Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
A. H hagi KABALA AGRO OSAÜHINGU vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-18896
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KABALA AGRO OSAÜHINGU kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
427 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja A. H Kostja KABALA AGRO OSAÜHING (registrikood 10450081), esindaja vandeadvokaat Senny Pello
Asja läbivaatamise kuupäev
20. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-18896 osas, milles ringkonnakohus määras, et hüvitist indekseeritakse üks kord aastas Statistikaameti poolt iga kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga avaldatava tarbijahinnaindeksiga (resolutsiooni p 3.3), ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
4.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. H (hageja) esitas 14. mail 2012 Pärnu Maakohtule KABALA AGRO OSAÜHINGU (kostja) vastu hagi, milles palus kostjal hüvitada kutsehaigusega põhjustatud kahju. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitise 4713 eurot 74 senti ajavahemiku eest 1. septembrist 2009 kuni
1.märtsini 2012 ja alates 2012. a märtsist hüvitise 157 eurot 13 senti kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt diagnoositi hagejal 3. juulil 2009 ülekoormushaigus ja
17.septembri 2009. a arstliku ekspertiisi otsusega määrati hageja kutsehaigusest tekkinud töövõime kaotuseks 60%. Sama diagnoosi korrati 11. oktoobril 2011 ja ka 2. septembril 2011 määrati hageja töövõime kaotuseks 60%. Töötervishoiuarsti tõendist nähtub, et kutsehaigus kujunes välja aastatel 1994–2009, sh kostja juures töötamise ajal. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest nähtub, et kostja on seaduses sätestatud norme rikkunud ega ole taganud tööohutust. Hageja lähtus hüvitist arvutades viimase 12 kuu keskmisest palgast, arvestas asjaolu, et vastavalt kostja juures töötatud ajale vastutab kostja kutsehaigusega põhjustatud kahju eest 22,01% ulatuses, ning palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks indekseerida igakuist hüvitist iga aasta märtsis eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, v.a kui tarbijahinnaindeks on väiksem kui 1. Hüvitist arvutades tuleb keskmine palk viia kooskõlla elukalliduse tõusuga. Põhimõtteliselt on võimalik hüvitist indekseerida erinevate näitajate alusel, sh pensionikasvuindeksi, miinimumpalgaindeksi või keskmise palga indeksi alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidles vastu nii sellele, et ta on hagejale kahju tekitanud, kui ka kahjuhüvitise suurusele, sh oli kostja seisukohal, et võlaõigusseaduses ei ole sätestatud võimalust nõuda hüvitise indekseerimist, seetõttu ei ole õige indekseerida hüvitist tarbijahinnaindeksiga.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 18. veebruari 2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühekordse hüvitiste 1425 eurot 30 senti ning alates 1. märtsist 2012 kuni töövõime kaotuse muutumiseni hüvitise 47 eurot 51 senti kuus. Maakohus tuvastas, et kostja on jätnud järgimata tööohutust tagavad õigusnormid, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kutsehaigusega kahju, ning mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 127 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi välja kahjuhüvitise. Hüvitise indekseerimise taotluse jättis maakohus rahuldamata, leides, et VÕS § 127 lg 1 ja § 130 alusel tuleb hüvitada üksnes tekkinud ja tõendatud kahju. Samas ei välista see indekseerimise kohaldamist VÕS § 136 lg-s 4 sätestatud tingimustel.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. märtsi 2014. a otsusega osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas,
millega jäeti hageja kasuks kostjalt välja mõistetud igakuine hüvitis indekseerimata. Selles osas täiendas ringkonnakohus otsust, märkides et hüvitist indekseeritakse üks kord aastas vastavalt Statistikaameti poolt iga kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga avaldatavale tarbijahinnaindeksile. Samuti täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et igakuine hüvitis mõistetakse välja kuni kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi või töövõimetuspensioni muutumiseni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja nõustus maakohtu põhjendustega neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel kordamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotles hageja hüvitise väljamõistmist kuni tema töövõime kaotuse protsendi või töövõimetuspensioni suuruse muutumiseni, aga samuti, et hüvitis indekseeritaks igal aastal tarbijahinnaindeksiga, kuna see võimaldab arvestada hüvitise suuruse arvutamiseks oluliste asjaolude eelduslikku muutust ega sunni hagejat mitmel korral aastas hüvitise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduma. Hageja mõlemad nõuded on põhjendatud. VÕS § 136 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. Inflatsiooni tõttu on tervisekahju hüvitise indekseerimine mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest aitab ära hoida kohtuvaidlused, mille ainsaks põhjuseks on raha ostujõu vähenemine. Hageja on palunud kohaldada selleks tarbijahinnaindeksit. Pooled ei ole viidanud muudele riiklikult tunnustatud indeksitele, millega töövõimetushüvitise indekseerimine tagaks sissetuleku kaotuse eest makstava hüvitise muutumise võimalikult lähedaselt sellele, nagu muutub sel tegevusalal makstav sissetulek. Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeks kajastab ostujõu muutust. Seega on põhjendatud indekseerida hagejale väljamõistetud hüvitist tarbijahinnaindeksiga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus indekseeris hüvitist, ja jätta selles osas jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt indekseeris ringkonnakohus vääralt hüvitist tarbijahinnaindeksiga, sest see ei kajasta töötasu võimalikku muutust. Kuna hageja taotles hüvitise indekseerimist ebaadekvaatse indeksiga ja muu indeksi kohaldamist ei taotlenud, ei saa hageja kasuks välja mõistetud hüvitist indekseerida.
