Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Kohtuasi
KIS hagi OÜ MediaAuto vastu võlgnevuse 11 058.82 euro ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 12 026 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. juuni 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MediaAuto apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): KIS (isikukood: xxxxxxxxxxx),lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass Kostja (apellant): OÜ MediaAuto (registrikood: 11362410), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. juuni 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta OÜ MediaAuto apellatsioonkaebus rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ MediaAuto kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
4.Rahuldada KIS-i avaldus apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata KIS-i apellatsioonimenetluse menetluskuludena kindlaks 324 eurot.
6.Välja mõista KIS-i menetluskulud 324 eurot (kolmsada kakskümmend neli eurot) OÜ-lt MediaAuto KIS-i kasuks.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160
7.Välja mõista OÜ-lt MediaAuto KIS-i kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta rahuldamata KIS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks lepingulise esindaja kulu 162 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.KIS esitas 08.07.2014 Pärnu Maakohtule hagi OÜ MediaAuto vastu võlgnevuse 11 058,82 euro ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.09.2013 sõiduauto Volvo XC70 VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXX müügilepingu, millega kostja andis hagejale üle sõiduauto valduse ja KIS tasus sõiduauto eest OÜ-le MediaAuto 10 000 eurot. Auto24.ee keskkonnas avaldatud sõiduki müügi kuulutuse kohaselt oli sõiduki läbisõiduks müügi hetkel vastavalt hooldusraamatule ja mõõdiku näidule 148 500 km. Kuulutuse kohaselt teostati sõiduauto läbisõidu kontroll IAAS-is. Volvo hooldusraamatu kandest nr 5 nähtub, et 10.07.2012 oli sõiduki läbisõiduks märgitud 146 789 km. 2014. aasta veebruari alguses hageja avastas, et autole on väljastatud täiendavalt Bosch autoteeninduse hooldusraamat, mille kohaselt on tegelikkuses sõidukit vahepealsel ajal hooldatud Autohuis Rijen teeninduses ning juba 15.10.2010 on sõiduauto läbisõiduks olnud 155 296 km. Hageja selgitas, et AR poolt IAAS-ile väljastatud sõiduauto hoolduse ajaloo väljavõtte kohaselt alates 2010 oktoobrist kuni juunini 2012 on teostatud sõiduki hooldust teostatud eelnimetatud ettevõttes ning 13.06.2012 ehk Volvo hooldusraamatus märgitust kuu aega varem on olnud sõiduki läbisõiduks 238 665 km. Seega müügilepingu sõlmimisel septembris 2013 ei saanud sõiduki läbisõiduks olla 148 500 km.
2.Hageja teavitas 08.02.2014 kostjat e-kirja teel asjaolust, et müügikuulutuses märgitud ja müüja poolt avaldatud andmed sõiduauto läbisõidu kohta ei vasta tegelikkusele ning et läbisõidumõõdiku näitu on muudetud. Kostja hageja kirjale ei vastanud. Hageja esitas 25.03.2014 kostjale müügilepingust taganemisavalduse, paludes tagastada müügilepingu alusel tasutud 10 000 eurot, tulla kostjal Kuressaarde sõiduautole järele hiljemalt 25.04.2014 ja sõidukile tehtud kulutused kokku 1 058,82 eurot. Kostja ei ole müügihinda ega sõidukile tehtud kulutusi hagejale tähtaegselt hüvitanud ega sõiduautole järgi tulnud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Enne sõiduauto ostmist vaatas hageja selle põhjalikult üle ja kinnitas, et tal ei ole auto suhtes mingeid pretensioone. Kostja leiab, et hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud ega ole tõendanud, et sai asja lepingutingimustele 2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160 mittevastavusest teada alles veebruaris. Samuti ei ole hageja tõendanud, millist väidetavat kohustust on kostja rikkunud, milles seisneb kohustuse rikkumine ja rikkumise olulisus. Hageja ei ole järginud ka VÕS § 116 lg-s 4 sätestatut. Lisaks ei ole hageja võtnud vastu kostja kompromissettepanekut. Maakohtu otsus
