Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hagi tagamine

Menetluskulude jaotus

Hagiavalduse kohaselt on AS XXX XXX Vallas XXX külas XXX teega ja XXX põiguga külgnevate kinnistute juurde viiva transpordimaa omanikuks (kinnistu registriosa nr XXX). XXX teega ja XXX põiguga külgnevate kinnistutel asuvate elamute veevarustus ja kanalisatsioon toimub AS XXXkinnistule rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku kaudu. XXX elamurajooni tee ja ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatised on rajatud XXX valla poolt 19.08.1997.a. XXX Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel Aktsiaseltsi XXX (kustutatud) poolt. Detailplaneering nägi ette kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni toimuma läbi kostjale kuuluvale kinnistule rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste. Detailplaneeringu kohaselt (AS-i XXX poolt kinnitatud Vee tehnilised tingimused) jääb valmisehitatud veetorustik veetarbijate omandiks ja teenendatavaks veetarbijate poolt. Detailplaneeringu kohaselt jäävad fekaal- ja sadevee torustikud AS XXX omandiks ja tema poolt teenendatavateks. XXX Vallavalitsus on 16.09.1997.a. välja andnud XXXele (ehitaja: Aktsiaselts XXX) ehitusloa kanalisatsiooni ja veevarustuse trasside väljaehitamiseks. Haldusaktis on tõdetud, et projekt on läbi vaadatud XXX valla ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni poolt 15.09.1997.a. Ehitusprojektis on määratletud kõikide XXX teega või XXX põiguga külgnevate kinnistute (detailplaneeringu ala kinnistud) liitumispunktid vee-ja kanalisatsioonitorustikuga kinnistute ja AS-le XXXkuuluva kinnistu piiril. 19.06.1998.a. sõlmis Aktsiaselts XXX (liitujana) aktsiaseltsiga XXX(praegune ärinimi OÜ XXX) liitumislepingu, millega lepiti kokku XXX elamurajooni kanalisatsioonitrassi (tol ajal rajatav) ühendamine aktsiaseltsi XXXkanalisatsioonivõrguga. Leping hõlmas 44 eramu kanaliseerimist. 15.10.1998.a. sõlmis Aktsiaselts XXX (liitujana) aktsiaseltsiga XXX liitumislepingu, mille kohaselt XXX maaüksuse (tol ajal alles rajatav) ühepereelamute veetorustik ühendati aktsiaseltsi XXX veevarustussüsteemiga. Poolte vahel on täidetud ka eelnevalt väljatoodud lepingute alusel toimivat kokkulepet, mille kohaselt kostja XXX tee kinnistu ja sellel asuvate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside võimaliku omanikuna on andnud trassid hageja kui vee-ettevõtja valdusesse ja kostja kui vee-ettevõtja kohustub trasse hooldama. Hageja on vastavalt eeltoodud liitumislepingutele sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks sõlminud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepinguid XXX teel ja XXX põigus asuvate kinnistutele vee-ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks. Hagejale on nimetatud kinnistute ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasud tasutud eeltoodud liitumislepingute alusel AS-i XXX poolt ning puudus igasugune vajadus uute liitumislepingute sõlmimiseks; puudunuks ka seaduslikud alused liitumistasu nõudmiseks. Siiski on iga kinnistuomanikuga sõlmitud lepingu lisas ära toodud liitumispunkti asukoht, mis asub kinnistu piiril vastavalt eelnimetatud trasside ehitusloas toodud projektile. XXX vald on määranud, et XXX elamurajoon kuulub hageja kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonda. Iga XXX tee või XXX põiguga külgneva kinnistu liitumispunkt asub ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kinnistu piiril kostjale kuuluval kinnistul. Kostja on andnud nõusoleku kinnistute vee-ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingute sõlmimiseks ning on teadlik sõlmitavate lepingute sisust. Seega on kostja teadlik, et tema kinnistul asuvad vee-ja kanalisatsioonitrassid on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks ning trassidele tuleb kohaldada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadust (edaspidi: ÜVVKS).

