Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eurot tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Ühtlasi hüvitab Tiia Nõmmik pangale pool AS SEB Pank poolt tasutud menetluskuludest, mis on 33.75 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 19.10.2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 01.10.2015. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse ja menetluskulude tasumises osas. Kohus lähtub käesolevaga TsMS § 486 lg-st 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja (võlgnik) hüvitab hagejale (avaldajale) poole riigilõivust, so 33,75 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale (avaldajale) tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, so pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu summas 67,50 eurot tasus AS SEB Pank 11.09.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: „Riigilõiv 1 maksekäsu avalduselt, fail 017073“.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS-le SEB Pank tagastada 1⁄2 maksekäsu kirimenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 33,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.