OÜ Paide Elamuhooldus hagi AR vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
613,74 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AR apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Paide Elamuhooldus (registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712), lepinguline esindaja Marko Jaani (e-post:
1.Pärnu Maakohtu 15.06.2015 otsus tühistada osaliselt, osas, millega Pärnu Maakohus mõistis AR-lt välja viivise 42 eurot ületavas osas, jaotas menetluskulud ja mõistis AR-lt välja OÜ Paide Elamuhooldus kasuks menetluskulud summas 844,75 eurot.
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista AR-lt (R) OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis 42 eurot.
4.Poolte menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Hageja menetluskulu ringkonnakohtus jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses tema enda kanda ja 80 % ulatuses hageja kanda.
5.Mõista välja OÜ-lt Paide Elamuhooldus AR kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 100 eurot.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.02.2015 esitas OÜ Paide Elamuhooldus (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse AR (kostja) vastu rahalises nõudes. Hageja nõude aluseks on haldusteenuse eest esitatud arved.
2.Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on Paide linnas Kure 9 asuva korteri nr 16 omanik AR.
3.Hagiavalduse kohaselt on Kure 9 korterelamu 29.05.2012 kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt nimetatud korterelamu valitsejaks alates 01.01.2013 OÜ Paide Elamuhooldus tähtajaga kuni 5 aastat. OÜ Paide Elamuhooldus on eelnimetatud korteri osas osutanud haldusteenust, mille eest kostja kui vastava korteri omanik on kohustatud tasuma.
4.Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud kostja võlgnevust osutatud teenuse eest 4 arve alusel (TE308827, TE403662, TE406728 ja TE407672) kokku summas 326,53 eurot ning eelpoolnimetatud arvete tasumisega viivitamisel tekkinud viivist seisuga 31.01.2015 kokku summas 356,16 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist nüüdseks juba tasutud arvete tasumisega viivitamise eest kokku 257,58 eurot (arved nr TE305755, TE306423, TE307982, TE409881, TE410824, TE411725).
5.14.04.2015 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja väited seonduvalt 29.05.2012 korteriomanike kordus üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumisega on asjakohatud, kuna korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seadusega ette nähtud menetlustähtaeg ja –kord ning kostja ei ole esitanud andmeid, et kostja oleks nimetatud otsust vaidlustanud. KOS § 8 lg 3 kohaselt on üldkoosoleku otsused täitmiseks kohustuslikud kõikidele korteriomanikele sõltumata sellest, kas isik on hääletanud otsuse vastu või ei olegi hääletamisel osalenud. Kostja ei ole suutnud veenvalt välja tuua asjaolusid ega tõendada väidet, mille kohaselt on üldkoosoleku otsuse p-s 6.34 kehtestatud viivisemäär ebamõistlikult suur. Kostja väide hageja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest on otsitud ja alusetu: kostjat on igakuiselt teavitatud nii põhi- kui viivisvõlgnevuse summast, kuna arvetel on kajastatud eraldi varasemate teenuste võlgnevus kokku ning tasumata viivisearvete kogusumma. VÕS §
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 88 lg 8 ja 9 alusel on hagejal õigus arvestada kostja makseid varasemate võlgnevuste katteks. Kostja vastuväited
6.Kostja esitas 23.03.2015 kirjaliku seisukoha, milles vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt on korterelamu 29.05.2012 üldkoosoleku otsus tühine, kuna rikutud on korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg-t 2 selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
7.KOS § 19 lg 3 sätestab, et kui üldkoosolek on KOS § 19 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Kuna hageja pole tõendanud, et tegemist on koosolekuga, mis on kutsutud kokku KOS § 19 lg 3 alusel, kohaldub kõnealusele koosolekule KOS § 19 lg 2. Ka leiab kostja, et viivismäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur, viidates seadusest tulenevale intressimäärale alates 01.01.2015 8,05% aastas ehk 0,02% päevas. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-65-05 viivise suuruse kohta.
