Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
VK pärandvara pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.05.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Pandivere Puit määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja): OÜ Pandivere Puit (registrikood 10691382), seaduslik esindaja juhatuse esindajad liige Aase Sammelselg Puudutatud isik (pankrotihaldur): Ly Müürsoo Pankrotitoimkonna esimees Armand Reinmaa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.OÜ Pandivere Puit määruskaebus jätta läbi vaatamata.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Pandivere Puit OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Pärnu Maakohus kuulutas 12.06.2012 välja VK (edaspidi: võlgnik) pärandvara pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo (edaspidi: pankrotihaldur). Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku 17.02.2015 ning 02.03.2015 esitas Pandivere Puit OÜ (edaspidi: avaldaja) jaotusettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus jättis 13.03.2015 määrusega 17.02.0215 jaotusettepaneku kinnitamata. Kohus leidis, et kuna 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-12-18969 avaldaja nõue oli põhistatud Harju Maakohtu 03.02.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-0930631, siis vaatamata nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväitele ja asjaolule, et avaldaja ei esitanud kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks, tuleb kajastada avaldaja nõuet tunnustatud nõudena. Pankrotihaldur koostas uue jaotusettepaneku 16.03.2015 ning maakohus kinnitas selle 07.04.2015.
2.27.04.2015 esitas avaldaja maakohtule kaebuse pankrotihalduri tegevusele. Avaldaja palus maakohtul järelevalve korras kontrollida, kas ja millises ulatuses on pankrotihaldur katnud pankrotivara kulutusi avaldaja vara arvel. Lisaks palus avaldaja kohustada pankrotihaldurit täitma Pärnu Maakohtu 18.06.2014 otsust tsiviilasjas nr 213-61291 ning kandma avaldajale üle 9357,53 eurot ja lisanduvad viivitusintressid. Avaldaja taotles, et maakohus ei lõpetaks pankrotimenetlust enne kui vara välistamisest tekkinud kohustus on täies ulatuses täidetud.
3.12.05.2015 esitas pankrotihaldur maakohtule vastuse avaldaja 27.04.2015 kaebusele. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
4.15.05.2015 esitas pankrotihaldur tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 lg-st 2 ja §-st 158 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Maakohtu määrus
5.27.05.2015 kohtumäärusega rahuldas maakohus pankrotihalduri 15.05.2015 taotluse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 158 lg 4 alusel lõpetas võlgniku pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
6.Maakohus leidis, et võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.04.2015, kuid ükski võlausaldaja 16.04.2015 koosolekust osa ei võtnud. PankS § 158 lg 5 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust TsMS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlausaldajad pole tundnud huvi pankrotimenetluse jätkamise ja sellega kaasnevate kulude kandmise vastu, lõpetas maakohus võlgniku pärandvara pankrotimenetluse raugemisega ja kinnitas lõpparuande.
7.Avaldaja 27.04.2015 kaebuses sisalduvad taotlused jättis maakohus rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu pankrotihalduri raskeid rikkumisi, mis vajaksid järelevalve korras täiendavalt väljaselgitamist. Haldur on tegutsenud pankrotitoimkonna heakskiidul seaduse piires. Tsiviilasjas nr 2-1361291 rahuldas maakohus avaldaja hagi vara välistamiseks pankrotivarast ja mõistis võlgniku pärandvarast 14 275,37 eurot avaldaja kasuks. Viidatud kohtulahend jõustus Riigikohtu 06.04.2015 määrusega ning pankrotihaldur kandis avaldajale viidatud lahendi alusel 22.04.2015 summa 4917,63 eurot (III kd tl 62). Kohtuotsus jäi täitmata 9357,53 euro ulatuses, sest pankrotivaras puudus väljamakse tegemiseks raha. Pankrotivarasse laekunud summadest on pankrotihaldur katnud pankrotimenetluse kulutusi. Pankrotihaldur on maakohtule selgitanud, et on oma tegevuses lähtunud Harju Maakohtu 14.11.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-30631, millega rahuldati
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-12-18969 pankrotihalduri taotlus ja kohustati Riigi Tugiteenuste Keskust kandma VK poolt 30.03.2010 kohtu deposiitkontole kantud 14 275,37 eurot üle võlgniku arveldusarvele. Pankrotihaldur arvas, et tegemist on pankrotivaraga. Maakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitanud avaldaja juhatuse liige JM oli teadlik kõigist pankrotihalduri poolt tehtavatest toimingutest ja väljamaksetest, kuid nendele vastuväidet ei esitanud.
8.Maakohus selgitas avaldajale, et kui pankrotihaldur võõrandas vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib avaldaja nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 11.06.2015 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt nii pankrotiseaduse kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.
10.Maakohus pole kaebuse menetlemisel ja selle lahendamisel järginud hagita menetluses ettenähtud nõudeid. Pankrotihalduri tegevusele esitatud kaebuse kohta pole maakohus teinud hagita menetlust lõpetavat määrust. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsiooni punkt 4 pole võrdsustatav hagita menetluses tehtava tsiviilasja lõpetava lahendiga.
