Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kalev Saare, Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
D.D. avaldus korraldada lepitusmenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.D. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja D.D., lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik O.S. Puudutatud isikud V.D. ja N.D., lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aaasma
Asja läbivaatamise kuupäev
13. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13244 ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Määrata OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
5.Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaadi Ilya Zuevi tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 122 eurot 40 senti (sh käibemaks). Saata määrus Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.D. (avaldaja, isa) esitas 6. septembril 2017 avalduse korraldada lepitusmenetlus, paludes määrata avaldaja suhtluskord V. ja N.D-ga (lapsed) vastavalt Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a määrusele tsiviilasjas nr 2-14-3260.
2-17-13244 Avalduse kohaselt ei ole isal võimalik vaatamata suhtluskorra kohta 2014. a tehtud kohtumäärusele lastega kohtuda. O.S. (ema) rikub nimetatud kohtumäärust, leides, et isa tasub lastele ebapiisavalt elatist ning seetõttu ei ole isal õigust lastega kohtuda. Ema ei ole olnud nõus arutama isaga lastega suhtlemise korda ja teeb senimaani takistusi lastega suhtlemiseks.
2.Ema oli nõus lepitusmenetluse alustamisega, kuid ta väitis, et isa esitatud asjaolud ei vasta tõele. Lapsed ei soovi isaga suhelda, sest nad kardavad isa uut elukaaslast. Isa uus elukaaslane ründas ema 2015. aastal ja seda nägi pealt üks lastest. Ema ei takista lastel isaga suhelda, kuid isa ei ole soovinud lastega kohtuda alates 2015. aasta lõpust ega helista neile. Isa on vastutustundetu ja ükskõikne ega tasu elatist, kuigi ta rahaline olukord seda võimaldaks. Elatise võlgnevus on juba üle 14 000 euro. Lapsed võiksid kohtuda isaga nädalavahetusel, nädala sees on nad huviringidega hõivatud.
3.Lastele määratud esindaja märkis 15. aprillil 2018 maakohtule esitatud arvamuses, et vanemate abielu lahutati 2011. aastal ning lapsed jäid elama ema juurde. Alates 2011. aastast on vanemad vaielnud suhtluskorra üle. Viru Maakohus kinnitas 16. juunil 2011 tsiviilasjas nr 2-11-17065 kompromissi, mida muudeti Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3260. Isa ei ole saanud aru vanemaks olemisega kaasnevatest kohustustest ning väljendas soovi lastega kohtuda alles praegu, pärast kolmeaastast pausi. Lapsed on kaheksa- ja kümneaastased taibukad poisid, kes on rahul ema juures elamise ja sealse elukorraldusega. Enda isaks peavad nad ema uut abikaasat ega saa aru, miks avaldaja neid häirib. Lapsed iseloomustasid kohtumist avaldajaga negatiivselt. Avaldaja pidi tööle minema ning jättis lapsed enda elukaaslasele, kes suhtus sellesse halvasti. Lapsed ei mäletanud, et avaldaja oleks neile sünnipäeval õnne soovinud või tundnud muret, kui nad olid haiged.
4.Lastele alates 12. oktoobrist 2018 määratud uus esindaja tugines maakohtu istungil sellele, et lepitusmenetlus on kestnud väga kaua ega saavuta menetluse eesmärke. Ta leidis, et lepitusmenetlus tuleks tunnistada ebaõnnestunuks, sest vanemate pöördumine perenõustaja poole ning kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline.
5.Narva Linn leidis, et avalduse rahuldamine on laste huvides, sest lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga, pakkudes välja, et kui isa töötab nädalavahetuseti, siis võiks pakkuda isale võimalust kohtuda lastega nädala sees. Varasem suhtluskord on mõistlik ja vastab laste huvidele.
