Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlausaldaja taotluse kohaselt esitas võlgnik, kes tõenäoliselt elab ja töötab Xxxxxx, 14.08.2014 võlausaldajale laenutaotluse, milles võlgnik märkis, et tal ei ole enam makseprobleeme ning soovis saada pangalaenu, et osta eramu Xxxxx vallas, mille väärtuseks oli hinnatud 236 000 eurot. Võlgnik märkis taotluses, et „minu selle aasta kuu keskmine ametlik palk on ca 2015 eurot, millele lisandub päevaraha ning boonus tehtud töö eest!“ Seega on võlgnik varjanud kohustustest vabastamise menetluse kestel saadud tulu ja vara, samuti ei ole tehtud võlausaldajale ettenähtud väljamakseid. Võlausaldaja hinnangul puudub usaldusisikul SK-il ülevaade ja kontroll võlgniku tegevuse ja sissetulekute üle ning ta ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees.

tuleb aruanne esitada menetluse lõpuks). Esimese astme kohtu määrus

3(5)

Määruskaebus Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. PankrS § 175 lg 3 on sätestatud, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus ei ole võlgnikku ega tema usaldusisikut ära kuulanud. Maakohus ei ole tuvastanud võlgniku süüd ega selle aluseks olevaid asjaolusid, mis on vajalik vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktis 2 sätestatule, mille kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi, mille kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole varjanud oma töökohta. CG OÜ ja LG OÜ on seotud ehk samad isikud. Võlgniku jaoks ei ole muutunud tegevus- ega töökoht, tööülesanded ega ka ülemused. Muutunud on ainult firma nimi. Kuna muudatused olid ainult firma nimes, siis ei teadnud võlgnik, et ta peaks sellest kedagi informeerima, kuna faktiline olukord, tegevuskoht ega töö korraldus ei muutunud. Samuti ei ole võlgnik varjanud oma vara või sissetulekut. Võlgniku tegelik sissetulek ei ole muutunud, kuna võlgnikule jääb pärast kohustuste täitmist kätte sama summa, mis on teatatud ka kohtule ning võlausaldajatele. Maakohus ei ole arvestanud ega hinnanud ühtegi võlgniku vastuväidet võlausaldaja avaldusele. Vastus määruskaebusele BIGBANK AS vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks. Tulenevalt TsMS § 659 ja 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole ära kuulanud usaldusisikut ja võlgnikku, ei ole põhjendatud. PankrS § 175 lg 3 järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus teatas 02.10.2014 e-kirjaga võlausaldajatele, võlgnikule ja usaldusisikule võimalusest esitada oma seisukoht võlausaldaja BIGBANK AS 28.08.2014 taotluse osas. Võlgnik esitas oma seisukoha taotluse osas kirjalikult 16.10.2014. Usaldusisik, olles kinnitanud kohtu 02.10.2014 e-kirja kättesaamist, oma seisukohta kohtule ei esitanud. Seega täitis maakohus PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva ärakuulamise nõude, andes võlgnikule ja usaldusisikule võimaluse olla ärakuulatud. Nimetatud säte ei nõua isikute suulist ärakuulamist.

4(5)

Määruskaebuse väide, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi, ei ole põhjendatud. Maakohtule 16.10.2014 esitatud seisukohas on võlgnik deklareerinud oma netotuluks 600 eurot kuus ja esitanud tõendina tööandja teatise töötasu suuruse kohta. Maakohtu poolt väljanõutud Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et võlgnik on saanud tulu alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 08.05.2013 kuni märtsini 2015 suuremas ulatuses, kui ta on deklareerinud ja kohtule teatanud. Nii on võlgnik saanud 2013. aastal alates maist netotulu 14 982,61 eurot (1968,76 + 984,46 + 13 210,82 - (366,66 +168,23 +39,38 +19,69 + 264,20 + 39,38 + 19,69 + 264,20)), s.o 1872,83 (14 982,61 : 8) eurot kuus, aastal 2014 netotulu 24 946,54 eurot (22 605,82 + 2461,57 + 1706,13 - (452,11 + 452,11 + 466,01 + 358,29 + 49,23 + 49,23)), s.o 2078,88 eurot kuus ja jaanuarist kuni märtsini 2015 netotulu 4508,44 eurot (4928,24 + 769,22 - (857,77 + 153,84 + 78,85 + 98,56)), s.o 1502,81 eurot kuus. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust mitte varjata saadud tulusid. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole ta varjanud oma töökoha muutumist, kuna tegemist on olnud üksnes äriühingu (võlgniku tööandja) nime muutumisega ja määruskaebuse esitaja jaoks ei ole muutunud töökoht ega ka tööülesanded. Nimetatud väide ei ole iseenesest tõene, sest C OÜ (registriandmete järgi asutatud 16.06.2010) ja LG OÜ (registriandmete järgi asutatud 07.10.2014) on erinevad juriidilised isikud ja neil on registriandmete järgi ka erinevad asukohad, vastavalt Xxxxx xxx xxxx Tallinnas ja Xxxxx xxx-xx Tallinnas, ja erinev juhatus. Kuigi võlausaldaja 28.08.2014 avalduse esitamise ajal ei olnud LG OÜ veel asutatud ja seetõttu ei saanud selle ajani töökoha muutumisest mitteteatamine olla võlgnikule etteheidetav, ei ole ka pärast LG OÜ asutamist ja sealt töötasu saamist võlgnik sellest kohtule teatanud. Seega saab võlgnikule ette heita ka töökoha muutumisest ja tulu saamisest sealt kohtule teatamata jätmist. Määruskaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud ega analüüsinud kõiki võlgniku vastuväiteid, mida võlgnik oli esitanud 16.10.2014 kirjalikus seisukohas, on formaalselt põhjendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Võlgnik on esitanud oma 16.10.2014 seisukohas rida väiteid, mis ei tee ringkonnakohtu hinnangul olematuks võlgnikupoolseid PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustuste rikkumisi - võlgnik on varjanud tulusid ja ei ole teatanud kohtule töökoha muutumisest. Võlgnik on õigustanud töötasuna saadud raha mittemaksmist usaldusisiku kontole sellega, et usaldusisik oleks pidanud niikuinii suurema osa sellest võlgnikule tagasi andma ja seetõttu andis võlgnik usaldusisikule väidetavalt sularahas ainult selle osa, mis jäi üle võlgnikule seaduse järgi (TMS § 132 lg 1) jäävast töötasust. Nimetatud väide ei õigusta tegelikult saadava tulu ja töökoha muutumise varjamist. Samal põhjusel ei saa kohus arvestada võlgniku ja usaldusisiku väidetavast kogenematusega ja seaduse mittetundmisega, mistõttu jäid tegemata maksed võlausaldajatele. Ka nimetatud asjaolud ei õigusta võlgniku poolt tegelikult saadava tulu ja töökoha muutumise varjamist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.