lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-10889/8

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-10889/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-10889

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-10889 XXX OÜ hagi XXXEesti filiaali vastu võlgnevuse summas 5 886,07 eurot ja viiviste saamiseks 6 554,62 eurot Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (epost: [email protected])

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: XXXEesti filiaal (registrikood XXX asukoht XXX), e-post: XXX; XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXX OÜ hagi XXXEesti filiaali vastu võlgnevuse summas 5 886,07 eurot ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1.Menetluskulud jätta XXXEesti filiaali kanda.
2.Välja mõista XXXEesti filiaalilt menetluskulu summas 1 030,80 eurot (sh riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 580,80 eurot) XXX OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata XXX OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 641,20 (kuuesaja neljakümne ühe euro, 20 sendi) euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista XXXEesti filiaalilt XXX OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 030,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
5.XXXEesti filiaalil tuleb menetluskulud summas 1 030,80 eurot kanda XXX OÜ arveldusarvele XXXXX selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-10889“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 27. oktoobril 2015. a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja esitas 21.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5 886,07 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 194,72 eurot ning alates 22.07.2015 täiendavad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõikes 1 ja §-s 94 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tl 1-5).
2.Hagiavalduse kohaselt hageja (endine ärinimi Pandora Baltics OÜ) ja kostja vahel toimus koostöö, mille kohaselt hageja tellis kostjalt kaupa. Kokkuleppe kohaselt oli hagejal kaubakoguse pealt sõltuv soodustus 2% juhul, kui müügimaht ületab 220 000 eurot. Tellimuste kogumaht aastal 2014 oli 245 402,80 eurot. Seega on hagejal õigus soodustusele kogusummas 4905,06 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja saatis kostjale 11.02.2015 arve nr 150202 summas 5 886,07 eurot tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja oma kohustust tähtaegselt ei täitnud. Hageja esindaja on kostja poole pöördunud nõudekirjaga 18.05.2015, milles hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole tänaseni nõudekirjale vastanud ning ühtlasi on täies ulatuses tasumata kohustus summas 5 886,07 eurot. Kostja on nimetatud nõudekirja saanud kätte tähitud postiga 20.05.2015. Kostja seisukoht
3.Kostja poolt 12.08.2015 esitatud menetlusdokumendist (tl 26-28) tulenevalt tunnistab kostja hagi õigeks ning on mõus maksma kohtumääruses 2-15-10889 märgitud hagisumma 6 554,62 eurot. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna hageja poolt hagis esitatud nõue on kostja poolt täielikult tasutud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tellis kostjalt kaupa ning kokkuleppe kohaselt oli hagejal kaubakoguse pealt sõltuv soodustus 2% juhul, kui müügimaht ületab 220 000 eurot. Hageja tellis kostjalt 2014. aastal kaupa 245 402,80 euro eest, milliselt summalt on hagejal õigus soodustusele kogusummas 4 905,06 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on poolte vahel sõlmitud kokkuleppest tuleneva kohustuse (2 %-lise soodustuse arvestamine 245 402,80 euro müügimahult) jätnud täitmata.

Kostja on oma vastuses kohtule tunnistanud hagi õigeks (tl 27). Hageja on 17.09.2015 menetlusdokumendis palunud hagi rahuldada tulenevalt hagi õigeksvõtust (tl 39-41). Kohus jääb 21.09.2015 e-kirjas (tl 42) edastatud seisukohtade juurde ning selgitab, et kohtul ei ole võimalik teha tsiviikohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt lahendit, millega kohus hagi rahuldab, kuna hagi rahuldamisel tuleks kostjalt välja mõista ka hagis nõutud rahaline summa. Kuivõrd kostja on kohtumenetluse käigus hageja nõude tasunud, so 12.08.2015 on kostja tasunud hagejale 6 554,62 eurot (tl 28), siis on hageja nõue täidetud ning hagejal ei ole enam hagis esitatud võlgnevuse väljamõistmise nõuet. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks juhtida kostja tähelepanu kostja poolt hagejale tasutud summa suurusele (6 554,62 eurot). Kohus on 24.07.2015 menetlusse võtmise määruses märkinud tsiviilasja hinnaks 6 554,62 eurot. Kohus selgitab kostjale, et nimetatud summa ei tähenda kostja poolt tasumisele kuuluvat summat. Eelnimetatud hagihinna koosseisu kuulub põhivõlgnevus summas 5 886,07 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 194,72 eurot ja edasiulatuvad viivised ühe aasta eest summas 473,83 eurot TsMS § 367 ja § 133 lg 2 alusel (hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale). Kuivõrd kostja tasus hageja põhinõude 12.08.2015, siis kujuneb edasiulatuvate viiviste summa suuruseks hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (23.07.2015) kuni kostja poolt nõude tasumise päevani (12.08.2015) 27,30 eurot (5 886,07 x 8,05% / 365 päeva= 1,30 eurot päevas x 21 päeva). Eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud hagejale tasuma 6 554,62 euro asemel tasuma 6 108,09 eurot (5 886,07 + 194,72 + 27,30). Kohus selgitab, et kostjal on võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete alusel õigus esitada hageja vastu 446,53 euro tagastamise nõue.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb TsMS § 168 lg 5 ja TsMS § 162 lg 4 koostoimes jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Harju Maakohtu 08.10.2015 kohtumääruse kohaselt kohustas kohus muuhulgas pooli esitama kohtule menetluskulude nimekiri. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud kohtule 19.08.2015 ja 15.10.2015. Kostja on kinnitanud 08.10.2015 kohtumääruse kättesaamist 08.10.2015, kuid kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.