6.Viru Maakohus tunnistas 5. aprilli 2019. a määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja jättis Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3260 kindlaks määratud suhtluskorra muutmata, märkides, et jätab sunnivahendid rakendamata. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille maakohus jättis Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste järgi ei ole isa põhistanud, kuidas ema takistab tal lastega suhtlemist, kohtule on esitatud vaid mõned tekstisõnumid 2018. a augustist. Isa selgitas 22. märtsil 2019 toimunud kohtuistungil, et viimase aasta jooksul ei ole ta emaga ühendust võtnud, sest ta ootab kohtuasja tulemust. Ta väitis, et nägi lapsi viimati 2014. aastal. Kui ta on emale kirjutanud, siis on ema vastanud, et lapsed on haiged. Maakohus leidis, et isa peaks ise otsima lastega kontakti, pidama neid meeles tähtpäevadel ja uurima nende käekäigu kohta, et proovida katkenud suhtlust taastada. Arvestada tuleb ka seda, et ilmselt mõjus lastele traumeerivalt isa elukaaslase rünne ema vastu, samuti on lapsi negatiivselt mõjutanud isa passiivsus nendega suhtlemisel. Kuna ema keeldus perenõustaja poole pöördumisest ning vanemad ei 2(5)
2-17-13244 saavutanud lepitusmenetluses kokkulepet lastega suhtlemise korraldamiseks, tunnistas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 7 järgi lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Maakohus märkis aga, et ta jätab sunnivahendid TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes rakendamata ning et TsMS § 563 lg 8 mõttes saab täitemenetluse korraldada üksnes TsMS § 563 lg 1 p 7 kohase määruse alusel. Maakohus leidis, et sunnivahendite rakendamine ei ole põhjendatud. Täituri kaasamine suhtluskorra lahendi täitmisesse ei oleks õigustatud, sest see ei aitaks kaasa isa ja laste suhte taastamisele. Sunniraha määramise õiguse rakendamine ema vastu ei oleks põhjendatud, arvestades, et isa elatisvõlgnevus lastele on üle kümne tuhande euro.
7.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3, millega maakohus keeldus sunnivahendeid rakendamast, ja teha uus määrus, millega rakendada sunnivahendeid. Alternatiivselt palus avaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8.Puudutatud isikud palusid jätta maakohtu määruse muutmata.
9.Viru Maakohus jättis 16. mail 2019 avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 4. juuni 2019. a määrusega avaldaja määruskaebuse TsMS § 659 ja § 643 lg 1 järgi läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille ringkonnakohus jättis Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 660 lg 1 järgi saab maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 563 lg 7 ega ükski teine säte ei anna avaldajale kaebeõigust. Ka TsMS § 660 lg 3 järgi saab hagita menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse üksnes isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Isa õigusi aga ei kitsenda see, kui maakohus jättis sunnivahendid rakendamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et avaldajal ei olnud maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Maakohtu määrus oli menetlust lõpetav määrus, mis riivab intensiivselt isa õigust enda lastega suhelda. Kaebeõigus tuleneb üldistest alustest. Kohtud ei tuvastanud, et isal ei oleks õigust lastega suhelda, samas ei ole võimalik isal ilma sunnimeetmete rakendamiseta lastega suhelda. Isa pole saanud lastega suhelda juba aastaid. Kui kohtud oleksid leidnud, et isal ei ole õigust lastega suhelda või et lastega suhtlemist tuleb piirata või see lõpetada, oleksid kohtud seda pidanud Riigikohtu senise praktika kohaselt sõnaselgelt ja võimalikult täpselt oma lahendites märkima (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p-d 21‒22). Viidatud Riigikohtu lahendis on mh leitud, et lastega suhtlemist ei tohi jätta sisuliselt otsustamata.