4.Pärnu Maakohtu 30.06.2015 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis OÜ-lt MediaAuto KIS kasuks välja 11 058,82 eurot ja viivise 159,25 eurot, samuti viivise alates hagi esitamisest 08.07.2014 protsendina tasumata põhinõudest (11 058.82 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2 187,60 eurot ning viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Maakohus nõustus hagejaga selles, et taganemisavaldus esitati kostjale tähtaegselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-157-12 p 17 asunud seisukohale, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg hakkab kulgema alates sellest, kui lepingupool sai või pidi teada saama olulisest lepingu rikkumisest. Hagiavaldusele lisatud 08.02.2014 e-kirjast (tl 19) nähtub, et hageja teavitas kostjat puudustest ja andis kostjale tähtaja edasise osas ettepanekute esitamiseks 10.03.2014. Eluliselt usutav ei ole kostja seisukoht sellest, et hageja teadis rikkumisest juba müügilepingu sõlmimisel. Ükski mõistlik inimene ei soovi endale osta sõiduautot kallima hinna eest, kui sõiduki turuväärtus selle läbisõitu arvestades olema peaks. On tõenäoline, et kui hageja oleks teadnud, et 2007.a väljalaskeaasta sõiduki läbisõit on 100 000 km suurem, ei oleks ta enda väitel seda autol soovinud osta. Hageja on kooskõlas VÕS §-iga 118 esitanud taganemisavalduse mõistliku aja jooksul peale olulisest lepingu rikkumisest teada saamist. Kostja tugineb ekslikult tähtaegsuse hindamisel VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud tähtajale, mis reguleerib tarbija asja lepingutingimusele mittevastavusest teatamiskohustuse aega, mitte taganemisavalduse esitamise tähtaega.
6.Maakohus leidis, et kostja oli lepingut rikkunud oluliselt, mistõttu hagejal oli õigus lepingust taganeda. Esiteks kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna teatas hagejale müügilepingu sõlmimisel ebaõiged andmed sõiduauto läbisõidu kohta, mis nähtub müügikuulutusest (tl 8), hooldusraamatute väljavõtetest (tl 9-10 pöördel ja tl 14-15 pöördel, originaalid tl 77), AR ja IA kirjavahetusest (tl 20-22 pöördel). Ebaõige teabe tulemusel tegi hageja tarbijana tehinguotsuse, mida ta õiget sõiduki läbisõitu teades ei oleks teinud. Sõiduauto läbisõit on üheks määravamaks komponendiks ostuotsustuse tegemisel, kuna sellest sõltub nii sõiduauto müügihind kui ka selle võimalik tehniline olukord. Teiseks on kostja jätnud täitmata hoolsuskohustuse – kostja oleks võinud Volvo ja Boschi hooldusraamatutega põhjalikult tutvudes avastada, et sõiduauto tegelik läbisõit ei pruugi vastata ei mõõdiku ega Volvo hooldusraamatus toodud andmetele, mida on käsitsi parandatud. Müügikuulutuses märkis kostja, et sõiduauto läbisõidu kontroll on teostatud IA As-s, mida kinnitas hagejale ka müügilepingu sõlmimisel suuliselt. Kohtumenetluses väitis kostja, et sõiduautole on teostatud üksnes tehniline kontroll ARK-is. Kolmandaks ei reageerinud kostja hageja kirjale, milles hageja teavitas sõiduki puudustest, mistõttu tekkis hagejal õigus müügilepingust taganeda ka VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi alusel (vt ka RKTKo 3-2-1-11-10 p 11).
