Kohtunikud Iko Nõmm, Margo Klaar ja Reet Allikvere AH hagi Kabala Agro OÜ vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks
Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2013. a. otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja kaebuse AH apellatsioonkaebus, 3288, 44 eurot hind Kabala Agro OÜ vastuapellatsioonkaebus, 1852, 89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) AH (IK XXXXXXXXXXX,
XXXXXXX
XX
XX-XX
XXXXXXX
XXXXXXXX), lepinguline esindaja Lembit Auväärt Apellant (kostja) Kabala Agro OÜ (RK 10450081, Kabala küla, Türi vald, Järvamaa 72001), lepinguline esindaja adv. Senny Pello
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2013. a. otsus AH hagis Kabala Agro OÜ vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks osaliselt, osas, millega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine hüvitis jäeti indekseerimata. Selles osas tuleb otsust täiendada. Menetluskulude jaotust puudutavas osas tuleb otsuse põhjendust muuta.
3.Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Rahuldada hagi osaliselt. 3.2 Mõista Kabala Agro OÜ-lt AH kasuks välja kutsehaigusega tekitatud varaline kahju ajavahemiku eest 1. septembrist 2009. a. kuni 28. veebruarini 2012. a. ühekordselt summas 1425, 30 eurot ja alates 1. märtsist 2012. a. kuni
kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse protsendi või töövõimetus-pensioni suuruse muutumiseni igakuise hüvitisena summas 47, 51 eurot. 3.3 Resolutsiooni punktis 3. 2 märgitud igakuist hüvitist indekseeritakse üks kord aastas Statistikaameti poolt iga kalendriaasta kohta tegevusalal „Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavate tegevusalade“ töötajate keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelnev aastaga. 3.4 Menetluskuludest jätta 2/3 hageja ja 1/3 kostja kanda.
4.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel Kabala Agro menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AH (hageja) esitas 14. mail 2012 Pärnu Maakohtule Kabala Agro OSAÜHINGU (kostja) vastu hagi, milles palus kostjal hüvitada kutsehaigusega põhjustatud kahju. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitise 4713 eurot 74 senti ajavahemiku eest 1. septembrist 2009 kuni 1. märtsini 2012 ja alates 2012. a märtsist hüvitise 157 eurot 13 senti kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt diagnoositi hagejal 3. juulil 2009 ülekoormushaigus ja 17. septembri 2009. a arstliku ekspertiisi otsusega määrati hageja kutsehaigusest tekkinud töövõime kaotuseks 60%. Sama diagnoosi korrati 11. oktoobril 2011 ja Kabala Agro 2. septembril 2011 määrati hageja töövõime kaotuseks 60%. Töötervishoiuarsti tõendist nähtub, et kutsehaigus kujunes välja aastatel 1994–2009, sh kostja juures
töötamise ajal. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest nähtub, et kostja on seaduses sätestatud norme rikkunud ega ole taganud tööohutust. Hageja lähtus hüvitist arvutades viimase 12 kuu keskmisest palgast, arvestas asjaolu, et vastavalt kostja juures töötatud ajale vastutab kostja kutsehaigusega põhjustatud kahju eest 22,01% ulatuses, ning palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks indekseerida igakuist hüvitist iga aasta märtsis eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, v.a kui tarbijahinnaindeks on väiksem kui 1. Hüvitist arvutades tuleb keskmine palk viia kooskõlla elukalliduse tõusuga. Põhimõtteliselt on võimalik hüvitist indekseerida erinevate näitajate alusel, sh pensionikasvuindeksi, miinimumpalgaindeksi või keskmise palga indeksi alusel. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidles vastu nii sellele, et ta on hagejale kahju tekitanud, kui Kabala Agro kahjuhüvitise suurusele, sh oli kostja seisukohal, et võlaõigusseaduses ei ole sätestatud võimalust nõuda hüvitise indekseerimist, seetõttu ei ole õige indekseerida hüvitist tarbijahinnaindeksiga. Pärnu Maakohus rahuldas 18. veebruari 2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühekordse hüvitiste 1425 eurot 30 senti ning alates
1.märtsist 2012 kuni töövõime kaotuse muutumiseni hüvitise 47 eurot 51 senti kuus. Maakohus tuvastas, et kostja on jätnud järgimata tööohutust tagavad õigusnormid, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kutsehaigusega kahju, ning mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 127 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi välja kahjuhüvitise. Hüvitise indekseerimise taotluse jättis maakohus rahuldamata, leides, et VÕS § 127 lg 1 ja § 130 alusel tuleb hüvitada üksnes tekkinud ja tõendatud kahju. Samas ei välista see indekseerimise kohaldamist VÕS § 136 lg-s 4 sätestatud tingimustel. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. märtsi 2014. a otsusega osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja kasuks kostjalt välja mõistetud igakuine hüvitis indekseerimata. Selles osas täiendas ringkonnakohus otsust, märkides et hüvitist indekseeritakse üks kord aastas vastavalt Statistikaameti poolt iga kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga avaldatavale tarbijahinnaindeksile. Samuti täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et igakuine hüvitis mõistetakse välja kuni kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi või töövõimetuspensioni muutumiseni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja nõustus maakohtu põhjendustega neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel kordamata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus indekseeris hüvitist, ja jätta selles osas jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt indekseeris ringkonnakohus vääralt hüvitist tarbijahinnaindeksiga, sest see ei kajasta töötasu võimalikku muutust. Kuna hageja taotles hüvitise indekseerimist ebaadekvaatse indeksiga ja muu indeksi kohaldamist ei taotlenud, ei saa hageja kasuks välja mõistetud hüvitist indekseerida. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Riigikohus leidis 06. novembri 2014 otsusega, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel hüvitise tarbijahinnaindeksiga indekseerimise osas tühistada. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada Kabala Agro menetluskulude jaotus. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas ei ole ringkonnakohtu otsust kassatsiooniastmes vaidlustatud ja see on jõustunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse ilma asja maakohtule veelkordseks läbivaatamiseks saatmata.
10.Kuna Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 06. novembri 2014 tehtud kohtuotsusega selgelt märkinud, et vaidlus on üksnes indekseerimise osas ning muus osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud, ei saa ringkonnakohus võtta vaatamata hageja soovile uut seisukohta kostjalt igakuiselt välja mõistetud hüvitise ega ühekordse hüvitise suuruse osas. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik esitada uusi nõudeid ega juba lahendatud ja jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõudeid uuesti lahendada.
11.Pidades silmas Riigikohtu poolt perioodilise tervisekahjuhüvitise indekseerimise küsimuses antud juhiseid, mille kohaselt tuleb hüvitist indekseerida sellise indeksiga, mis arvestab kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist ega moonuta kahju hüvitamise eesmärki, peab ringkonnakohus õigeks ja põhjendatuks rakendada hüvitise indekseerimisel tarbijahinnaindeksi asemel hageja poolt 04.12.2014 esitatud menetlusdokumendis pakutud indeksit. Hageja on toonud välja Statistikaameti poolt iga-aastaselt erinevates tegevusvaldkondades avaldatava brutokuupalga juurdekasvutempo, mis väljendab teatud tööjõusektoris palgatasemete muutuseid (www.stat.ee). Kolleegium nõustub, et palgataseme muutusega seotud indeksit on võimlik seostada kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitise eesmärgiga, milleks on hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Kuna hageja töötas enne kutsehaigestumist põllumajandussektoris, täpsemalt
XXXXXXXXXXXXX
tegevusalal peaasjalikult XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX, on indekseerimiseks lähim sobilik muutuja Statistikaameti andmebaasis avaldatud „Taimeja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavate tegevusalade“ töötajate keskmise brutokuupalga juurdekasvutempo.
12.Kostja ei ole nimetatud indeksiga küll nõustunud, kuid ei ole omalt poolt pakkunud välja asjakohasemat lahendust Riigikohtu juhiste järgimiseks. Vastavat TsMS § 5 lg-le 1, menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01. jaanuarist 2015 kehtiva TsMS kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nagu näiteks tehingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014.a lõppu ja lähtudes kehtinud TsMS-st ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
14.See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud TsMS redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), ei kehti alates 01. jaanuarist 2015. TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist, mida ei saa pidada õiguspäraseks.
15.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalistele tuleb tagada õigus nõuda Kabala Agro enne 01. jaanuari 2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamist, mistõttu tõlgendab kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01. jaanuari 2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsiooni.
16.Seetõttu määrab ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda selliselt, nagu seda nägi ette kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud TsMS redaktsioon.
17.Kuna ringkonnakohus muudab üksnes indeksit, ei ole põhjust jaotada menetluskulusid erinevalt ringkonnakohtu poolt 12. märtsi 2014 otsuses määratud jaotusest. Kolleegium peab õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.