Kohtulahend

Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused

Harju Maakohus rahuldas 19.02.2013 otsusega AS XXX hagi AS XXX vastu õiguslike asjaolude tuvastamiseks ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses AS XXXkanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2013 otsusega Harju Maakohtu 19. veebruari 2013 otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, AS XXX kanda. Riigikohus tühistas 12.03.2014 Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-23642 osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi. Riigikohus saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-23642 ja Harju Maakohtu 19. veebruari 2013 otsuse samas tsiviilasjas osas, milles rahuldati hagi ja tuvastati, et AS-il XXX on kohustus anda nõusolek kanda kinnistu registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena AS-i XXX kasuks isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on AS-il XXX tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistut, sh selle maapõue, vallata ja kasutada kõikide ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses toodud ning sellest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks. Riigikohus jättis hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus rahuldas hagi nõude tuvastada, et Viimsi vallas Haabneeme külas asuval transpordimaal asuvad maa-alused vee- ja kanalisatsioonitrassid on Viimsi Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, ning jättis rahuldamata vastuhagi nõude tuvastada, et kui AS-ile XXX kuuluva veetorustikuga on liidetud uusi tarbijaid, on AS-il XXX kohustus tasuda 15. oktoobri 1998 liitumislepingu p-s 5 ettenähtud tasu osana magistraaltorude ehituskuludest vastavalt nende osale kõikide tarbijate arvust. Tallinna Ringkonnakohus muutis 30.03.2015 otsusega Harju Maakohtu 19.02.2013 otsuse põhjendusi osas, millega jäeti AS XXX vastuhagi AS XXX vastu tuvastusnõuetes rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 19.02.2013 otsuse menetluskulude jaotamise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu, 2013 toimunud ringkonnakohtu menetluse ja Riigikohtu menetluskulud poolte kanda. Käesoleva ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud jäeti AS XXX kanda. Riigikohus jättis 29.07.2015 AS-i XXX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigikohus jättis kassatsiooniastme menetluskulud AS-i XXX kanda. Harju Maakohtu 19.02.2013 otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 29.07.2015. AS-i XXX esindaja esitas 29.08.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 24.09.2015. AS XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 2 684,22 eurot, mõista need AS-ilt XXXAS-i XXX kasuks välja ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. AS-i XXXmenetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. AS-i XXX vastuväited AS-i XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele AS XXX esitas vastuväited kohtule 06.10.2015. Kostja hinnangul tuleb kokku hüvitatavaid menetluskulusid vähendada 12,5 töötunni s.t. 1 597,50 euro võrra. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 19.02.2013 otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 29.07.2015. AS-i XXX esindaja esitas 29.08.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 24.09.2015. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. AS XXX palub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 2 684,22 eurot (ilma käibemaksuta). AS-i XXX lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • 27.03.2014 nõupidamine Keskkonnaministeeriumis koos EVEL ja Konkurentsiameti esindajatega – 1 h; • 17.04 ja 23.04.2014 kirjade koostamine Konkurentsiametile – 1,5 h; • 19.04.2014 kirja koostamine AS-ile XXX– 1,5 h. Kostja ei pea käesoleva menetlusega seotuks ning seetõttu vaidleb vastu järgmiste hageja kulude käsitlemisele hüvitatavate menetluskuludena: (i) hageja kohtumisi Keskkonnaministeeriumis koos Konkurentsiameti ja EVEL-i esindajatega, kuivõrd ei ole arusaadav, mis oli kohtumise sisu ning kuidas see seondub käesoleva tsiviilasjaga. (ii) Konkurentsiametile 17. aprilli ja 23. aprilli 2014 kirjade koostamist, kuivõrd nimetatud kirjad ei sisaldu asja materjalide hulgas, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas saab õigusteenust seostada käesoleva tsiviilasja menetlusega. (iii) 19. aprilli 2014 kirja koostamist AS-ile XXX kuivõrd asjas ei nähtu, et kirja oleks koostanud hageja lepinguline esindaja ning kiri on edastatud AS-i XXX poolt väljaspool käesoleva tsiviilasja menetlust. Seega tuleb vähendada hageja menetluskulusid eeltoodust tulenevalt kokku 4 töötunni võrra, sest hageja nõuab talle väljaspool käesoleva tsiviilasja menetlust osutatud õigusteenuse kulude hüvitamist. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. 17.04 ja 23.04.2014 kirjade koostamine Konkurentsiametile on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning see on tõendatud Konkurentsiameti 08.05.2014 vastuse esitamisega ringkonnakohtule hageja 09.06.2014 menetlusdokumendi lisana 13, milline 11.03.2015 kohtuistungil ka toimikusse vastu võeti. 19.05.2015 kirja koostamist kostjale tuleb pidada kohtuasjaga seotud põhjendatud menetluskuluks kuivõrd tegemist oli peale Riigikohtu menetlust kostjale tehtud kompromissiettepanekuga/päringuga, mis koos AS XXX vastusega esitati ringkonnakohtule 09.06.2014 menetlusdokumendi lisadena (lisad 11-12) tõendamaks oma seisukohti. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja Tallinna Ringkonnakohtule 09.06.2014 esitanud vastuväited AS-i XXX vastuhagi nõuetele. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 09.06.2014 hageja vastuse lisana on hageja kohtule esitanud Konkurentsiameti 08.05.2014 vastuse nr 9.1-1/14-0043016 17.04.2014 AS XXX pöördumisele. Eelpool nimetatud Konkurentsiameti kirjast nähtub, et 17.04.2014 registreeriti Konkurentsiametis (edaspidi KA) AS XXX pöördumine. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis AS-il XXX kulus 17.04.2014 kirja koostamisele. Samas ei nähtu antud Konkurentsiameti vastusest, et AS XXX oleks pöördunud Konkurentsiameti poole 23.04.2014, seega ei ole 23.04.2014 kirja koostamine AS-i XXX poolt tõendatud. Kohus rahuldab AS-i XXX taotluse 17.04.2014 kirja koostamise ajakulule, milles osas loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,75 tundi (pool 1,5 tunnist, mis kulus kahe kirja koostamisele kokku). Kohtute Infosüsteemi kohaselt on AS-i XXX seaduslik esindaja XXXedastanud AS-ile XXX mais 2014 kirja (menetluskulude nimekirja kohaselt koostatud 19.04.2014). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud kiri seondus käesoleva kohtuasjaga, kuid asjas ei nähtu, et kirja oleks