7.Maakohus asus seisukohale, et hageja on VÕS § 189 lg 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt sõiduauto eest tasutud hinda ning kostjal on kohustus lepingu alusel saadud raha hagejale tagastada. Hageja on korduvalt esitanud kostjale nõude sõiduauto äraviimiseks. VÕS § 191 lg 2 alusel on hagejal kostja vastu sõiduautole tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud TA OÜ ja IA AS arved (tl 28-29 pöördel). Hageja on teinud sõiduautole vajalikke kulutusi kokku summas 1 058,82 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kuivõrd kostja on enda kohustuste täitmisega viivituses olnud juba alates 3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160 26.04.2014, nõuab hageja kostjalt õigustatult ka viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 159,25 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
8.Hagi rahuldamise tõttu jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest /t.l. 104-105; 112/ nähtuvalt on hageja kulud kokku 2 187,60 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja hageja õigusabikulud kokku summas 1 209,60 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. Hageja on käesoleva asja menetluses kandnud õigusabi kulu järgmiste toimingute eest: 1) advokaadibüroo 08.07.2014 arve nr 14070 alusel asjaolude väljaselgitamise ja hagiavalduse koostamise eest (kokku 5 tundi) 540 eurot; 2) advokaadibüroo 22.09.2014 arve nr 14089 alusel kostja vastusega tutvumise ja hageja seisukoha koostamise eest (kokku 2,5 tundi) 270 eurot; 3) advokaadibüroo 13.01.2015 arve nr 15002 alusel kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise eest (kokku 2,5 tundi) 270 eurot; 4) advokaadibüroo 10.03.2015 arve nr 15025 alusel istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest (kokku 40 min) 75,60 eurot; 5) advokaadibüroo 21.04.2015 arve nr 15036 alusel kostja taotlusega tutvumise ja hageja seisukoha koostamise eest (kokku 30 min) 54 eurot; 6) seonduvalt 26.05.2015 kohtuistungil osalemisega õigusabikulu 378 eurot istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest (kokku 3,5 tundi). Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ts.asjas 2-14-54160. Hageja jääb 26.05.2015 toimunud kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas toodud taotluse juurde ja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vaidlustanud hageja menetluskulude suurust (tl 114-115). Hinnates hageja esindaja poolt kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid kohus leidis, et need vastavad toimiku materjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, kuulus kostjalt hagejale väljamõistmisele menetluskulud kokku 2 187,60 eurot. Apellatsioonkaebus
9.MediaAuto OÜ esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus ka jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel – kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt esitatud vastuväited, asjaolud ja neid kinnitavad tõendid ning rahuldamata kostja esitatud tõendite vastuvõtmise taotlused. Samuti on maakohus hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti, mis lõpptulemusena on viinud asjas ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
10.Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud taganemise formaalsed ega materiaalsed eeldused, mistõttu on hagiavalduses esitatud nõuded alusetud ja põhjendamatud. VÕS §-s 220 lg 1 on sätestatud, et tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja sai sõiduauto oma valdusse müügilepingu sõlmimise ajal, s.o 17.09.2013. Seega oli hageja taganemisavalduse esitamise ajaks sõiduautot vallanud tervelt pool aastat. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta sai sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest teada alles veebruari algul, mistõttu on kostjal alust kahelda taganemisavalduse tähtaegsuses.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160
11.Lisaks ei ole hageja millegagi usutavalt põhjendanud ega tõendanud, millist väidetavat kohustust on kostja rikkunud, milles seisneb kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumine ja väidetava rikkumise olulisus. Apellandile maakohtu otsuses esitatud etteheidet sellest, et kostja väidetavalt rikkus hoolsuskohustust, kui ta ei avastanud ainuüksi juba Volvo ja Boschi hooldusraamatutega põhjalikult tutvudes, et sõiduauto tegelik läbisõit ei pruugi vastata ei mõõdiku ega Volvo hooldusraamatus toodud andmetele, ei ole esitanud hageja hagiavalduses, vaid kohus.
12.Hageja ei ole järginud ka VÕS § 116 lg-s 4 sätestatut. Hagis väidetakse, et sõiduauto parandamine ega asendamine ei ole võimalik ning et kostja ei ole teinud hagejale ühtegi ettepanekut sõiduauto asendamiseks. Sellega, nagu väidab hageja, olevat kostja müügilepingut oluliselt rikkunud. Kostja, olles veendunud, et on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud, on siiski vastutuleku ja hea tahte märgina pakkunud hagejale välja omapoolse kompromisslahenduse (hagiavalduse lisa 10 p 5). Seda ei ole hageja aktsepteerinud pidanud, seega ei ole asjakohane hageja viide VÕS § 223 lg-le 1.
13.Kostja rõhutas, et hageja ostis teadlikult kostjalt kasutatud sõiduauto. Müügitehingu sõlmimisel andis kostja 6-kuulise garantii mootorile ja käigukastile. Lisaks sõlmiti müügileping 900 euro võrra madalama hinnaga, kui müügikuulutuses näidatud. Hageja kontrollis ise enne müügitehingu sõlmimist sõiduauto seisukorda, amortisatsiooni ja tehnilist ressursi jääki. Kohus, jättes rahuldamata kostja taotluse kuulata ülalmärgitud asjaolude tõendamiseks vande all asjas üle kostja juhatuse liige OV-i, on rikkunud ilmselt kostja protsessuaalset õigust oa vastuväidete tõendamisele. Kohus ei olnud ettenähtud korras määranud ega teatanud kostjale asjas eelmenetluse lõpetamisest. Samuti ei esitanud hageja asjas mingeid tõendeid: a) selle kohta, et tema poolt kohtule esitatud sõiduki hoolderaamatud pärinevad ja on käsitsi täidetud autentsete hooldajate poolt, või et neisse on tehtud kanded õiged või ebaõiged; samuti selle kohta, et ta „leidis“ kõnealused hoolderaamatud tema poolt väidetud ajal ja kohas; b) selle kohta – milline oli vaidlusaluse sõiduki tehniliselt tõenduslikult kontrollitav tegelik läbisõit ja et see oli ebaõige kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu, c) selle kohta – asjas esinevad VÕS § 116 lg-s 1 loetletud asjaolud. Vastustaja seisukoht
14.KIS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. OÜ MediaAuto apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.MediaAuto OÜ on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kuna hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust tähtaegselt ja kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, siis ei olnud täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused müügilepingust taganemiseks. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt hagejale müüdud sõidukil esines lepingutingimustele mittevastavus ning et kostja vastutab selle eest. Maakohus on käsitlenud põhjalikult vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning piisavalt selgitanud, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Ringkonnakohtul ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust 5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160 hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
17.Kuna OÜ MediaAuto põhitegevusalaks äriregistri andmetel on sõiduautode ja väikebusside müük, saab kostjat pidada hagejale kui tarbijale (VÕS § 34) sõiduki müümisel tegutsevana majandus- ja kutsetegevuses. Seega oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2). Eeltoodu tõttu ei välista kostja vastutust asjaolu, et hageja oli taganemisavalduse esitamise ajaks vallanud sõiduautot pool aastat. Hageja sai sõiduki mittevastavusest lepingutingimustele teada veebruari alguses ja teavitas sellest kostjat 08.02.2014 (tl 19). Taganemisavalduse esitas hageja 25.03.2014, seega VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud 2-kuulist tähtaega järgides (tl 27). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja pidi ebaõigest odomeetri näidust teadma juba müügilepingu sõlmimisel. Seega puudub alus kahelda taganemisavalduse tähtaegsuses. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Hageja on taganenud müügilepingust mõistliku aja jooksul VÕS § 118 mõttes. Lepingu sõlmimise ajal 17.09.2013 oli 148 500 km suurune odomeetri näit ebaõige, sest juba 13.06.2012 oli sõiduki läbisõit 238 665 km (tl 25), mistõttu oli lepingutingimustele mittevastavus olemas juba lepingu sõlmimise ajal.