11.Kui eeldada, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses sisalduv resolutsioon võiks olla hagita menetlust lõpetavaks lahendiks, on maakohus rikkunud TsMS § 478 lg 2 ettenähtud nõudeid. Kohus pidanuks kaebuse lahendamisel kontrollima, kas avaldaja vara on kasutatud pankrotimenetluse kulude katteks ja selle väite paikapidavuse korral andma sellele õigusliku hinnangu. Maakohus pole seda teinud. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millisest õigusnormist tulenes pankrotihalduri õigus katta pankrotimenetluse kulusid avaldaja vara arvel. Samuti ei selgu maakohtu määrusest millise õigusakti alusel leidis kohus, et välistamisele kuulunud vara arvel toimunud pankrotimenetlus on olnud seaduslik. Maakohus pole hinnanud pankrotihalduri tegevuse ja pankrotimenetluse kooskõla PankrS §-des 123 lg 4 ja 146 ettenähtud nõuetega.
12.Tsiviilasjas nr 2-13-61291 on kohus rahuldanud avaldaja hagi täielikult ja jätnud menetluskulud pankrotivara kanda. Pankrotihaldur on katnud kostja (s.o pankrotihaldur Ly Müürsoo) kulud avaldaja vara arvel. Avaldaja menetluskulude väljamõistmises on lahend seni tegemata. Pankrotimenetluse lõpetamine ja halduri vabastamine muudab ka selle menetluse jätkamise võimatuks.
13.Määruskaebuse esitaja ei nõustu pankrotihalduri ja maakohtu seisukohaga selles, nagu võiks pankrotihalduri tegevuse ebaseaduslikkuse kummutada avaldaja seadusjärgse esindaja teadmine halduri toimingutest. Pankrotitoimkonna liikme võimalik teadmine ja pankrotitoimkonna võimalikud otsustused ei ole iseenesest ülekantavad avaldajale. Avaldaja seadusjärgne esindaja JM oli pankrotitoimkonna liikmena teadlik valdavas enamuses halduri toimingutest, kuid sellest ei saa järeldada nendele toimingutele heakskiidu andmist.
14.Maakohus on kaebuse menetlemisel rikkunud hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi ning jätnud väljaselgitamata halduri ebaseadusliku tegevuse asjaolud. Kohus pole halduri vastusele lisatud tõendeid uurinud ega analüüsitud. Esitatud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-12-18969 tõenditest on ilmne, et pankrotitoimkonna liikmete antud heakskiit halduri otsustele ei põhine seadusel.
15.Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kohtu järelevalve halduri tegevuse ja pankrotimenetluse õiguspärasuse üle. Avaldaja hinnangul pole maakohus kaebuse lahendamisel järelevalve kohustust sisuliselt täitnud.
16.Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pankrotivarasse raha nõudmise võimalused on ammendatud. Pankrotihalduril lasub kohustus heastada õigusvastase käitumisega põhjustatud tagajärg ja nõuda tagasi ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks tehtud väljamakse või teha pankrotivarasse PankrS §-s 146 ettenähtud esimese järjekorra väljamakse tagamiseks makse oma arvel. Menetluse edasine käik
17.Pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees pidasid määruskaebust lubamatuks ja palusid jätta see läbi vaatamata.
18.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on võetud ebaõigesti menetlusse ning tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
20.Pankrotiseadus näeb ette pankrotimenetluses tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel erikorra. Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vaid pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel (PankrS § 5 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse esitamise üldine kord seega pankrotimenetluses tehtud kohtumääruste puhul ei kohaldu.
21.Käesolevas asjas on maakohus lahendanud pankrotihalduri taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning ühtlasi võtnud ka seisukoha avaldaja 27.04.2015 kaebusele pankrotihalduri tegevusele. Seega on vaidlustatud määrus tehtud pankrotimenetluses ning sellele võib määruskaebuse esitada vaid juhul, kui see on pankrotiseaduse kohaselt lubatud.
22.Vaidlustatud määrusega on maakohus lõpetanud võlgniku pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotimenetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise õigus reguleeritud PankrS §-s
164.Võlausaldaja õigust määruskaebuse esitamiseks piirab PankrS § 164 lg 2, mille kohaselt võib võlausaldaja esitada pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse vaid juhul, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Pankrotiseadus ei näe ette vastuväite võimaluse esitamist pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS §-s 158 sätestatud juhul. Sellest tulenevalt ei anna PankrS § 164 lg 2 võlausaldajale õigust pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud alusel pankrotimenetluse lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Vastavas osas on avaldaja määruskaebus seega lubamatu ning tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult viidanud kaebeõiguse olemasolule ning võtnud määruskaebuse ka ekslikult menetlusse.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-12-18969
23.PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Avaldaja esitas pankrotihalduri tegevusele kaebuse ning maakohus jättis selle 27.05.2015 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määrus pole käsitletav avaldaja kaebust lahendava määrusena PankrS § 67 mõttes. Pankrotiseadus ei keela lahendamast kohtule esitatud kaebust halduri tegevusele ja lõpetamast pankrotimenetlust PankrS § 158 lg 4 alusel ühes menetlusdokumendis.
24.Pankrotihalduri tegevuse peale kaebuse esitamist reguleerib PankrS § 67, mille kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik halduri tegevuse peale kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust kaevata PankrS § 67 alusel tehtud maakohtu määruse peale ringkonnakohtule. Seega on maakohus võtnud määruskaebuse ka selles osas ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
25.Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 63 lg 1 reguleerib halduri vastutust halduri kohustuse rikkumisega süüliselt võlausaldajale tekitatud kahju tekitamise korral. Võlausaldajal on õigus esitada halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue kohtule kolme aasta jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest.
26.Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
27.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.