Kohtulahend

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2.9 Määruse ärakiri toimetada kätte pooltele.

väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 486,97 eurot ning kohustas hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud korras. Kuivõrd pooled vaidlesid vastaspoole lepingulise esindaja kuludele vastu, kontrollis maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu määruse kohaselt leidis hageja kostja menetluskulude nimekirja osas, et hagile vastamine ja sellega seotud toimingud (kostja nimekirjas 15.-17.08.2012 näidatud toimingud) kokku 8 h ja 40 min on põhjendatud 4 tunni ulatuses, kuna vastavalt kohtupraktikas kujunenud seisukohale võiks umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh eelnev dokumentide analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine. Maakohus nõustus hageja vastuväidetega nimetatud toimingutele kulunud aja osas osaliselt. Kohus arvestas asja keerukust (kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõue), vaidluse sisu ning hagiavalduse ja hagivastuse mahtu ning luges põhjendatuks ja vajalikuks hagile vastamisega seotud ajakuluks kokku 5 tundi ja 30 min. Maakohus nõustus osaliselt hageja vastuväidetega kostja esindaja 22.08.2012 kohtumäärusega tutvumise ajakulu 20 min osas. Nimetatud määrusega määrati hagejale vastamistähtaeg kostja vastusele vastamiseks, kuid kuna tegemist on tsiviilasja menetlusdokumendiga, mis on kätte toimetatud ka kostjale, siis luges kohus põhjendatud ajakuluks märgitud toimingule 5 min. Hageja vaidles vastu ka kostja 22.10.2012 vastuse koostamisele kulunud ajakulule 5 h ja 45 min, leides, et arvestatav osa kõnealusest dokumendist põhineb tõendite analüüsil ja dokumentides oleva info refereerimisel, sisulist teksti on 5 leheküljel. Arvestades vaidluse sisu, asja keerukust ning dokumendi mahtu ja kvaliteeti hindas kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Hageja leidis, et 23.10.2012 kohtumääruse ja hageja vastusega tutvumise ning kliendile edastamise ajakulu 30 min on põhjendatud 10 min ulatuses. 23.10.2012 kohtumääruse (I kd tl 125) näol on tegemist määrusega, millega määrati pooltele tähtaeg vastaspoole vastusele vastamiseks, edastati hageja vastus kostjale ning määrati istung. Kohus nõustus hagejaga nende toimingu ajakulu osas ning luges nimetatud tegevuste põhjendatud ajakuluks 10 minutit. 19.11.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise, hageja täiendava seisukohaga tutvumise ja kohtuistungi ajakulu 3 tundi ja 30 min luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 3 tunni ja 30 min ulatuses. 19.11.2012 istungi protokolli analüüsimise ja protokolli parandamise taotluse koostamise toimingute ajakulu 2 tunni ja 5 minuti osas märkis hageja, et 19.11.2012 istungi protokoll ei olnud sisu poolest mahukas ning kostja 22.11.2012 esitatud parandustaotluse sisuline tekstiosa oli lühike ja õiguslikult lihtne. Kohus leidis, et kostja õigusabikulud 19.11.2012 protokolli analüüsimise ja parandamise taotluse koostamise eest on 22.11.2012 menetlusdokumendi mahtu ja sisu hinnates põhjendatud 1 tunni ulatuses. Hageja vaidles vastu ka 07.12.2012 ja 28.01.2013 märgitud toimingutele (nõupidamised kliendiga seoses kohtuistungiga) kulunud ajale kokku 2 tundi ja 40 min, leides, et nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaksid sisalduma esindaja tunnihinnas, samuti ei ole sellised toimingud toimiku materjalide järgi kontrollitavad ega hinnatavad. Kohus nõustus hageja vastuväitega nimetatud kulude osas ning luges eelnimetatud toimingute ajakulu põhjendamatuks nende piisava põhistuse puudumise tõttu. 3(8)