Hageja kasutab XXX elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitrasse kui ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osa õiguslikul, lepingulisel alusel. XXX kostja kinnistu endise omanikuna (kostja õiguseelneja) on teinud tahteavalduse trasside ehitamiseks kinnistule, samuti nende arvamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi osaks. Kellelgi peale vee-ettevõtja või tema poolt volitatud isikute ei ole õigust ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni osaks olevaid vee- ja kanalisatsioonitrasse hooldada. Hageja palub kohtul tuvastada, et kõnealused trassid kuuluvad ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kuivõrd kostja nimetatud asjaolu ei tunnista. Hageja on õigustatud kostjale kuuluvat kõne all olevat kinnistut valdama ulatuses, milles tal on vajalik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi hooldada, parendada ja vallata. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kõne all oleva kinnistu registriossa isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks hageja kasuks. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 29.10.2009.a. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Trasside ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kuulumise tuvastusnõue eeldab ÜVVKS järgi vaid trassi kaudu teenindavate (püsi)elanike kindlakstegemist (peab olema vähemalt 50), milleta kohtu poole pöördumine on ennatlik. Hageja taotleb lisaks reaalservituudi sätetele ka kasutusvalduse sätete kohaldamist. Vee-ettevõtja saab olla määratud ühisveevõrgu ja –kanalisatsiooni omaniku poolt ettepanduna ning vastava määramiseni osutab vastavaid teenuseid neid osutanud ettevõtja ehk AS XXXise. Hageja on üksnes üle võtnud AS XXX poolt 19.06.1998 AS-ga XXXja 15.10.1998 AS-ga XXX sõlmitud liitumislepingud. Hagejal on puudunud alus ja õigus sõlmida kinnistutega uusi liitumislepinguid ja nendest saadavat tasu omastada. Faktiliselt on kostja trassi omanikuks ja ka vee-ettevõtjaks ning omab vee-ettevõtjana tegutsedes vastavaid lepinguid hagejaga. 21.10.2011.a. seisukoha täienduste kohaselt vaidlust ei ole, et trassid kuuluvad AS-le XXX. Trasside valmisehitamisel muutusid need transpordikinnistu oluliseks osaks ning pärast isikliku kasutusõiguse seadmist AS XXXkasuks, piiratud asjaõiguse oluliseks osaks. Hagejal ei saa olla asjaõiguslikku nõuet trassidele. Väärarusaam, et vee-ettevõtjal tekivad mingisugused asjaõiguslikud nõudeõigused kolmanda isiku omandis olevatele trassidele. Mingit kokkulepet, et trasside omandiõigus antakse hagejale, ei ole kunagi sõlmitud. Isegi juhul, kui selline kokkulepe sisalduks AS-ga XXXja AS XXX sõlmitud lepingutes, oleks nõudeõigus aegunud. Kostja seisukoha kohaselt ei ole ÜVVKS kohaldatav lepingutele, millega kostja andis kõnealused trassid AS XXXõiguseellasele. Hageja nõuab sisuliselt kostja omandis olevate trasside sundvõõrandamist.

