Swedbank AS-i avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank AS-i määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Puust (e-post: XXX@XXX ) Puudutatud isik: KK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XX X XX, XXXXX,
XXXXX XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Swedbank AS-i määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 23.09.2015 määrus jätta muutmata.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Swedbank AS (edaspidi avaldaja) esindaja esitas 18.09.2015 Harju Maakohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Avaldaja palub täitekorraldusena kinnitada Harju Maakohtu 28.07.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-0873289 KK’ilt võlgnevuse väljamõistmise kohta selle täitmiseks Soomes.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-73289
2.Harju Maakohtu 28.07.2009 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-08-73289 mõistis kohus puudutatud isikult AS-i Reval Credit kasuks välja võlgnevuse summas 11 465,00 krooni. Kohtumenetluses olnud nõue kuulub käesoleval hetkel avaldajale, kuna nõue on omandatud enampakkumisel. Võlgniku praegune elukoht on Soome Vabariigis, millest tulenevalt palub avaldaja väljastada Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 9 alusel täitekorralduse tõendi. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus võttis 26.03.2015 määrusega avalduse menetlusse, jättis avalduse rahuldamata ja keeldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest.
4.Maakohus leidis, et esitatud avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse.
5.Kohus leidis, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest tuleb keelduda. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 6191 lg 1 kohaselt väljastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 (edaspidi määrus) artikli 6 lg 2 ja 3, artikli 9 lg 1 ning artikli 24 lg 1 järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud. Määruse artikli 25 lg 1 järgi väljastab nõude kohta koostatud avaliku dokumendi kinnituse Euroopa täitekorraldusena Harju Maakohus. TsMS § 6191 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituse väljastamise lahendab kohus kirjalikus menetluses. Kinnitus toimetatakse kätte kostjale või võlgnikule ja edastatakse kinnituse taotlejale. Kinnituse andmata jätmise määrus toimetatakse avaldajale kätte ning avaldaja võib esitada selle peale määruskaebuse.
6.28.07.2009 tehtud Harju Maakohtu määrust Euroopa täitekorraldusena kinnitada ei saa, kuna kohtul puudub võimalus kontrollida, kas toimunud kohtumenetlus vastas määruse III peatükis sätestatud nõuetele (määruse artikkel 6 lg 1 p c). Kuna kohtutoimik tsiviilasjas nr 2-08-73289 on hävitatud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas menetluse algatusdokument (makseettepanek) on kätte toimetatud vastavalt määruse artiklite 13 kuni 15 nõuetele või on kättetoimetamine hiljem heastatud vastavalt määruse artiklile 18. Seega tuleb Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest keelduda.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad kantud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Määruskaebus
8.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus ja avaldus rahuldada, väljastada täitekorralduse tõend paberkandjal nii soome- kui inglisekeelsel blanketil, väljastada tsiviilasjas tehtud otsus paberkandjal ning kohtu templiga ning tagastada avaldajale määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-73289
9.Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ning menetlusõigusnorme ning hinnanud asjaolusid ebaõigesti.
10.Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et toimiku hävitamine on täitekorralduse väljastamisest keeldumise aluseks. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kohtul puudub võimalus kontrollida kohtumenetluse vastavust määruse nõuetele. Kohus ei pea tuvastama menetluse vastavust konkreetsele määruse artiklis esitatud asjaolule, vaid tuvastama menetluse üldise vastavuse määruses 805/2004 sätestatud nõuetele ning kasutama selleks kõiki võimalusi.
11.Olukorras, kus toimik on hävitatud, peaks kohus lähtuma talle kättesaadavatest tõenditest. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on menetluse vastavus tuvastatav ka muude tõenditega, millest kohus peab muude tõendite puudumisel lähtuma.
12.Tarbijast võlgniku puhul on täitekorralduse väljastamisel eelkõige määravaks isiku elukoht menetluse ajal ning kättetoimetamise nõuete vastavus. Isiku elukoht menetluse ajal on tuvastatav rahvastikuregistri väljavõttega, mille kohaselt on isiku elukoht ajavahemikul 31.08.1998-10.12.2009 olnud Eesti, Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Munsi küla 8-2. Rahvastikuregistri väljavõte annab isiku elukoha eelduse ning toimikus sisalduvad tõendid ei saa reeglina tõendada isiku reaalset elukohta. Ka menetlusdokumentide kättetoimetamise koht ei tõenda isiku tegelikku elukohta, vaid võib anda selleks eelduse, mis on võimalik vastaspoolel ümber lükata.