8.Kostja leiab veel, et hageja pole käitunud heas usus, kuna vaatama kostja elukaaslase pöördumisele hageja poole sooviga näha eraldi tasumata põhiosa summat, saatis hageja esindaja EP OÜ Paide Elamuhooldus pearaamatu väljavõtte ja selgituseks matemaatilise valemi, et põhivõlgnevus iseseisvalt välja arvutada. Ka lisas hageja esindaja EP samas kirjas ähvarduse, millega sundis kostjat viivisnõudeid tasuma ning ähvardas vastupidisel juhul peatada Kure 9 korteriühistu loomise protsessi. Seega leiab kostja, et hageja on olnud pahauskne ja loonud teadlikult kostja jaoks keerulise olukorra, millega sundida kostjat tasuma pigem intresse ja mitte põhivõlgnevust. Kostja likvideeris kohe põhivõlgnevuse, kui sai hagi materjalid, millest nähtus põhivõlgnevus. Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohus rahuldas 15.06.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 613,74 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 844,75 eurot hageja menetluskulu hüvitamiseks.
10.Kostja ei ole vaidlustanud Kure 9 korterelamu 29.05.2012 üldkoosoleku otsust nr 11, millega on nimetanud korterelamu valitsejaks OÜ Paide Elamuhooldus. Samas on kostja vaidlustanud nimetatud üldkoosoleku otsuse p 6.34, mis puudutab viivise määra 0,5% leides, et antud juhul kohaldub kokkukutsutud koosolekule KOS § 19 lg 2, kõnealune üldkoosoleku otsus on viivise osas õigustühine, kuna vastav üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Kohus kostja antud käsitlusega nii nagu hagejagi ei nõustu. Nimelt nähtub KOS § 15 lg-st 4, et otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Puuduvad tõendid, et kostja oleks kasutanud õigust vaidlustada kõnealuse üldkoosoleku otsus seonduvalt väidetava üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, seega on möödunud nimetatud üldkoosoleku vaidlustamiseks ettenähtud menetlusaeg. Kohtule jääb arusaamatuks kostja väide nagu nähtuks tema elukaaslase ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetusest hageja pahausksus vältida võimalust üldkoosoleku otsuse tühistamiseks olukorras, kus kõnealune otsus võeti vastu juba 29.05.2012 ning kostja pole väitnud, et sai antud otsuse olemasolust teada alles kohtumenetluses. Tulenevalt KOS § 8 lg-st 3 on korteriomanike üldkoosoleku otsused täitmiseks kohustuslikud kõikidele korteriomanikele sõltumata sellest, kas isik on hääletanud otsuse vastu või ei olegi hääletamises osalenud. Seega leiab kohus, et Kure
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 9 korteriomanike üldkoosoleku protokoll ja otsus nr 11 on kostjale kui korteriomanikule täitmiseks kohustuslik.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. KOS § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
12.Hageja on esitanud kostjate vastu põhinõude tulenevalt teenuste osutamise arvete TE308827, TE403662, TE406728 ja TE407672 mittetasumisest. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et nimetatud arved on pärast hagiavalduse esitamist tasutud. Kuna hageja ei ole põhivõla osas oma nõudest loobunud, tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kure 9 korteriomanike 29.05.2012 üldkoosoleku otsuse p 6.34 kohaselt on viivise määraks 0,5% tasumata summalt päevas.
14.Lisaks viivise nõudmise õigsusele on kostja vaidlustanud ka viivise määra (0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas) leides, et viivise määr on ülemäära suur. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses ulatuses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul on hageja nõudnud viivist arvestamise aluseks oleva haldusteenuse arve summani. Seega ei ole hageja nõudnud viivist, mis ületab viivisnõude aluseks olevat põhinõude summat ning hagejal puudub eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt kohustus viivisnõuet täiendavalt põhistada. Kostja ei ole ka nõutud viivise suuruse ebaproportsionaalsust ega ebamõistlikku suurust tõendanud. Kohus nõustub kostjaga, et viivismäär 0,5% on küll tunduvalt suurem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, kuid sellise viivismäära kehtestamine ei ole keelatud ning tegemist on kokkulepitava määraga.