VASTUHAGI

tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate veeja kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, sh AS XXXtakistamiseks nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ja alternatiivselt: tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate vee-ja kanalisatsioonitrasside suhtes hagejaga kokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, mis ei tulene AS XXXvee-ettevõtjaks olemisest, sh AS XXXtakistamine nimetatud kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping; tuvastada AS-i XXXkui XXX teel ja XXX põigul asuvate AS-ile XXXkuuluvate vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutaja kohustus tasuda trasside kasutamise eest igakuiselt hüvitist trasside amortisatsioonisumma ulatuses ja kui nimetatud veetorustikuga on liidetud täiendavaid tarbijaid (kelle varustamine toimub XXX trasside kaudu), siis tasuda ka 15.10.1998 liitumislepingu nr 29 punktis 5 ettenähtud tasu osana magistraaltorude ehituskuludest vastavalt nende osale kõigist tarbijate arvust. Vastuhagi kohaselt AS XXXon XXX Transpordimaa kinnistu omanikuks alates 09.04.2008. Maal asuvad vee- ja kanalisatsioonitrassid (edaspidi: Trassid) ehitas peatööettevõtjana AS XXX. AS XXXon nii kinnistu kui ka sellel asuvate trasside omanik ning valdaja ja teised isikud võivad AS-i XXXomandit kasutada vaid õiguslikul alusel, mis tuleneb seadusest, sh kokkuleppel asja omanikuga. Trasside kasutamiseks puudub AS-il XXXAS-ga XXXkokkulepe ja ka muu õiguslik alus. Eirates AS-i XXXproteste on AS XXXosutanud vee- ja kanalisatsiooniteenust trasside kaudu ka XXX asumi majavaldustele, millel puuduvad AS-ga XXXliitumislepingud. AS XXXon teinud takistusi trasside liitumislepinguta kasutamise peatamiseks. AS XXXon teostanud trasside osas omanikuga kokkuleppimata- kooskõlastamata töid, eirates AS-i XXXproteste. AS XXXsoovib hüvitust AS-i XXXpoolt trasside kasutamise eest. AS XXXvõib olla XXX valla veeettevõtja, kuid antud juhul kasutab ta omaniku nõusolekuta AS-ile XXXkuuluvaid trasse ja peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse AS XXXon vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel liitnud AS-i XXXtrassidega liitumislepinguta tarbijaid. AS XXXosutab Tammeõue tarbimispiirkonna ja ilmselt ka Käärti asumi elanikele teenust hageja trasse kasutades. 03.04.2012 esitas AS XXXvastuhagi eseme täpsustuse (kd II, lk 76-77), milles täpsustas 09.12.2011.a. hagiavalduse terviktekstis esitatud teist nõuet põhjusel, et on tekkinud vaidlus, kas see hõlmab trassipikendusi ja soovib selguse huvides korrigeerida ka tuvastatavat kostja kohustust ja palub teise nõudena: tuvastada, et AS-i XXXkui XXX teel ja XXX põigul asuvate AS-ile XXXkuuluvate veetrasside ning nende pikenduste kasutaja kohustus tasuda trasside kasutamise eest igakuiselt hüvitis trasside amortisatsioonisumma ulatuses ja kui selle veetorustikuga on liidetud täiendavalt tarbijaid (kelle varustamine toimub või on toimunud XXX trasside kaudu), siis tasuda ka 15.10.1998.a. liitumislepingu nr 29 punktis 5 ettenähtud tasu proportsioonis osana magistraaltorustike ehituskuludest vastavalt nende osale kõigist käsitletavat torustikku kasutanud ja/või kasutavate tarbijate arvust. Vastus vastuhagile AS XXXhagi ei tunnista (kd II, lk 24-26).

AS XXXpalub jätta vastuhagi esimese nõude rahuldamata, sest see ei põhine ühelgi õigusnormil ning on vastuolus ÜVKS § 3 lõigetes 1 ja 2 tooduga. Kohus ei saa lubada kellelgi ühisveevärgi ja – kanalisatsioonirajatistesse sekkumist, see võrduks loaga toime panna kuritegu. AS-il XXXkui antud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustiku omajal on õigus esitada kohalikule omavalitsusele ettepanek vee-ettevõtja määramiseks, kui talle ei meeldi AS-i XXXtegevus vee-ettevõtjana. AS XXXvaldab kõnealuseid torustikke lepingulisel alusel, lepingud lõppenud ei ole. Isegi kui lugeda antud lepingud lõppenuks, tuleneb AS-i XXXvaldus seadusest. Kohalik omavalitsus on määranud muuhulgas antud torude suhtes vee-ettevõtjaks AS-i XXX , haldusakt on kehtiv. Isegi kui antud akt ei kehtiks, siis on valdus ikka õiguspärane. AS XXXei ole kostjaga sõlmitud lepinguid rikkunud. Kõik tarbijad - XXX tee 1, XXX põik 6 ja XXX tee 13 on tasunud liitumistasu XXX temaga sõlmitud kinnistu ostumüügilepingutes toodu kohaselt. Vastuhagi teise nõude osas palub AS XXX kohaldada aegumist. AS XXX03.04.2012.a. esitatud vastuhagi teise nõude täpsustuse osas leiab AS XXX , et täpsustus on marginaalne ja sisutu. AS XXXjäi oma varasemates kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et AS XXXon XXX vallas XXX külas XXX teega ja XXX põiguga külgnevate kinnistute juurde viiva transpordimaa omanikuks (kinnistu registriosa nr XXX) (kd I, lk 15-17). XXX elamurajooni tee ja ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatised on rajatud XXX valla poolt 19.08.1997.a. XXX Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel (kd I, lk 18) AS XXX poolt. Detailplaneering nägi ette kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni toimuma läbi AS-le XXXkuuluva kinnistule rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste. Detailplaneeringu kohaselt (AS-i XXX poolt kinnitatud Vee tehnilised tingimused) jääb valmisehitatud veetorustik veetarbijate omandiks ja teenendatavaks veetarbijate poolt. Detailplaneeringu kohaselt jäävad fekaal- ja sadevee torustikud AS XXX omandiks ja tema poolt teenendavateks. XXX Vallavalitsus on 16.09.1997.a. välja andnud XXX (ehitaja: Aktsiaselts XXX) ehitusloa kanalisatsiooni ja veevarustuse trasside väljaehitamiseks. Projekt on läbi vaadatud XXX valla ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni poolt 15.09.1997.a. Ehitusprojektis on määratletud kõikide XXX teega või XXX põiguga külgnevate kinnistute (detailplaneerimise ala kinnistud) liitumispunktid vee- ja kanalisatsioonitorustikuga kinnistute ja kostjale kuuluva kinnistu piiril. Ka nendes asjaoludes puudub vaidlus. 19.06.1998.a. sõlmis Aktsiaselts XXX (liitujana) aktsiaseltsiga XXX(praegune ärinimini OÜ XXX) liitumislepingu (kd I, lk 19-20). 15.10.1998.a. sõlmis Aktsiaselts XXX (liitujana) aktsiaseltsiga XXX liitumislepingu nr 29 (kd I, lk 21). Lepingute sõlmimises vaidlus puudub. XXX Vallavolikogu 11.04.2006.a. määrusega nr 13 „Vee-ettevõtja määramine XXX valla territooriumil“ määrati XXX valla territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutajaks, vee-ettevõtjaks AS XXX(kd I, lk 239). AS XXXnõudeks on tuvastada, et XXX vallas XXX külas asuva transpordimaal (kinnistu registriosa nr XXX) asuvad maa-alused vee-ja kanalisatsioonitrassid (edaspidi: Trassid) kuuluvad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kuivõrd AS XXXnimetatud asjaolu ei tunnista. AS XXX leiab, et on õigustatud AS-le XXXkuuluvat kõne all olevat kinnistut valdama ulatuses, milles tal on vajalik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi hooldada, parendada ja vallata. Veel palub AS XXXpalub kohtul tuvastada, et AS-il XXXon kohustus anda nõusolek kõne all oleva kinnistu registriossa isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks AS XXXkasuks. AS XXXon seisukohal, et ÜVVKS ei ole kohaldatav lepingutele, millega AS XXX andis Trassid AS XXX õiguseellasele. AS XXXleiab, et AS XXXarusaam ÜVVKS-ist ning õigusest on ebaõige,

nimetatud seadust ei pea antud juhul kohaldama vaid lepingutele, vaid ka ühisveevärgile ja – kanalisatsioonile. ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Kohus jagab AS XXXseisukohta, et ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni määratlemisel ei ole oluline trasside omand, ühisveevärk ja –kanalisatsioon määratakse trasside tegeliku funktsiooni järgi. Asja materjalidest nähtuvalt 19.06.1998.a. AS-i XXX ja AS-i XXXvahel sõlmitud leping viitab torustiku ühendamisele kanalisatsioonivõrguga ja 44 eramu kanaliseerimisele teekinnistul oleva torustiku kaudu. 44 kinnistu kanaliseerimine XXX tee kanalisatsioonitorustikku tingib selle, et XXX tee kanalisatsioonitorustiku kaudu toimub antud kinnistute reovee ärajuhtimine. Seega on tegemist ühiskanalisatsiooniga. 15.10.1998.a. AS-i XXX ja AS XXX (AS XXXõiguseellane) vahel sõlmitud liitumislepingu kohaselt toimub liitumine „veevarustussüsteemi“ (lepingu p 1); liidetakse veetorustik kuni iga maja haruseadme sulgemisseadmeni (lepingu punkt 4). Järelikult on tegemist veetorustiku osaga, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine. Seega on tegemist ühisveevärgiga. ÜVVKS § 3 lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku ja valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. ÜVVVKS § 2 lg 3 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 158 sätestatut. AÕS § 158 sätestab tehnovõrgu talumise kohustust juhul, kui pooled ei ole reguleerinud vastavat suhet lepinguliselt. ÜVVKS § 7 lg 21 kohaselt kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühiveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vaidlust ei ole, et kõnealune torustik on AS XXXomandis. XXX Vallavolikogu 11.04.2006.a. määrusega nr 13 on vee-ettevõtjaks antud torustiku suhtes AS XXX . AS XXXXXX Vallavolikogu määrust vaidlustanud ei ole, seega on haldusakt kehtiv. Samuti ei ole AS XXXteinud ettepanekut tema omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osa suhtes vee-ettevõtja määramiseks. Veel leiab AS XXX, et torustikud on kinnistu või piiratud asjaõiguse oluline osa. AS XXXsellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2 kohaselt kinnisasjal paiknev tehnovõrk või – rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kuna kohus tuvastas, et AS XXXkasutab Trasse lepingulisel alusel, ei oma trasside omandiõigus asja lahendamisel tähtsust.

Veel leiab AS XXX, et AS XXXon nõudnud hagis üldistes huvides isikliku kasutusõiguse seadmist. AS XXXon seisukohal, et antud seisukoht on ebaõige. AS XXXon kohtusse pöördunud ohu ja kahju tekkimise vältimiseks, oma õiguste kaitseks ning kohustuste täitmise võimalikkuse huvides. Kohus leiab, et kuna XXX tee vee- ja kanalisatsioonitorustik on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osa, on see hageja kui vee-ettevõtja täiel vastutusel. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad Trassid ühisveevärki- ja kanalisatsiooni ja AS XXX on õigustatud AS-le XXXkuuluvat kinnistut valdama ulatuses, milles tal on vajalik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi hooldada, parendada ja vallata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 172 lg 1 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS § 225 lg 2 kohaselt isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. AÕS § 228 kohaselt lisaks §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Seega isikliku kasutusõiguse osas kuuluvad lisaks reaalservituudi sätetele kohaldamisele ka kasutusvalduse sätted kuivõrd kinnisasja kasutamine on seotud muuhulgas selle valdamisega. AÕS § 213 kohaselt kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Hageja leiab, et nimetatud sättest tulenevalt tuleb isikliku kasutusõiguse sisu määratleda ÜVVKS-ga. Isikliku kasutusõiguse sisu palub hageja kohtul määratleda järgnevalt: AS-il XXXon tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistut vallata ja kasutada kõikide ÜVVKS-is toodud ning sellest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Vaidlust ei ole, et AS XXXkande muutmiseks nõusolekut andnud ei ole. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et AS-i XXXhagi AS XXXvastu tuvastada, et XXX vallas XXX külas asuval transpordimaal (kinnistu registriosa nr XXX) on XXX Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks ja et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistu (registriosa nr XXX) registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena isikliku kasutusõiguse seadmiseks AS-i XXXkasuks, mille kohaselt AS-il XXXon tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistut ja selle maapõue vallata ja kasutada kõikide ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduses toodud ja sellest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks, kuulub rahuldamisele. AS XXXlõplikeks vastuhagi nõueteks on:

tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXoleva XXX transpordimaa kinnistul asuvate vee ja – kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, sh AS XXXtakistamiseks nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ja alternatiivselt tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate vee ja –kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, mis ei tulene AS XXXvee-ettevõtjaks olemisest, sh AS-i XXXtakistamine nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping; tuvastada AS-i XXXkui XXX teel ja XXX põigul asuvate AS-ile XXXkuuluvate veetrasside ning nende pikenduste kasutaja kohustus tasuda trasside kasutamise eest igakuiselt hüvitis trasside amortisatsioonisumma ulatuses ja kui selle veetorustikuga on liidetud täiendavaid tarbijaid (kelle varustamine toimub või on toimunud XXX trasside kaudu), siis tasuda ka 15.10.1998.a. liitumislepingu nr 29 punktis 5 ettenähtud tasu proportsionaalse osana magistraaltorustike ehituskuludest vastavalt nende osale kõigist käsitletavat torustikku kasutanud ja/või kasutavate tarbijate arvust. AS XXXvastuhagi ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. AS XXXleiab, et vastuhagi esimene nõue ei põhine ühelgi õigusnormil ning on vastuolus ÜVVKS § 31 lõigetes 1 ja 2 tooduga. ÜVVKS § 31 lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Sama §-i lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1)tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2)ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid. Kohus nõustub AS-ga XXX , et ühisveevärgi valdus on ainult vee-ettevõtjal ning tema poolt volitatud isikutel ja mitte kellelgi teisel. ÜVVK § 7 lg 21 kohaselt kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vaidlust ei ole, et AS XXXei ole XXX Vallale teinud ettepanekut vee-ettevõtja määramiseks. Veel leiab AS XXX, et AS-il XXXpuudub kõnealuste torustike kasutamiseks AS-iga XXXkokkulepe ja muu õiguslik alus. Kohus on eespool tuvastanud, et 19.06.1998.a. ja 15.10.1998.a. lepingute alusel valdab AS XXXantud torustikke lepingulisel alusel, lepingud on sõlmitud tähtajatult ja lepingud ei ole lõppenud. AS XXXvaldus tuleneb ka ÜVVKS § 7 lg-st 3, mille kohaselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. XXX Vallavolikogu on 11.04.2006.a. määrusega nr 13 määranud XXX valla, so sealhulgas ka antud torude suhtes vee-ettevõtjaks AS XXX Vesi.