8.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejale makstavat hüvitist tuleb indekseerida, ning leidis õigesti, et seda saab teha tarbijahinnaindeksiga. Hüvitise tarbijahinnaindeksiga indekseerimist kasutatakse ka teistes õigusaktides, sh tuleb nt ohvriabiseaduse järgi makstavat tervisekahjuhüvitist töövõime kaotuse korral igal aastal vastavalt hindade ja elukalliduse muutumisele korrigeerida ja seda tehakse Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2004. a määrusega kinnitatud perioodiliselt makstavate hüvitiste ümberarvutamise korra järgi tarbijahinnaindeksi alusel. Analoogselt on ka hageja hagis nõudnud hüvitise indekseerimist. Lisaks lähtutakse ka nt
päästeteenistuse seaduse, päästeseaduse, abipolitseiniku seaduse, liikluskindlustuse seaduse, politsei ja piirivalveseaduse jt õigusaktide alusel töövõime kaotuse tõttu makstava hüvitise indekseerimisel tarbijahinnaindeksist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi indekseeritakse hüvitist pensioniindeksiga, kuid ka selle indeksi kujunemisel on oma osa tarbijahinnaindeksil. Tarbijahinnaindeks on pensioniindeksi kõrval üks vähestest indeksitest, mille muutus on seotud üldise hinnataseme muuduga ja mis kehtestatakse igal aastal kindlal kuupäeval. Kui hageja taotletud tarbijahinnaindeks ei ole õige indeks, saab kohus VÕS § 136 lg 4 teise lause alusel õigusrahu saavutamise ja menetlusökonoomia huvides kaaluda, milline indeks on õige, ja seda ka omal algatusel kohaldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel hüvitise indekseerimise osas tühistada. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas ei ole ringkonnakohtu otsust kassatsiooniastmes vaidlustatud ja see on jõustunud. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes üksnes selle üle, kas ringkonnakohus indekseeris hageja kasuks kostjalt välja mõistetud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitist VÕS § 136 lg 4 teise lause alusel õigesti. Tervise kahjustamise korral tuleb VÕS § 136 lg 2 järgi hüvitada kahju üldjuhul perioodiliste rahaliste maksetena. Kuigi VÕS § 136 lg 4 esimese lause järgi võib kohus perioodiliste maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel, võib kohus VÕS § 136 lg 4 teise lause järgi ka juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. Seega on perioodiliselt makstava kahjuhüvitise indekseerimise eesmärgiks hoida ära vajadus esitada pärast kohtulahendi jõustumist perioodiliselt makstava hüvitise suuruse muutmiseks VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 alusel uuesti hagi, kui hüvitise suurust mõjutavate asjaoludega saab juba hüvitist välja mõistes arvestada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et iseenesest on perioodilise tervisekahjuhüvitise indekseerimine mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, mistõttu on põhjendatud hageja taotlus hüvitist indekseerida.
11.Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et kutsehaigusest tingitud perioodiliselt makstavat tervisekahjuhüvitist saab indekseerida tarbijahinnaindeksiga. Kolleegiumi hinnangul saab perioodiliselt makstavat kahjuhüvitist indekseerida sellise indeksiga, mis
arvestab kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist. Seejuures ei tohi perioodilise hüvitise indekseerimine moonutada kahju hüvitamise eesmärki, mis on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 130 lg 1 järgi hüvitada kahjustatud isikule kahjustamisest tekkinud kulud ning täielikult või osaliselt töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Sellest johtuvalt on kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitise eesmärgiks hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Sellist hüvitist saab kolleegiumi arvates indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas. Selliseks indeksiks võib kolleegiumi arvates olla nt üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav indeks.
12.Ekslik on ka ringkonnakohtu arusaam, et lähtudes hageja taotlusest kohaldada tarbijahinnaindeksit, ei saanud kohus muud indeksit kohaldada. Olukorras, kus menetlusosaline nõuab perioodiliselt makstava hüvitise indekseerimist ebakohase indeksiga, tuleb kohtul menetlusosalistega indekseerimise küsimust arutada ning selgitada, millise indeksiga oleks perioodilist hüvitist õige indekseerida. VÕS § 127 lg 6 järgi saab kohus otsustada ise tulevikus tekkiva kahju suuruse üle ning sellest tulenevalt vajadusel sobivat indeksit kohaldada. Kohus ei ole õiguse kohaldamisel seotud poole väidetega (vt mh TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2), kuid õiguse kohaldamine ei või tulla pooltele üllatuslikult, mistõttu tuleb indeksi valikut kohtumenetluses pooltega arutada. Kohus peab hagejale selgitama, et hageja taotletud indeks ei ole sobiv, ja andma talle võimaluse tugineda asjakohasele indeksile. Samuti tuleb kohtul anda kostjale võimalus vaielda vastu nii hagejale perioodiliselt makstava tervisekahju hüvitise indekseerimisele kui ka asjakohase indeksi kohaldamisele. Kosja saab perioodilise kahjuhüvitise indekseerimisele esitada mh vastuväite ning tõendada, et hageja ei saaks tulevikus sellist töötasu, nagu indekseerimine ette näeks.
13.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on tasunud kautsjoni kassatsioonkaebuse esitaja, mistõttu tuleb talle see ka tagastada. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.