29.11.2012 kohtu teatega tutvumise ning kinnitamise (10 min), 12.12.2012 hageja 10.12.2012 täpsustuse ja selgitusega tutvumise ja kliendile selgitustega edastamise (40 min), 31.12.2012 hageja 10.12.2012 täpsustuse ja selgituse analüüsimise ja seisukoha koostamise (2 h 50 min), 28.01.2013 tutvumise hageja 10.01.2013 edastatud tõenditega ja selgitustega, kohtuistungiks valmistumise ja kohtuistungi (4 h 15 min) ning 19.02.2013 kohtuotsusega tutvumise ja kliendiga nõupidamise (45 min) ajakulud luges kohus vajalikeks ja põhjendatuteks märgitud ulatuses, kokku 8 tundi ja 40 min. Hageja vaidles vastu ka 01.02.2013 28.01.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulule 1 tund, leides, et protokoll ei olnud õiguslikult keerukas. Arvestades, et 28.01.2013 kohtuistung kestis 3 tundi ja 20 min ning selle protokoll koosneb 7 leheküljest, hindas kohus kohtuistungi protokolli tutvumise ajakulu põhjendatuks 30 min ulatuses. 25.03.2013 ajakulu Paide kohtumajaga telefoninõupidamisele seoses kohtuotsuse jõustumisega ja kliendi nõustamisele seoses kohtult saadud informatsiooniga apellatsioonkaebuse esitamise kohta 25 min ulatuses luges maakohus põhjendatuks 5 min ulatuses. Kokku luges maakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 24 tundi ja 30 min tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning sõidukuluks 112 eurot, kokku 3787 (3 675 + 112) eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 2/3, s.o 2 524,67 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja osas vaidles kostja vastu hagiavalduse koostamisega seotud kuludele kokku 10 tundi, kuivõrd 09.03.2012 edastas hageja kostjale nõude hüvitise maksmiseks (hagiavalduse lisa 17), milles teatas, et on koostanud juriidilise analüüsi koos keskmise palga ja hüvitise arvestusega koos lisadega 32 leheküljel, mis oli sisuliselt identne hagiavaldusega. Kuivõrd hageja oli enne kohtusse hagiavalduse esitamist juba juriidilise analüüsi teostanud ja kõikide materjalidega tutvunud, on ilmne, et hagiavalduse koostamiseks ei saanud kuluda 10 tundi. Kohus nõustus kostja vastuväitega osaliselt. Kohtu toimikust nähtub hageja esindaja 09.03.2012 kiri, milles on kajastatud kostja poolt märgitu. Arvestades, et hagiavalduse, mis koosneb 9 leheküljest ja mille juurde kuulub 20 lisa, koostamisele, samuti hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks, hindas kohus hagi esitamisega seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja õigusabikulu osas seoses kostja hagiavalduse vastusega tutvumisega, kliendiga nõupidamisega ja seisukoha koostamisega (7 tundi) märkis kostja, et kuivõrd kostja vastus oli põhimõtteliselt samasisuline ning samade väidetega kui kostja vastus hageja 09.03.2012 kohtuväliselt esitatud nõudele (hagiavaldus lisa 18) võib põhjendatud ja vajalik ajakulu olla 1,5-2 tundi. Enamuse hageja 04.09.2012 seisukohast moodustab õigusaktide sätete ümberkopeerimine, osaliselt hagiavalduses juba kirjutatu ülekordamine ning uusi asjaolusid on üksnes marginaalne osa. Kohus nõustus kostja vastuväitega nimetatud ajakulu osas osaliselt. Hageja 04.09.2012 vastus moodustab 7 lk, millest osa on ka õigusaktide kopeeringud ja juba varasema ülekordamine. Nimetatud toiminguteks kulutatud aja hindas kohus põhjendatuks 3 tunni ja 30 min ulatuses. Kostja ei nõustunud ka nimekirjas märgitud ajakuluga - kohtumäärusega tutvumine (hagejale vastuse esitamiseks täiendava tähtaja andmine) ja kohtumääruse edastamine hagejale 15 min. Kohus nõustus kostja vastuväitega selle kulu osas ja luges nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 5 min ulatuses. 27.09.2012 hageja vastuse koostamise ajakulu 30 min luges kohus vastuse sisu ja mahtu arvestades 4(8)