ÜVVKS § 7 lg 4 kohaselt kuni §-s 7 ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud tähtajani. 19.06.1998.a. ja 15.10.1998.a. sõlmitud lepingutest nähtub, et need on sõlmitud tähtajatult. Veel leiab AS XXX, et AS XXXon AS-ga XXXsõlmitud lepinguid rikkunud. AS XXXsellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt kõik tarbijad – XXX tee 1, XXX põik 6 ja XXX tee 13 – on tasunud liitumistasu XXXele temaga sõlmitud kinnistu ostumüügilepingutes toodu kohaselt (kd II, lk 90). 29.01.2008.a. tehnovõrkude mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust (kd II, lk 118-137) nähtuvalt oli XXX trasside omanik nimetatud kinnistute müügi ajal ja seega on liitumistasu tasutud ka õigele isikule. Eeltoodust tulenevalt vastuhagi nõue tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX transpordimaa kinnistul asuvate vee-ja kanalisatsioonitrasside suhtes AS-ga XXXkokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, sh AS XXXtakistamiseks nimetatud trasside kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ja alternatiivselt tuvastada, et AS-il XXXpuudub AS XXXomandis oleva XXX Transpordimaa kinnistul asuvate veeja kanalisatsioonitrasside suhtes hagejaga kokkuleppimata tegevuseks õiguslik alus, mis ei tulene AS XXXvee-ettevõtjaks olemisest, sh AS XXXi takistamine nimetatud kasutamise piiramisel kinnistute suhtes, millel puudub rajatise omanikuga sõlmitud liitumisleping, ei kuulu rahuldamisele. AS XXXvastuhagi teise nõude suhtes palub AS XXXkohaldada aegumist ja jätta haginõue rahuldamata. 1994.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 kohaselt kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Kuna veetoru on liidetud teiste torudega aastatel 2000 ja 2001, siis algas AS-i XXXväidetav lepingulise tasu nõue hiljemalt 31.12.2001.a. AS XXXteadis oma väidetava nõude aegumisest alates Taluranna võrgu ehitamisest aastatel 2000 ja 2001, sest oli piirkonnas tegev arendaja, hooldaja ja ehitaja. AS-i XXX03.03.2004 kirjast (kd II, lk 83) nähtub, et AS XXXoli teadlik võrkude ehitamisest ümbruskonnas vähemalt antud ajal. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. AS XXXesitas kohtule vastuhagi 19.11.2009.a., seega peale väidetava nõude aegumistähtaega, milleks on 01.07.2005.a. ja seega hageja teine nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS XXXhagi kuulub rahuldamisele ja AS XXXvastuhagi tuleb jätta rahuldamata. AS XXXtaotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks 28.11.2011.a. esitas AS XXXkohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1. Taotluse kohaselt tasus AS XXXvastuhagi esitamisel riigilõivu 9000 krooni, millest 5000 krooni oli lõiv juriidilise fakti tuvastamise ja 4000 krooni kahjuhüvitise väljamõistmise nõudelt. Põhjusel, et hageja asendas kahjuhüvitise nõude samuti juriidilise fakti tuvastamise taotlusega, taotleb AS XXXesialgse kahju hüvitamise nõude eest tasutud lõivu tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 sätestab ammendavalt riigilõivu tagastamise. Hagejal on õigus muuta oma nõuet, kuid seda ei saa siduda asjaoluga, et sel juhul oleks tasutud

riigilõivu enam kui seaduses ette nähtud. Hageja ei saa ilma tõendeid kaalumata esitada kohtule hagi, mille hagihind kuulub menetluses korduvalt täpsustamisele või muutmisele, ilma et ta kannaks riski kanda menetluskulusid. TsMS ei näe ette riigilõivu tagastamise võimalusi kui hageja muudab oma nõuet. Seega tuleb AS XXXtaotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses AS XXXkanda. Hagi tagamine Harju Maakohtu 25.05.2009.a. määrusega rahuldas kohus AS XXXhagi tagamise avalduse (kd II, lk 31-32). Juhindudes TsMS § 445 lg-st 2 jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.