Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Tähtaegselt seisukoha esitanud võlausaldajad Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Lindorff Eesti Aktsiaselts (Danske Bank A/S Eesti filiaali volitatud esindaja), Risto XXX ja Swedbank AS toetavad võlausaldaja BIGBANK AS-i taotlust. 16.10.2014 esitas võlgnik XXX oma seisukoha BIGBANK AS-i 28.08.2014 taotluse osas ning palub jätta BIGBANK AS-i 28.08.2014 taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. XXX võlausaldaja BIGBANK AS sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada võlgniku 14.08.2014 e-kirjast BIGBANK AS-le, seega on võlausaldaja taotlus esitatud tähtaegselt. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on andnud võlausaldajatele, usaldusisikule ja võlgnikule 2.10.2014 e-kirjaga võimaluse esitada seisukoht võlausaldaja BIGBANK AS-i 28.08.2014 taotluse osas. Võlgnik esitas oma seisukoha BIGBANK AS-i 28.08.2014 taotluse osas 16.10.2014. Usaldusisik XXX kinnitas kohtu 2.10.2014 e-kirja kättesaamist 06.10.2014, kuid seisukohta taotluse osas kohtule esitanud ei ole. Võlausaldajad Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Lindorff Eesti Aktsiaselts (Danske Bank A/S Eesti filiaali volitatud esindaja), Risto XXX ja Swedbank AS on kohtule oma seisukohad esitanud ning toetavad BIGBANK AS-i taotlust. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 28.08.2014 esitas XXX võlausaldaja BIGBANK AS Harju Maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks, leides, et XXX on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi vähemalt hooletusest (süüliselt) ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. BIGBANK AS taotluse kohaselt esitas võlgnik 14.08.2014 võlausaldajale laenutaotluse, milles võlgnik märkis, et tal ei ole enam makseprobleeme ning soovib saada pangalaenu, et osta eramu XXX vallas, mille väärtuseks on hinnatud 236 000 eurot. XXX märkis, et „minu selle aasta kuu keskmine ametlik palk on ca 2015 eurot millele lisandub päevarahad ning boonus tehtud töö eest!“ Samuti on võlausaldaja BIGBANK AS seisukohal, et võlgnik XXX usaldusisik ei saa oma kohustuste täitmisega hakkama ning alternatiivselt taotleb XXX usaldusisiku XXX asendamist teise usaldusisikuga. Võlausaldaja hinnangul puudub XXX ülevaade ja kontroll võlgniku tegevuse ja sissetulekute üle ning ta ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees.

16.10.2014 esitas võlgnik kohtule seisukoha BIGBANK AS 28.08.2014 taotluse osas, milles märgib, et BIGBANK AS-i taotlusele lisatud 14.08.2014 e-kirjas esitatud väited ei vasta tegelikkusele ning tegemist on teoreetilise küsimusega, mille vastusest lähtuvalt oleks võlgnik kujundanud seisukoha oma elukorralduslikes küsimustes. XXX selgitab täiendavalt, et on kaalunud võimalust asuda Soome tööle. Võlgniku praegusel erialal (ehitustööline) oleks võlgnikul võimalik sellisel juhul saada töötasu ca 2000 – 2100 eurot (bruto), millele lisanduvad lisatasud. Kuna Võlgniku perekond elab Eestis, siis oleks võlgnik valmis tooma oma pereelu ohvriks ning asuma kõrgema töötasu nimel püsivalt ja täistööajaga Soome tööle üksnes juhul, kui selle tulemusel on tal võimalik oma perekonnale võimaldada paremaid elamistingimusi – s.o osta perele nn unistuste kodu XXX vallas. XXXväitel on tema igakuine sissetulek XXXOÜ-s 600 eurot (neto). Eeltoodud asjaolu tõendamiseks on XXXkohtule esitanud ka tööandja XXXOÜ poolt 12.09.2014 väljastatud tõendi. XXXleiab, et