põhjendatuks 10 min ulatuses. Kostja vaidles vastu ka hageja poolt märgitud kostja 22.10.2012 menetlusdokumendiga tutvumise, selle analüüsi, kliendiga edasise tegevuse kooskõlastamise, täiendavate seisukohtade koostamise ja kohtule edastamise (19.11.2012) ajakulule kokku 5,75 tundi. Hinnates hageja 19.11.2012 täiendava seisukoha, mis koosneb 6 lk tekstist, sisu ja kvaliteeti ning 22.10.2012 menetlusdokumendiga tutvumise, selle analüüsi ja kliendiga edasise tegevuse kooskõlastamise ajakulu luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud toimingute osas 4 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 19.11.2012 istungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil esindamisele 2,5 tundi; 19.11.2012 istungi protokolli analüüsimisele 0,5 tundi ja kohtu teatega tutvumisele (protokolli parandamise taotluse edastamine hagejale) 0,15 tundi. Arvestades, et 19.11.2012 kohtuistung kestis 1 tund ja 15 min ja kuna tegemist oli eelistungiga, hindas kohus 19.11.2012 kohtuistungi ja selle ettevalmistamisega seotud ajakulu põhjendatuks 2 tunni ja 15 min ulatuses, istungi protokolliga tutvumise ajakulu 15 minuti ulatuses ja kohtu teatega tutvumise 5 minuti ulatuses, kokku 2 tunni ja 35 min ulatuses. Kostja hinnangul on hageja 10.12.2012 esitatud nõude täpsustuse ajakulu 3 tunni ulatuses ülepaisutatud. Arvestades nimetatud dokumendi mahtu ja sisu hindas kohus selle dokumendi koostamise ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja 31.12.2012 menetlusdokumendiga tutvumisele ja analüüsimisele 45 min. Kostja leiab, et nimetatud toimingule sai kuluda 10-15 min, kuna nimetatud seisukohas esitatu oli kostja juba eelnevalt 19.11.2012 istungil esitanud. Arvestades, et 31.12.2012 seisukoha näol on tegemist täiendavate selgituste ja täpsustustega eelnevalt 19.11.2012 istungil esitatu suhtes, hindas kohus nimetatud toimingu ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 30 min ulatuses. Kostja vaidles vastu ka hageja 10.01.2013 näidatud toimingu (sisukohtade koostamine ja taotluste esitamine ning edastamine kohtule) ajakulule 4 tundi, kuna esimese osa dokumendist moodustab lisade ümberkirjutus ning korratud on juba varem esitatud seisukohti ja kopeeringuid. Hageja esitas 10.01.2013 dokumendi, milles palub 10 tõendit asja juurde võtta, lisaks vastuväited kostja vastusele. Kuivõrd nimetatud dokumendi üks lehekülg sisaldas lisade ümberkirjutisi ning osaliselt kattusid ka seisukohad juba varem avaldatuga, luges kohus eelnimetatud tegevuste põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kirjalike kohtukõne teeside koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2,5 tundi luges kohus põhjendatuks märgitud ulatuses. Samuti luges kohus põhjendatuks 28.01.2013 kohtuistungil esindamise ajakulu 3 tundi ja 20 min, nimetatud kohtuistungi protokolliga tutvumise ja analüüsimise ajakulu 30 min ulatuses ning hageja esindaja transpordikulu 124,80 (2x64,40) eurot. Kokku luges kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 27 tundi ja 10 min tunnitasuga 110 eurot (ilma käibemaksuta), lisaks sõidukulu 124,80 eurot, kokku 3113,10 (2 988,30 + 124,80) eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 1/3, s.o 1 037,70 eurot. TsMS § 445 lg 1 tulenevalt kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1486,97 (2 524,67-1 037,70) eurot.