koostanud hageja lepinguline esindaja. Eelpool toodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud toiming ei olnud vajalik ega põhjendanud ning ei kuulu hüvitamisele kostja poolt. Samuti on hageja lepinguline esindaja märkinud, et 27.03.2014 toimus nõupidamine Keskkonnaministeeriumis koos EVEL ja Konkurentsiameti esindajatega kestusega 1 tund. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist ei ole vajaliku ega põhjendatud kuluga, kuivõrd ei ole arusaadav, mis oli kohtumise sisu ning kuidas see seondus käesoleva tsiviilasjaga. 19.03.2014 kliendiga nõupidamine, Riigikohtu lahendi selgitamine ja edasiste plaanide ja argumentide arutamine – 1 h; • 10.04.2014 nõupidamine kliendiga edasiste kohtumenetluse sammude ja argumentide osas – 1 h; 19.03.2014 ja 10.04.2014 sooritatud õigusabitoimingute osas leiab kostja, et nimetatud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd need ei ole vajalikud ega põhjendatud. •

Hageja on täiendavalt märkinud, et Riigikohus tühistas eelneva lahenduse, mis oli hagejale olnud soodne ning seoses Riigikohtu lahendiga tuli hagejal esindajaga nõu pidada mahukates ja õiguslikult keerukates küsimustes. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt pärast Riigikohtu otsust ei olnud väljakujunenud menetluslik situatsioon selline, mis nõudnuks kahel korral tunniajalist nõupidamist kliendi ja tema esindaja vahel. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu menetlusliku olukorra selgitamisele ning edasise tegevuse kavandamisele on 1 tund. • 09.06.2014 menetlusdokumendi koostamine – 6 h; Kostja on märkinud, et 09. juuni 2014 menetlusdokumendi koostamine, kuivõrd selles sisalduvad taotlused on jäetud 11. märtsi 2015 kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus rahuldamata ning tõendid on tagastatud hagejale. TsMS § 169 lg 3 kohaselt tuleb vastav menetluskulu (6 töötundi) jätta hageja enda kanda. Kostja on seisukohal, et menetluskulu ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd seed ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kohus ei saa 09.06.2014 menetlusdokumendi koostamise kulu jätta hageja kanda kuivõrd käesolevas faasis kohus ei saa enam muuta menetluskulude jaotust. Kostja taotlus kohaldada TsMS § 169 lg 3 enam menetluskulude kindlaksmääramise faasis kohaldada ei saa. Asjaolu, et ringkonnakohus jättis suurem osa (mitte kõik) selle dokumendiga esitatud tõendid toimikusse võtmata, ei ole aluseks selle dokumendi koostamise menetluskulu väljamõistmata jätmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja Tallinna Ringkonnakohtule esitanud 09.06.2014 vastuväited AS-i XXXvastuhagi nõuetele pikkusega 8 lehekülge (sisuline osa ca 6 lehekülge). 11.03.2015 toimunud kohtuistungil tagastas Tallinna Ringkonnakohus hagejale tõendid, mis esitati kohtule 09.06.2014 seisukohaga. Asjaolu, et nimetatud dokument ja ka koos dokumendiga esitatud tõendid hilisemalt kohtu poolt tagastati, ei muuda dokumendi koostamisele kulunud aega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), summas 766,92 eurot (6 tundi x 127,82 eurot). • 04.07.2014 apellandi vastuhagi täpsustamisega tutvumine – 1 h; • 28.07.2014 vastamise osas kliendiga nõupidamine – 1,5 h; Kostja ei pea põhjendatuks 2,5 töötunni suurust kulu hageja poolt vastuhagi täpsustusega tutvumisele ning nõupidamisele AS-i XXX esindajaga ning leiab, et põhjendatud kulu selleks on 1 töötund. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli AS-i XXX vastuhagi nõuete täpsustuste pikkuseks 5 lehekülge (sisuline osa ca 4 lehekülge). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja poolt kostja vastuhagi täpsustusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1 tund.

18.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil esindamine – 1 h; 31.07.2014 vastuse koostamine Ringkonnakohtule – 1 h; 02.03.2015 kohtuistungiks (11.03.2015, Tallinna Ringkonnakohus) ettevalmistamine, sh kohtukõne teeside koostamine ja kohtuistungil esindamine – 4,5 h. Ülejäänud kolme toimingu osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. • • •

Võttes arvesse AS-i XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 15,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 127,82 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.