Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3941
Tsiviilasi
XXX Limited, XXXLTD, OÜ XXX, XXXOÜ ja OÜ XXX hagi OÜ XXX (pankrotis) vastu OÜ XXX (pankrotis) võlausaldajate esimese 25.02.2015.a alanud ja 02.03.2015.a lõpule viidud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasja hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: XXXLimited (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja I esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post [email protected]) Hageja II: XXXLTD (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja II esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (e-post XXX) Hageja III: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja III esindaja: vandeadvokaat Timo Kullerkupp (e-post [email protected]) Hageja IV: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja IV esindaja: vandeadvokaat Katrin Sarap (e-post [email protected]) Hageja V: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja V esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post [email protected]) Kostja: OÜ XXX(pankrotis, registrikood XXX; pankrotihaldur XXX, [email protected]) Kostja esindaja: pankrotitoimkonna esimees Eero XXX (AS Swedbank, registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
alanud ja 02.03.2015.a lõpule viidud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimus OÜ XXX(pankrotis) võlausaldajate esimene 25.02.2015.a alanud ja 02.03.2015.a lõpule viidud üldkoosolek (tlk 14-18). Kuna võlausaldajad ei nõustunud halduri poolt määratud häältega, võttis koosolekust osa kohtunik, kes tegi häälte määramise osas määruse 25.02.2015.a (tlk 20-22). Hagejad ei nõustunud kohtu poolt määratud häältega ning esitasid häälte määramise määruse peale määruskaebused (tlk 26-62). Lisaks määruskaebustele esitasid hagejad hagiavalduse esimese üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad on seisukohal, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud seadusest tulenevat korda, s.o otsused on vastu võetud häältega, mis on vaidlustatud ja olukorras, kus võlausaldajatele, kellele pidanuks hääled määrama (s.o hagejad), hääli (osaliselt) ei määratud. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest arvates. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 4 järgi määrab vaidluse korral häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. Kohus tegi häälte määramise osas määruse 25.02.2015.a (parandatud 27.02.2015.a määrusega). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 29.05.2015.a määrusega hagejate määruskaebused rahuldamata ning 25.02.2015.a määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015.a määrus jõustus 29.05.2015.a. Väär on seega hagejate väide, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud seadusest tulenevat korda, s.o otsused on vastu võetud olukorras, kus võlausaldajatele, kellele pidanuks hääled määrama (s.o hagejad), hääli (osaliselt) ei määratud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 25.02.2015.a häälte määramise määruse muutmata, on hääled määratud õigesti ning üldkoosoleku otsuste vastuvõetmisel ei rikutud seadusest tulenevat korda. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 83 lg 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. OÜ XXX(pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused vastavad seadusele, nende tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsustega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Üldkoosoleku otsust ei muuda ka kohtu hinnangul kehtetuks asjaolu, et hagejad otsustega ei nõustu ning oleksid soovinud teistsuguseid otsuseid.
Hageja on leidnud, et üldkoosoleku otsus rikub hageja õigusi ka seetõttu, et pankrotitoimkonna liikmeteks valiti vaid isikud, kes on esitatud võlausaldajate poolt, kelle nõue on pandiga tagatud. PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 25.02.2015. a võlausaldajate üldkoosolekul otsustati valida kolmeliikmeline üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et 333 961 häälega osutusid valituks suurte võlausaldajate poolt esitatud kandidaadid Eero Raam ja Henri Pullisaar ning 341 986 häälega väikeste võlausaldajate esindaja Meeli Vaarik (tl 17). Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Väikese nõudega võlausaldajatel on võimalik Pankrs § 74 lg 2 järgi esitada enda poolseid toimkonna liikme kandidaate, kuid seaduse mõttest ei tulene, et väiksema nõudega võlausaldaja poolt pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks nimetatud isiku nõue ei võiks olla pandiga tagatud. Seega ei ole kohtu hinnangul otsuse vastuvõtmisel rikutud pankrotiseaduse nõudeid. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkonna moodustamisel järgitud PankrS § 74 sätestatud korda. Kohus jätab hagi seega eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ega menetlusest osa võtnud. Kostjal kulud õigusabile puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.