5(8)

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Määruskaebus Hageja palub määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 4 268,50 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 422,83 eurot. Kostja menetluskulud palub hageja määrata kindlaks summas 2 936,50 eurot ning välja mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks 1 957,67 eurot. Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme ja ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on arvestanud kostja vastuse koostamiseks kulunud ajakulu põhjendamatult suurena (5 tundi ja 30 minutit). Märkimisväärne osa kostja 17.08.2012 menetlusdokumendist piirdub hagi lisadena esitatud tõendite refereerimise ja analüüsimisega. Dokumendi sisuline tekst on toodud 4,5 leheküljel, millest moodustab õiguslik põhjendus tagasihoidliku osa. Samuti ei ole usutav ega õige kohtu seisukoht, et hagi koostamiseks kulunud ajakulu on väiksem (5 tundi) kui kostja vastuse koostamisele kulunud aeg. Kostja vastusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, samas on hagile lisatud 20 dokumenti. Samuti on hagiavaldus esitatud 9,5 leheküljel ja see sisaldab kutsehaigele tekkinud kahju arvestust, mis üldteadaolevalt on aeganõudev toiming hagi koostamise juures. Arvestades eeltoodud asjaolusid võib kostja 17.08.2012 vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks olla 4 tundi. Maakohus on arvestanud menetluskuluna kostja lepingulise esindaja 22.10.2012 menetlusdokumendi koostamise ajakulu (5 tundi), mis on osaliselt põhjendamatu. Kostja oli 22.10.2012 dokumendi koostamisel kursis vaidluse asjaoludega ja põhiolemusega, mistõttu ei ole usutav ega põhjendatud, et lepingulisel esindajal võis kuluda õiguslikult pigem lihtsa dokumendi koostamiseks 5 tundi. Maakohus on jätnud arvestamata, et kõnealune dokument kordab suuresti juba kostja 17.08.2012 vastuses esitatud seisukohti ning põhineb suuresti tõendite refereerimisel ja analüüsil. Dokumendi sisuline tekst on esitatud üksnes 5 leheküljel. Kostja 22.10.2012 dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks võib olla maksimaalselt 3,5 tundi. Maakohus on põhjendamatult arvestanud menetluskulude hulka ka kostjaga nõupidamiseks kulunud aja kokku 2 tundi ja 40 minutit. Nimetatud tegevus kuulub esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaks sisalduma esindaja tunnihinnas. Samuti ei ole sellised toimingud toimiku materjalide järgi kontrollitavad ega hinnatavad. Kostja on jätnud esitamata õigusabiteenuse osutamise arved, mis kinnitaksid tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga 180 eurot) teenuse osutamist. Tavapäraselt jääb vandeadvokaadi tunnihind 80 euro kuni 120 euro vahemikku. Seega on kostja lepingulise esindaja tunnihind käesoleval juhul oluliselt kõrgem keskmisest turuhinnast. Maakohus jättis TsMS § 176 lg 6 alusel menetluskulusid tõendavad dokumendid kostjalt välja nõudmata. Maakohus on põhjendamatult vähendanud menetluskuluna arvestatavat hageja lepingulise esindaja ajakulu. Maakohus leidis, et hagi esitamisega seotud põhjendatud ajakulu on 5 tundi. Hageja 19.05.2015 avalduses on hagi koostamisega seotud toimingutele (dokumentidega, asjaoludega ja tõenditega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile; Riigikohtu lahenditega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse koostamisele ja hagi kohtule esitamisele) kulunud kokku 10 tundi. Maakohus on leidnud, et käesoleva kohtuasja näol oli tegemist keeruka ja mahuka menetlusega. Sellise vaidluse korral nõuab hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumine ja õigusliku analüüsi teostamine lepinguliselt esindajalt arvestatavat aja panustamist. Samamoodi ei saa alahinnata ajakulu, mis seondub kutsehaigele saamata jäänud perioodilise hüvitise arvutamisega, kuna kehtivatest 6(8)