11.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda analüüsib kohus järgnevalt hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtutoimiku alusel. Hageja menetluskulud kokku moodustavad 1 672 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1 222 eurot.
12.Hageja on kohtutoimikust nähtuvalt (tl 16) Rahandusministeeriumi kontole tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 6 554,62 eurot, millelt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on 450 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot.
13.Kohus selgitab, et hageja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses hagejale nii palju tööd, kui hageja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks.
14.Arve nr 20150541 kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud järgmised toimingud: 08.07.2015 hagiavalduse koostamine 1,5 tundi, 09.07.2015 hagiavalduse täiendused 0,5 tundi, 10.07.2015 lisade tõlkimine 1 tund, 14.07.2015 nõue XXXi vastu, kirjavahetus kliendiga 1 tund, 20.07.2015 selgitus kliendile, juhiste küsimine 0,20 h, 21.07.2015 nõue XXXvastu 1 tund ja 24.07.2015 kohtumäärus, info kliendile 0,20 tundi. Kohtu hinnangul ei ole arvel nr 20150541 kajastatud 20.07.2015 ja 21.07.2015 toimingute puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega (ajakuluga kokku 1,20 tundi). Kohtule ei ole teada 20.07.2015 selgituste sisu ja maht, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata nimetatud toimingu põhjendatust ja vajalikkust ning seotust käesoleva tsiviilasjaga. Juhiste küsimise puhul ei ole samuti kohtu hinnangul tegemist toiminguga, milline peaks kostjalt väljamõistmisele kuuluma. Kohtu hinnangul ei peaks kostja hüvitama hagejale hageja lepingulise esindaja poolt kõiki osutatud teenuseid minuti täpsusega. 21.07.2015 toiming ja selle sisu jääb kohtule arusaamatuks. Kohtu hinnangul saaks 21.07.2015 toimingu all mõista hagiavalduse koostamist. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele kulutanud kokku 2 tundi, milline on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu, siis ei ole täiendav ajakulu hagiavalduse koostamisele põhjendatud ja vajalik. Ülejäänud arvel kajastatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga. Eeltoodust tulenevalt kujuneb arve nr 20150541 alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4,2 tundi (1,5 tundi + 0,5 tundi + 1 tund + 1 tund + 0,20 tundi).

Arve nr 20150631 kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud järgmised toimingud: 14.08.2015 kostja vastus, info kliendile 0,2 h ning 18.08.2015 ja 19.08.2015 menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi.

Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja 18.08.2015 ja 19.08.2015 läbiviidud toimingutega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on hageja lepingulise esindaja poolt 18.08.2015 ja 19.08.2015 läbiviidud toimingute puhul tegemist põhjendamatute ja mittevajalike toimingutega. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt 14.08.2015 teostatud toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, kuid kohus ei nõustu toimingu ajakuluga 0,2 tundi. Kohtutoimikust (tl 27) nähtuvalt on kostja vastus 3 rida pikk, millega tutvumine ei võta aega üle 1 minuti. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt 14.08.2015 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 0,08 tundi (5 minutit). Eeltoodust tulenevalt kujuneb arve nr 20150631 alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 0,08 tundi.

Arve nr 20150677 kohaselt on hageja lepinguline esindaja teostanud järgmised toimingud: 14.09.2015 e-kiri kohtust 0,50 tundi, 17.09.2015 ja 21.09.2015 vastus kohtule, vastuväide kohtu tegevusele 0,70 tundi ning 25.09.2015 kiri kohtult 0,20 tundi. Kohus nõustub hageja lepingulise esindaja 14.09.2015 teostatud toiminguga, kuid ei nõustu toimingu ajakuluga. Kohtutoimikust (tl 37) nähtuvalt on kohtu poolt edastatud e-kiri 3 rida pikk, mille põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda 0,08 tundi (5 minutit). Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja poolt 17.09.2015 ja 21.09.2015 teostatud toimingutega. Harju Maakohtu 21.09.2015 e-kirjaga on kohus jätnud hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 järgi rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Ei saa olla põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt 25.09.2015 poolt teostatud toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub ka toimingu ajakuluga (0,20 tundi). Eeltoodust tulenevalt kujuneb arve nr 20150677 alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 0,28 tundi (0,08 tundi + 0,20 tundi).

Kohus nõustub hageja lepingulise esindaja 07.10.2015 teostatud toiminguga (e-kiri kohtust seoses menetluskuludega), kuid ei nõustu toimingu ajakuluga (0,2 tundi). Kohtutoimikust (tl 44) nähtuvalt on kohtust edastatatud e-kiri 3 rida pikk, mille põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab kohtu hinnangul lugeda 0,08 tundi (5 minutit).

Kohtu hinnnagul on hageja lepingulise esindaja poolt 08.10.2015 teostatud toimingute (kohtumäärus, info kliendile) puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingu ajakuluga (0,2 tundi).

Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja 13.10.2015 läbiviidud toiminguga (täiendav menetluskulude nimekiri). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-177-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist

põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on hageja lepingulise esindaja poolt 13.10.2015 läbiviidud toimingu näol tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga.

Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4,84 tundi (4,2 tundi + 0,08 tundi + 0,28 tundi + 0,08 tundi + 0,2 tundi).

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul ei ole antud tsiviilasja puhul tegemist keeruka asjaga, mille puhul võiks tunnitasuks lugeda keskmisest kõrgemat õigusteenuse eest maksavat tasu. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kujuneb seega 580,80 eurot (4,84 tundi x 120 eurot/tund).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu hageja lepingulisele esindajale tasu hüvitamisele käibemaksuga.

Hageja menetluskulude suuruseks kujuneb käesolevas tsiviilasjas kokku 1 030,80 eurot (riigilõiv summas 450 eurot + hageja lepingulise esindaja kulu summas 580,80 eurot), milline summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 641,20 (1 672-1 030,80) (käibemaksuta) euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (1 030,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja