 lg-s 1. Nimetatud piirangud kehtivad ka garantiilepingu puhul. Garantiilepingu kohta seaduses sätestatust ei nähtu erinorme, mis seaksid garantiilepingust tulenevate nõuete loovutamisele täiendavaid piiranguid. Kohus on seda arvestades seisukohal, et seadus ei piira võlausaldaja õigust loovutada osaliselt või tervikuna garantiist tulenevat nõuet, s.h tingimuslikku nõuet garantii andja vastu. Osaühing XXX ja kostja ei leppinud nõuete loovutamise õiguse piiramises. Kohus märgib, et isegi loovutamise õigust piirava kokkulepe võlausaldaja ja võlgniku vahel ei tooks kaasa loovutuse kehtetust uuele võlausaldajale (VÕS § 166 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on Osaühingu XXX ja OSAÜHINGU XXX vahel sõlmitud kokkulepe garantiist tuleneva nõude loovutamise kohta kehtiv.
16.Kostja esitas hagile vastuväite, mille kohaselt puuduvad uuel võlausaldajal vastavalt VÕS §le 169 nõuded võlgniku vastu, kellele senine võlausaldaja ei ole nõude loovutamisest teatanud. Samuti ei ole OSAÜHING XXX ja hageja teavitanud kostjat VÕS § 170 kohaselt (III kd, tl 10).
6 (9)
VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 lg 2 sätestab, et kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. Kohus on seisukohal, et VÕS § 169 ei sätesta eeldusi, millal uus võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 169 sätestab võlgniku kaitse selleks puhuks, kui ta on kohustuse täitnud vanale võlausaldajale või teinud nõude suhtes tehingu või toimingu olukorras, kus ta ei teadnud nõude loovutamisest. Kui võlgnik täidab kohustuse vanale võlausaldajale olukorras, kus talle ei ole teatatud nõude loovutamisest, on võlgnikul õigus keelduda VÕS § 169 lg 1 alusel kohustuse uuesti täitmisest uuele võlausaldajale. Käesoleval juhul ei tugine kostja sellele, et ta on kohustuse algsele võlausaldajale täitnud. Seetõttu puudub võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest põhjusel, et talle ei ole loovutamisest teatatud. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtu hinnangul sätestab VÕS § 170 võlgniku õiguse tugineda loovutamisele, kui võlausaldaja on loovutamisest võlgnikule teatanud või kui uus võlausaldaja on esitanud võlgnikule võlausaldaja koostatud dokumendi nõude loovutamise kohta. VÕS § 170 ei sätesta võlausaldajalt nõude uuele võlausaldajale ülemineku eeldusi. Võlgnikule loovutamisest mitteteatamine võlgnikule ei too kaasa loovutuse kehtetust. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väljatoodud asjaolust kostjale õigust keelduda nõude täitmisest. Kohus märgib, et kostja ei ole kasutanud VÕS §-s 172 sätestatud õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Isegi kui kostja sellisele väitele tugineks, on vastuväite esitamise alus ära langenud nõude loovutamist kajastavate lepingute kättetoimetamisega hagiavalduse lisades. Viivise vähendamise taotlus
17.Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks. Nõutav viivis on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Viivisemäär 0,1% päevas ei vasta tänapäevasele arusaamale mõistlikust viivisemäärast ja heale äritavale, ületades oluliselt praktikas tavaliselt nõutavat intressimäära. Hageja nõutav viivis on 320,82 eurot päevas. Ajavahemiku 13.04.2012 kuni 23.07.2013 eest arvestatuna on viivise summa 149 505,74 eurot (320,82*466=149 505,74). Nimetatud summale lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 39 782,55 eurot. Hageja viivisenõude suuruseks 23.07.2013 seisuga on 189 288,29 eurot. Viivis on ebamõistlikult suur, arvestades kostja majanduslikku seisundit ning hageja põhjendatud huvi. Põhjendamatu on nõuda kostjalt viivist, eriti sellises suuruses seetõttu, et põhivõlgnik XXX Ltd on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 68 lg 1 kohaselt ei vastuta solidaarvõlgnik kohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt. Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning XXX Ltd ning kostja ei ole solidaarvõlgnikud, on viidatud säte analoogia korras rakendatav (II kd, tl 108). Hageja on seisukohal, et hageja viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ega kuulu vähendamisele. Kostja väide viivisemäära ebamõistlikkuse kohta on paljasõnaline. Kostja ei ole välja toonud, milline on praktikas tavaliselt nõutav intressimäär. Kostja ei ole välja toonud, millised on kostja majanduslikku seisundit ning hageja põhjendatud huvi puudutavad tegurid, millest lähtuvalt tuleks viivisenõuet vähendada. Asjakohatu on kostja väide selle kohta, nagu ei peaks tema tasuma viivist seetõttu, et XXX Ltd on oma kohustusi rikkunud. Garant ning põhivõlgnik ei ole võlausaldaja ees solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes. Hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist eelmiste osamaksetega viivitamise eest, millised on praeguseks küll makstud, kuid mis maksti viivitusega (II kd, tl 119). 7 (9)
18.Viivise vähendamist võib nõuda vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8). VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 1 kohaselt saavad viivise vähendamise taotluse aluseks olla näiteks järgmised asjaolud: viivise määr, viivitatud aeg, võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatus, võlausaldaja õigustatud huvi, mõlema poole majanduslik seisund. Samuti asjaolud, millest nähtub, kas võlausaldaja on esitanud võlgnik vastu põhivõlast suurema viivisenõude, sealhulgas nõudes seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kohus selgitab, et eelkõige saab kohus viivise maksmiseks kohustatud võlgniku nõudmisel vähendada viivist mõistliku suuruseni. Kohtu hinnangul ei anna kostja taotluse aluseks olevad asjaolud alust viivise vähendamiseks. Kostja taotluse aluseks olevatest asjaolud ei võimalda kohtul võrrelda hageja nõude aluseks olevat viivisemäära sellise viivisemääraga, mis vastab tänapäevasele arusaamale mõistlikust viivisemäärast ja heale äritavale. Kostja ei ole viivisemäära võrdlust võimaldavaid asjaolusid kohtule avaldanud. Kostja ei ole kohtule kirjeldanud oma majanduslikku seisundit, mistõttu kohus ei saa seda arvesse võtta. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud üksnes täitmata põhinõudelt. Seega ei anna kohustuse täitmise ulatus alust viivise vähendamiseks.
19.Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Hageja ei ole piiritlenud kostjalt protsendimäärana nõutava viivise nõuet maksimumsummaga. Seetõttu nõuab hageja kostjalt viivise tasumist põhinõudest suuremas summas. Kostja on viivise vähendamise taotlusega esitanud vastuväite viivisenõudele, mistõttu läheb tõendamiskoormis viivisenõude põhjendatuse osas üle hagejale. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis annaks hagejale õiguse nõuda põhivõlast suurema viivise tasumist. Seetõttu ei ole hageja viivisenõue, mis ületab 287 781,84 eurot, põhjendatud (põhinõue 320 827,02 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 33 045,18 eurot).
20.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et viivist tuleb vähendada. Kohus piirab hageja viivise protsendimäärana väljamõistmise nõuet selliselt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude tasumata osalt viivise protsendimäärana tasumist kuni viivise 287 781,84 eurot täitumiseni (põhinõue 320 827,02 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 33 045,18 eurot). Sellisel juhul on tagatud, et hageja viivisenõude suurus ei ületaks põhinõuet. Muus osas ei anna kostja taotluse aluseks olevad asjaolud alust viivise vähendamiseks. Hagis esitatud nõuete lahendamine
21.Hageja esitas 12.04.2012 hagiavalduses põhinõude 320 827,02 eurot, intressi 64 247,78 eurot, viivise 39 782,55 eurot ning alates hagi esitamisest tasumata põhinõudelt viivise protsendimääraga 0,1% päevas tasumise nõude (I kd, tl 4). 23.08.2013 menetlusdokumendis esitas hageja täpsustatuna põhinõude 320 827,02 eurot, intressi 64 165,40 eurot, viivise 33 045,18 eurot ning alates hagi esitamisest tasumata põhinõudelt viivise protsendimääraga 0,1% päevas tasumise nõuded (II kd, tl 119). Samad nõuded esitas hageja 22.05.2014 tervikhagis (II kd, tl 184).
22.Hageja on algselt esitatud nõuet vähendanud 6819,75 euro võrra (424 857,35418 037,60=6819,75). Kohtu hinnangul ei kujuta nõude vähendamine endast hagi muutmist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Nõude vähendamine on esitatud nõudest osaline loobumine, mille osas kohus peab hiljemalt otsuses seisukoha kujundama. Kostja ei ole vastu vaielnud nõude vähendamisele. Puudub alus keelduda nõude vähendamise vastuvõtmisest. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse 6819,75 euro tasumise nõude osas.
23.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus loovutuste kehtivuse korral nõuda kostjalt garantiist tuleneva 418 037,76 euro tasumise nõude täitmist. Hageja nõuab kostjalt 418 037,60 euro tasumist. Kohus ei saa ületada hageja nõude piire. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudub õigus 8 (9)
keelduda hagis esitatud nõude täitmisest. Seejuures leidis kohus, et nõuete loovutamised on kehtivad. Kostja rikub garantiist tulenevat raha tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist. Seetõttu rahuldab kohus hagi põhinõude 320 827,02 eurot ja intressi 64 165,40 eurot tasumise nõuete osas ja mõistab nimetatud summad kostjalt välja.
24.Kohus vähendas viivist (vt otsuse punktid 17-20). Kohus rahuldab seetõttu viivise protsendimäärana väljamõistmise nõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% päevas põhinõude 320 827,02 eurot tasumata osalt hagi esitamisest 12.04.2012 alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 287 781,84 eurot (põhinõue 320 827,02 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 33 045,18 eurot). Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 33 045,18 eurot vähendamisele ei kuulunud ning kohus mõistab viivise 33 045,18 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus lõpetas menetluse osaliselt ja rahuldas hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude hagi rahuldamise ulatusega võrdeliseks jaotamiseks. Hageja nõudis kostjalt kokku 424 857,35 euro tasumist. Kohus lõpetas menetluse 6819,75 euro tasumise nõude osas. Kohus rahuldas hagi 418 037,60 euro tasumise nõudes. Eeltoodust nähtuvalt rahuldas kohus hagi 98,39% ulatuses (418 037,60:424 857,35*100=98,39). Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 98,39% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud 1,61% ulatuses jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada hagi otsusega, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks otsuse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.