õigusaktidest ei tulene vastavaid täpseid juhiseid (keskmise töötasu arvutamine, hüvitise arvutamine ja indekseerimine jms). Lepingulisel esindajal tuli enne hagi esitamist analüüsida asjassepuutuvaid dokumente ning seostada tõendite sisu hagitekstiga. Maakohus on alusetult vähendanud hageja 04.09.2012 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 3,5 tunnini. Riigikohtu juhiste kohaselt on hageja positsiooni jaoks ülioluline seostada tööandja õigusvastase käitumise asjaolud konkreetsete õigusnormidega, mistõttu on põhjendatud õigusnormide esiletoomine menetlusdokumendi tekstis. 04.09.2012 menetlusdokumendis on vastatud kostja 17.08.2012 hagivastusele, millele väidetavalt kulus üle 8 tunni. Paratamatult tuli hagejal asuda kõnealuses dokumendis kostja vastuväiteid ümber lükkama. Maakohus on vähendanud põhjendamatult hageja lepingulise esindaja 10.01.2013 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 tunnini. Nimetatud dokumendiga esitas hageja taotluse võtta vastu ja uurida 12 erinevat dokumentaalset tõendit. Lepingulisel esindajal tuli eelnevalt tegeleda vastavate tõendite kogumisega ning hiljem nende analüüsimisega. Lisaks on hageja tõendites sisalduva asjakohase info sidunud 10.01.2013 menetlusdokumendi tekstis, põhjendades, millist konkreetset väidet või vastuväidet kostja seisukohtadele hageja soovib tõendada. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud TsMS § 175 lõiget 1, jättes osaliselt hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskuluna arvestamata ning arvestades menetluskulude hulka sellise kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Arvestades eelpool esitatud põhjendusi tuleb kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada 5,67 tunni võrra (1,5+1,5+2,67) ja hageja lepingulise esindaja ajakulu suurendada 10,5 tunni võrra (5 + 3,5 + 2). Seega tuleb kostja maakohtus tekkinud menetluskuludena määrata kindlaks 2 936,50 eurot [(24,55,67) * 150 + 112)], millest hagejal tuleb hüvitada 2/3, s.o 1957,67 eurot. Hageja menetluskuludena tuleb arvestada 4 268,50 eurot [(27,17 + 10,5) * 110 + 124,80], millest kostjal tuleb hüvitada 1/3, s.o 1 422,83 eurot. Tasaarvestamise tulemusel tuleb hagejal tasuda kostjale 534,84 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 996,67 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 175 lõiget 1, jättes osaliselt hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskuluna arvestamata ning arvestades menetluskulude hulka sellise kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis ei ole põhjendatud ega vajalik, ei anna ringkonnakohtu arvates alust maakohtu määruse muutmiseks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude 7(8)

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus pooltele osutatud õigusabi toiminguid ja nende toimingute ajakulu põhjendatust üksikasjalikult hinnanud ning analüüsi tulemusena vähendanud mõlema poole väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu. Maakohtu seisukoha kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav, seega on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid. Hageja lepingulise esindaja ajakulu 27 tundi ja 10 minutit ja kostja lepingulise esindaja ajakulu 24 tundi ja 30 minutit ei ole käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades alust hinnata ülepaisutatuks. Ringkonnakohtul puudub seetõttu alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on käesoleval juhul oluliselt kõrgem keskmisest turuhinnast. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on oma otsustes selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust; üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513). Maakohus ei ole andnud mingit hinnangut kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamise tunnihinna suhtes. Arvestades kostja esindaja poolt tehtud õigusabitoimingute tavapärast iseloomu ning seda, et maakohus arvestas asja keerukuse astet juba toimingutele kulunud aja põhjendatuse hindamisel, puudub alus lugeda põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu keskmisest kõrgemas määras. Seega on põhjendatud välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades kostjale osutatud õigusabi ajakulu 24 tundi ja 30 minutit on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulu 2 940 eurot ilma käibemaksuta (24,5 x 120), lisaks sõidukulu 112 eurot, kokku 3 052 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 2/3, s.o 2034,67 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja tehes tasaarvestuse poolte kasuks väljamõistetavate menetlukuludega, tuleb lugeda hagejalt kostja kasuks välja mõistetavaks menetluskuluks 996,97 eurot (2034,67 – 1037,70).

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.