Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Edasikaebamise kord TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Julianus Inkasso OÜ ja palus pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 15.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-37004, kohustatud pool A.P.(H) (edaspidi nimetatud kostja I). Nõude summa 9164,34 Eesti krooni, mis on 585,71 eurot (Eesti Panga kurss 1 eurot = 15,646 Eesti krooni). Kohtutäitur Rita Lohu saatis 22.10.2019 hagejale tõendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt. Täiteasjas on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ja muud sissetulekud, millele sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud. Võlgnikul on teiste kohtutäiturite menetluses 8 nõuet. Võlgnik omab kinnisvara, mis on ühisomandis P H (edaspidi nimetatud kostja II). Võla jääk seisuga 22.10.2019 oli 556,92 eurot. Kostjale I ja kostjale II kuulub ühisomandina kinnistu, mille asukoht on Xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx x, registriosa number xxxxxxx. Kostjad I ja II on kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sissekantud 27.02.2014. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri 22.10.2019 tõendiga on tõendatud, et lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetluses ebaõnnestunud. Seega Täitemenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TMS) § 14 lg 2 ja Perekonnaseaduse (edaspidi nimetatud PKS) § 33 lg 3 ühisvara jagamise eeldus, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei piisa, on täidetud. Hageja ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat vara jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale kaasomanikule 1⁄2 mõttelisest osast/kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. On üldteada asjaolu, et 1⁄2 kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna on ilmselge, et selle väärtus on suurem, ning pärast müügitulemi jaotamist jääks kostja I kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult 1⁄2 kinnisasja müügist. Hageja taotleb kostjale I ja kostjale II kuuluva ühisvara jagamist ja ühisomandi lõpetamist alljärgneval viisil: - Lõpetada ühisomand kinnistule, mille asukoht on Xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx x(registriosa xxxxxxx), selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. - Kinnisasja müügist saadud raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. - Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hageja ees. Kohtuistung 08.01.2020 Kohtuistungile ilmus kohale hageja esindaja ja kostja II. Kostja I kohtuistungile ei tulnud. Hageja oli nõus kompromissina sõlmima kokkuleppe, kus pooled lepivad kokku konkreetse summa, mille P.H.tasub 12 kuu jooksul, aga vara jagatakse ikkagi pooleks reaalosadeks. See oleks nagu tingimuslik, et müüki ei paneks niikaua, kuni raha oleks makstud. Hageja huvi ei ole vara jagada, vaid raha kätte saada. Kostja P.H.ei ole hagiga nõus. Kui vara jagatakse pooleks, ta maksab oma poole hagist ära, kui teine kostja ei maksa, kas me saeme korteri pooleks või? Korter on tema nimel, aga lõpuks

müüakse korter 300 euroga maha ja ikka on võlad kaelas. Asukoht korteril ei ole hea ja see jagamine ei lahenda probleeme. Hagejaga me põhimõtteliselt saime mingisugusele kokkuleppele. Kohus tegi ettepaneku, et on olemas ka hetkel ka selline variant, et pooled sõlmivad kokkuleppe. On variant, et kostjad maksavad ära täitemenetluse summa 585,71 eurot ja hageja loobub hagist. Hageja on seisukohal, et see on tagantjärele tarkus. Oleks hagejad nädal aega tagasi temaga ühendust võtnud, siis oleks nad kokkuleppele saanud ja nad oleks hagist loobunud. Nüüd jääb hageja oma nõude juurde -lõpetada ühisomand ja müüa vara avalikul enampakkumisel. Kostja P.H.on seisukohal, et tal ei ole sellist summast maksta. Ta ei ole sellega nõus, et korter müüakse ära, sest see ei too lahendust võlgade kustutamisele ja ta jääb oma eluasemest ilma. Ta ei saanud A. eest rääkida. Nüüd on A. teadlik, et kuskile ei ole tal võlgade eest pääsu. Nüüd ta näeb, et ka Soome tulevad võlad järele. Ta oleks saanud hagejaga kokkuleppele, et hakkavad võlga maksma 120 euro kaupa. Hageja ei nõustunud sellega, et paneme ikka korteri müüki. Ta oleks suutnud A.le selle selgeks teha, et on vaja maksta. Ta on A rääkinud, et korter läheb müüki ja ka tema saab aru, et korter ei maksa midagi. Ta teab, et võlad tuleb ära maksta. Kohtu põhjendused

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.