18.Ebaõige on ka kostja väide, et hageja ei ole millegagi usutavalt põhjendanud ega tõendanud, millist väidetavat kohustust on kostja rikkunud ja milles seisneb rikkumise olulisus. Hageja on juba hagiavalduses selgitanud, et kui ta oleks sõiduauto tegelikku läbisõitu teadnud, ei oleks ta kostjaga lepingut sõlminud, sest auto tegelikust läbisõidust sõltub auto tehniline korrashoid (tl 3). Maakohus on õigesti leidnud, et ka VÕS § 223 lg 1 kohaselt saab müüjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks, sest ta ei ole pärast teda lepingutingimustele mittevastavusest teavitamist heastanud oma rikkumist (VÕS § 107). Seega oli kohane viidata hageja võimalusele taganeda lepingust VÕS § 223 lg 1 alusel, kuna müüja ei asendanud lepingutingimustele mittevastavat sõidukit. Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt tagastab hageja kostjale sõiduki ja sõiduki kasutamise aja eest 6 590 eurot, mis vastab samasuguse rentimise kulule, ja kostja aga tagastab hagejale asja hinna (tl 31 p 5). Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja pakutud kompromissi pidada võrreldavaks sõiduki asendamisega või mõnel muul viisil rikkumise heastamisega. Seega oli hagejal võimalik müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega (VÕS § 116 lg 4) andmata.
19.Kolleegiumi hinnangul sai hageja tugineda kostja poolt sõiduki müügikuulutuses avaldatud teabele sõiduki läbisõidu kohta ega oleks pidanud seda täiendavalt kontrollima hooldusraamatutest. Hageja ei pidanud otsima varjatud puudusi, mida ei ole võimalik tuvastada visuaalse vaatluse käigus ega rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks (vt nt RKTKo 3-2-1-114-05, 3-2-1-50-06 p 19). Ka asjaolu, et tegemist oli kasutatud sõidukiga, ei välista hageja tuginemist lepingutingimusele mittevastavusele. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (RKTKo 3-2-1-23-10 p 12). Sõiduki müügi hetkel (17.09.2013) oli sõiduki läbisõiduna märgitud 148 500 km, tegelikkuses aga ilmnes, et juba 13.06.2012 seisuga oli sõiduki odomeetri tegelik näit 238 665 km. Kolleegiumi hinnangul sõiduauto tegelikust oluliselt väiksem läbisõidu näit ei saa olla kasutatud sõidukiga tavapäraselt kaasnev puudus, vaid tegemist on müügilepingu müüjapoolse olulise rikkumisega.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-54160
20.Seega on ringkonnakohtu hinnangul täidetud müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates tuleb jätta tähelepanuta kostja väited, nagu ei oleks hageja tõendid usaldusväärsed. Neid väiteid ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud ega ole põhistanud nende väidete esitamise lubatavust esmakordselt ringkonnakohtule. Seega tuleb need väited jätta tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud kostja juhatuse liikme OV-i vande all ärakuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud (tl 106 pöördel) ja kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium OÜ MediaAuto apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ MediaAuto kanda. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
22.KIS esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 486 eurot (sh käibemaks), s.o kulu seoses apellatsioonkaebusega ja kohtuotsusega tutvumise, analüüsi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 4 tundi 30 minutit, kokku 486 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole eraldi välja toodud, milline on esindaja tunnihind, kuid kolleegiumi arvutuse kohaselt on tunnihinnaks koos käibemaksuga 108 eurot (486 / 4,5). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele. Olenemata kostja vastuväidete esitamata jätmisest hindab kolleegium esindaja õigusabikulud põhjendatust ja vajalikkust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1.
23.Kolleegium märgib esmalt, et esindaja tunnihind 108 eurot (sh käibemaks) on mõistlik ja vastab õigusabiteenuse tavapärasele hinnale. Ringkonnakohus ei pea aga täies ulatuses põhjendatuks hageja esindaja õigusabikulusid apellatsioonimenetluses. Hageja esindaja esindas KIS ka maakohtu menetluses ning oli teadlik kaasuse asjaoludest. OÜ MediaAuto suuresti kordas apellatsioonkaebuses oma varasemalt esitatud väiteid, seega ei saanud hageja esindajal kuluda kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastamisele enam kui 3 tundi. Seega loeb ringkonnakohus KIS-i põhjendatuks kuluks 324 eurot (3 x 108) (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 162 euro (486-324) ulatuses. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel ringkonnakohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.