arvestades tema töötasu suurust ja asjaolu, et tal on kaks ülalpeetavat last oli võlgnikul kohustus anda usaldusisikule 2013 igakuiselt üle 136,7 eurot ning 2014 aastal 91,52 eurot. PankrS § 173 lg 4 alusel nimetatud summadest oli usaldusisikul kohustus võlgnikule üle anda 25% ehk 2013 aastal 34,18 eurot ja 2014 aastal 22,88 eurot. See tähendab, et 2013 kogunes võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 102,52 eurot ning 2014 igakuiselt 68,64 eurot. Võlgniku kohustuse vabastamise menetluse algatamisest alates (s.o alates 08.05.2013) on võlausaldaja nõuete täitmiseks kogunenud seega 1 437,92 eurot. Võlgnik möönab, et kuni oktoober 2014 ei ole võlgniku töötasu laekunud usaldusisiku arveldusarvele ning võlgnik on teinud 2013 usaldusisikule igakuiselt makseid sularahas kokku summas 1 437,92 eurot. Põhjus, miks töötasu ei laekunud usaldusisiku arvele oli tingitud sellest, et enamuse tasust oleks usaldusisik pidanud võlgnikule tagasi andma ning võlgnikule ja usaldusisikule tundus selles olukorras ratsionaalsem arveldada sularahas. Kuna septembris 2014 juhtis võlausaldaja Swedbank AS tähelepanu asjaolule, et seaduse kohaselt peab võlgniku töötasu laekuma usaldusisiku arvele, laekub alates 12. septembrist 2014 võlgniku töötasu usaldusisiku kontole. Võlgnik märgib, et temale teadaolevalt ei ole usaldusisik teinud võlausaldajatele väljamakseid tingituna oma teadmatusest. Usaldusisik eeldas, et väljamaksed tuleb teostada peale kohtule aruande esitamist (PankrS § 172 lg 4 kohaselt tuleb aruanne esitada menetluse lõpuks). PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Lähtudes eeltoodust on kohus omal algatusel täiendavate tõendite kogumiseks 09.04.2015 pöördunud Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti poole paludes esitada kohtule andmed XXX sissetulekute kohta alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 08.05.2013. 20.04.2015 edastas Maksu- ja Tolliamet kohtule andmed XXXtulu kohta perioodil 01.05.2013 – 31.03.2015. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule edastatud andmetes nähtub, et XXX on saanud perioodil 05.2013 – 12.2013 maksustatavat tulu XXXOÜ-lt järgmiselt: 05.2013 1 968,76 eurot; 06.2013 984,46 eurot ning 07.2013 – 12.2013 XXXOÜ-lt 13 210,82 eurot (välisriigis saadud, Eestis tulumaksuvaba tulu). 2014 aastal on XXX saanud maksustatavat tulu XXXOÜ-lt kokku summas 22 605,82 eurot, XXXOÜ-lt 2 461,57 eurot ning Eesti Haigekassalt 1 706,13 eurot. Perioodil 01.2015 – 03.2015 on XXX saanud maksustatavat tulu XXXOÜ-lt 4 928,24 eurot ning Eesti Haigekassalt 769,22 eurot.

Eelnevast nähtub, et XXX on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi - mille kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast tegevuskoha vahetusest ja mitte varjama saadud tulusid. XXX ei ole viivitamatult teatanud kohtule, et on asunud tööle XXXOÜ-sse ning on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid oma töötasu suuruse kohta – varjanud saadud tulu. Kohtu hinnangul on XXX käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnused mistõttu esineb käesoleval juhul Pankr § 175 lg-s 2 p-s 2 sätestatud alus keeldumaks võlgnikku kohustusest vabastamast. Lähtudes eelnevast tuleb füüsilisest isikust võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning tuleb keelduda teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku usaldusisik XXX tuleb vabastada usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.