12.Lastele määratud esindaja toetab isa määruskaebust, leides, et kuigi isa kaebus maakohtu määruse tühistamiseks ei olnud sisuliselt põhjendatud, leidis ringkonnakohus ekslikult, et isal ei olnud kaebeõigust. Ema palub jätta isa määruskaebuse rahuldamata. Narva Linn leiab, et ringkonnakohtu määrus vastab laste huvidele. 3(5)
2-17-13244
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
14.Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas avaldajal on kaebeõigus maakohtu määruse peale, millega maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid jättis varasema lastega suhtlemist korraldava kohtumääruse muutmata ning sunnivahendid TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes kohaldamata. Ringkonnakohus leidis, et isal ei ole kaebeõigust maakohtu määruse peale, millega maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes sunnivahendeid ei kohaldanud. Ringkonnakohtu arvates ei sisalda viidatud paragrahv ega ükski teine säte määruskaebuse esitamise õigust TsMS § 563 lg 7 alusel tehtud määruse vaidlustamiseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
15.Kolleegium leiab, et avaldaja kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse maakohtu määruse peale läbi vaatamata, tuleneb TsMS § 643 lg-st 4 koostoimes TsMS §-ga 659. Lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta tehtud määrus lapsega suhtlemise korda puudutavas asjas TsMS § 563 lg-te 7 ja 8 mõttes on hagita menetlust lõpetav määrus, mille peale võib isa esitada määruskaebuse TsMS § 660 lg-st 3 tulenevalt. Eelnimetatud sättetest tulenev määruskaebeõigus ei sõltu sellest, kas maakohus kohaldas TsMS § 563 lg 7 p 1 või mitte. Lepitusmenetlus on iseseisev hagita menetlus TsMS § 475 lg 2 mõttes. Selline hagita menetlus algatatakse TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui üks vanematest leiab, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet. Kohtulahend, mida maakohus vanema avalduse kohta teeb, on igal juhul lepitusmenetluse kui iseseisva hagita menetluse kohta tehtav kohtulahend, millega see hagita menetlus lõppeb. Seetõttu ongi ka avaldajal praegusel juhul TsMS § 660 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigus.
16.Kolleegium peab tulenevalt TsMS § 679 lg 3 p-st 3 ühtse kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada TsMS § 563 lg-tes 7 ja 8 sätestatut.
16.1.Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks saab TsMS § 563 lg-st 8 tulenevalt alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). Seega saab lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist. Samuti saab lapsega suhtlemist korraldav notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkuleppe muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist.
16.2.Juhul kui lepitusmenetlus õnnestub, saab kohus vanemate kokkuleppe kohta teha TsMS § 563 lg 6 järgi kompromissi kinnitamise määruse. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe TsMS § 563 lg 1 p-des 1–3 nimetatud otsustustest. Seega ei ole maakohtul õigust teha lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral määrust, milles ta ei tee ühtegi eelnimetatud otsustustest.
16.3.Kolleegium selgitab, et kuna TsMS § 563 lg 8 järgi saab täitemenetluse alustada üksnes kohtumääruse alusel, milles kohus on TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes sunnivahendid kindlaks määranud, siis mõeldakse TsMS § 563 lg 7 p-s 1 sunnivahendeid täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttes. 4(5)
2-17-13244 TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261 järgi saab kohtutäitur eelkõige määrata pärast hoiatuse tegemist täitemenetluse võlgnikule sunniraha ning kasutada TMS § 179 lg 4 alusel suhtluskorra lahendi täitmiseks jõudu, eeldusel et kohus on andnud jõu kasutamiseks kohtumääruses loa. Eeltoodust tuleneb, et TsMS § 563 lg 7 p 1 kohaldamine on oluline selleks, et täitur saaks kohaldada TMS § 179 lg-s 4 sätestatut. Seega peab maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral TsMS § 563 lg 7 p 1 kohaldades märkima, kas ta lisaks sunniraha kasutamisele lubab täituril vajaduse korral kohaldada ka jõudu.
17.Kolleegium märgib, et käesolevas asjas 16. augustil 2019 ja 3. septembril 2019 esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotlused tuleb lahendada riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud korra alusel.
16.augustil 2019 esitatud tasutaotlus tuleb lahendada enne 1. septembrit 2019 kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimuste“ (vana kord) alusel, arvestades TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõtet, mille järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
3.septembril 2019 esitatud tasutaotlus tuleb lahendada osaliselt ka uue korra alusel, lähtudes justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast“ (kehtiv kord).
18.Kolleegium leiab, et lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud õigusabi eest 180 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23 ning enne 1. septembrit 2019 kehtinud vanast korrast. Kolleegium leiab, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud õigusabi eest 122 eurot 40 senti (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23 ning enne 1. septembrit 2019 kehtinud vanast korrast ja alates sellest ajast kehtivast uuest korrast.
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu otsustada.
20.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kalev Saare, Kaupo Paal, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.