13.Samuti on tuvastatav kättetoimetamise nõuete vastavus määruse 805/2004 tingimustele, kuna praegusel juhul on tegu lahendiga, mille tegemise eelduseks oli ka menetluse ajal kehtinud seaduse järgi isiklik kättetoimetamine. Kõnealuse menetluse ajal kehtis TsMS-s sätestatud põhimõte, et makseettepanekut ei ole lubatud avalikult kätte toimetada (TsMS § 484 lg 3). Tuleb silmas pidada, et määruse nr 805/2004 kättetoimetamise nõuded on samastatavad TsMS-s sisalduvatele kättetoimetamise viisidele (va. Avalik kättetoimetamine). Täitekorralduse väljastamisest keeldumine oleks õigustatud olukorras, kus määruselt nähtub selgelt, et kättetoimetamine on toimunud avalikult. Muud kättetoimetamise viisid oleksid määruse alusel lubatavad.
14.TsMS § 6191 lg 4 alusel on võlgnikul võimalik esitada kinnituse tühistamise avaldus. Seega on võlgnikul võimalik esitada omapoolne seisukoht täitekorraldusest väljastamise vaidlustamisel ning esitada tõendid, mis lükkaksid ümber täitekorralduse väljastamise aluseks olevad eeldused. Kuna käesoleval juhul on täitekorralduse väljastamise eeldused täidetud, siis oli kohtu poolt täitekorralduse väljastamisest keeldumine põhjendamatu.
15.Avaldaja lisab, et juhul kui menetlus ei vasta määruse 805/2004 tingimustele, siis tuleb vastavalt määruse 805/2004 artiklile 18 selline mittevastavus kohtu poolt heastada. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 23.09.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-73289
18.Euroopa täitekorralduse tõendi kinnitamist ja väljastamist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 85/2004 (edaspidi Määrus) ja TsMS § 6191.
19.TsMS § 475 lg 1 p 1 ja 17 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse ja Euroopa täitekorralduse tõendi kinnitamise asjad liigitatud hagita asjade alla.
20.Justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 „Kohtutoimikute säilitustähtajad“ kohaselt on muude hagiga ja hagita asjade kohtutoimikute säilitustähtaeg tsiviilasjades 5 aastat, säilitustähtajaga alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast.
21.Maakohtu määruse kohaselt on kohtutoimik käesolevas tsiviilasjas hävitatud. Eelviidatud ministri määruse kohaselt võetakse kõigist kohtutoimikutest nende hävitamisel välja alatiseks säilitamiseks kohtuotsused ja määrused. Eeltoodust johtuvalt on kohtute infosüsteemist nähtavad vaid tsiviilasjas tehtud kohtumäärused (14.05.2009 makseettepaneku määrus ja 28.07.2009 maksekäsu määrus). Sealjuures ei nähtu kohtute infosüsteemist andmeid eelnimetatud kohtumääruste kättetoimetamise kohta menetlusosalistele. Kohtumääruste jõustumise aegadeks on märgitud vastavalt 14.05.2009 ja 19.08.2009.
22.TsMS § 6191 kohaselt väljastavad Määruse järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud.
23.Määruse artikkel 12 lg 1 kohaselt võib vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis (III peatükk) sätestatud menetlusnõudeid.
24.III peatükis sisalduvates artiklites 13 ja 14 on sätestatud menetluse algatusdokumendi kättetoimetamise miinimumnõuded. Määruse kohaselt on menetluse algatusdokumendi võlgnikule kättetoimetamist võimalik tõendada alljärgnevalt: isiklikult allkirja vastu, volitatud isiku allkirjaga teatisega, võlgniku allkirjaga postikviitungiga, võlgniku allkirjaga kviitungiga (artikkel 13) või pädeva isiku allkirjaga dokumendiga, nimetades kasutatud kättetoimetamisviisi ja kättetoimetamise kuupäeva ja selle, kas dokument on toimetatud kätte muule isikule kui võlgnikule, märkides kõnealuse isiku nime ning seose võlgnikuga või kviitungi kinnitusega isikult, kellele dokument kätte toimetati (artikkel 14) .
25.Ringkonnakohtu hinnangul tulenevad eeltoodust ühtlasi kontrollimeetmed, pannes maakohtule Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise taotluse menetlemisel kohustuse välja selgitada, kas ja kuidas menetluse algatusdokumendi võlgnikule kättetoimetamine on aset leidnud. Määruse eelviidatud artiklitest tuleneb üheselt, et kohtul on tõend võimalik kinnitada vaid juhul, kui menetluse algatusdokument on võlgnikule isiklikult kättetoimetatud või see on võimalik võlgnikule kättetoimetatuks lugeda. Sealjuures ei ole Määruse kohaselt lubatav kättetoimetamine fiktsioonidega või avalikult.
26.Määruse artikkel 18 reguleerib miinimumnõuetele mittevastava menetluse heastamise võimalust. Artikkel 18 lõige 1 näeb ette, et kohus võib kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada vaid juhul, kui: a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 või 14 nõuetele ja b) võlgnikul on võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud.
27.Eeltoodud lõikest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et maakohtul on võimalik menetluse nõuetele mittevastavus heastada vaid kõigi eelduste (a-c) üheaegse esinemise korral. Kuivõrd ka kohtuotsuse kättetoimetamisele rakenduvad Määruse
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-73289 artiklites 13-14 viidatud miinimumnõuded ei ole esimest nimetatud eeldust, so 28.07.2009 kohtumääruse võlgnikule kättetoimetamise fakti (artikkel 18 lg 1 p a) toimiku hävitamise tõttu enam võimalik kontrollida.
28.Määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt on lubatav täiendav heastamise viis: juhul, kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi.
29.Ringkonnakohtu hinnangul oleks vaatamata eeltoodud võimalusele tõendi väljastamine käesolevas tsiviilasjas Määruse vastane. Tsiviilasjas toimiku hävitamise tõttu ei ole säilinud ka menetluse algatamise avaldust ja selle lisasid. Seega puuduks maakohtul endiselt võimalus kontrollida ja tuvastada, milliste dokumentide alusel kohtumenetlus on peetud. Lisaks ei oleks maakohtul võimalik usaldusväärselt täita ka Määruse lisas I toodud tüüpvormi. Kuna kumbki asjas säilinud määrustest ei sisalda andmeid nõude täpsema sisu osas, poleks võimalik täita tüüpvormi punkte 5.1. (põhiosa) ja 5.2 (intress). Makseettepaneku määrusest nähtub, et maakohus on võlgnikule teinud ettepaneku tasuda avaldajale maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõuded ja avaldaja menetluskulud, ilma et selles oleks nimetatud nõude sisu ja suurust. Maksekäsu määruses on maakohus võlgnevuse sisu ja suuruse kohta märkinud: nõuded kokku – 11215,00 krooni, menetluskulud – 250,00 krooni (riigilõiv). Seega ei ole kohtul nõuete tegelikku sisu võimalik kontrollida. Lisaks ei oleks maakohtul menetluse dokumentide kättetoimetamise kontrolli võimatuse tõttu võimalik täita ka tüüpvormi punkte 11.1. (menetluse algatusdokumendi kättetoimetamine peatüki III alusel) ja 13 (miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine vastavalt artikli 18 lõikele 1).
30.Riigikohus on lahendis 3-2-1-117-10 selgitanud Määruse eesmärke mh järgmiselt: „Kokkuvõtvalt on Määruse eesmärgiks seega luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem, mis võimaldab lihtsustatud korras tunnustada ja täita ühe liikmesriigi kohtuotsuseid ja ametlikke juriidilisi dokumente teises liikmesriigis. Kolleegiumi arvates tähendab vastastikusel usaldusel baseeruva süsteemi loomine mh ka seda, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandja peab täpselt ja hoolikalt järgima täitekorralduse tõendi väljaandmise reegleid (p 11). Kokkuvõttes leiab kolleegium, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks kasutatava tüüpvormi p 2 täitmata jätmine tähendab tõendi väljastamata jätmist. Määruse eesmärk ei ole võimaldada poolikult täidetud täitekorralduse tõendi täitmisele esitamist teises liikmesriigis (p 12)“.
31.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult asunud seisukohale, et avaldaja poolt taotletud tõendi väljastamisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et kohtul ei ole käesolevas menetluses võimalik lähtuda kaudsetest tõenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.