15.Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist.
16.Kostja on väitnud, et talle oli kuni hagimaterjalide saamiseni teadmata igakuine põhivõla suurus, kuid kostja ei ole eitanud, et sai igakuuliselt arveid osutatud elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Kohus nõustub hagejaga, et igakuuliselt esitatud arvetel on jälgitav nii jooksev (viimase kuu) põhivõlg, varasem võlgnevus kui ka viivis, märgitud on nii viivise periood kui ka viivise määr. Hageja esindaja on ka selgitanud võimalust pöörduda arvestuste täpsustamiseks raamatupidaja poole.
17.Hageja on õigustatult selgitanud, et kui puudub selgus, millise arve tasumiseks on kostja ülekande teinud, samuti kui ei ühti makse summa märgitud arve summaga, on hageja kohustuse täitmiseks arvestanud võlgnevusi VÕS § 88 lg 6 kohaselt, mis loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus ja neljandas järekorras varem
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 tekkinud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalistele põhikohustustele tasuma kulutusi ja intressi (viivist), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõtavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud arved ning seejuures viivis ja seejärel sama arve põhivõlg. Hagiavaldusest nähtub, et sellisena on hageja ka kostja tasumisi võlgnevuste katteks arvestanud. Hageja on oma viimatinimetatud väidete kinnituseks esitanud ka kostja poolt teostatud maksed ning nende arvestuse kohustuste täitmiseks. Kostja on küll esitanud tõendi selle kohta, et tal on olemas arve nr TE211617, mida hageja väidab mitteolevat, kuid nimetatud arve hõlmab perioodi 01.11.2012-30.11.2012, so perioodi, mille eest hageja nõuet pole esitanud. Samas nähtub kostja 02.10.2013 ülekandest viitega arvele TE211617 213,69 euro tasumine, mis ei ühti kostja enda esitatud arve summaga. Kostja on viidanud hageja poolt esitatud pearaamatule, kuid nimetatud dokumendiga ei ole hõlmatud 2013 aasta. Kuigi kostja väidab, et arve TE305755 tasumise osas puudub selgus, ei ole hageja väitnud, et nimetatud arve on tasumata, samas on aga selle arve tasumisel arvestatud viivist.
18.Kostja on väitnud ka hageja pahausksust, viidates poolte kirjavahetusele. Õige on see, et raamatupidamislikest dokumentidest arusaamine ei ole üldlevinud tarkus tavakodanike puhul, kuid hageja on selgitanud võimalust pöörduda selgituse saamiseks raamatupidaja poole ning kostja väited hagejapoolse hea usu põhimõtte vastase käitumise ja ähvardamise kohta on paljasõnalised. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et kuna puudub selgus põhivõlgnevuse osas, ei ole võimalik arvestada ka viivist, jätab kohus tähelepanuta. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele ja selle täiendavale selgitusele.
19.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 669,75 eurot (8 tundi ja 54 minutit) ning kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on vastuväidete esitamisel leidnud, et esindaja ajaarvestuses on arvutuslik viga. Kohus leiab, et õigeks tuleb lugeda esindaja kulude detalises koosseisus 21.05.2015 menetlustoimingutele kulunud aeg mitte 0,44 minutit vaid 44 minutit, mis koos teiste menetlustoimingutega kokku on 8 tundi ja 54 minutit (3 tundi 59 min, 4 tundi 11 min ja 44 min). Lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
21.Apellant on seisukohal, et maakohtu seisukoht, milles märgitakse, et kuna maja üldkoosoleku otsust (29.05.2012) viivise kehtestamiseks kostja ühe kuu jooksul ei vaidlustanud, ei saa antud otsust selles osas ka edasi kaevata, on vale.
22.Kohus jätab arvestamata asjaolu, et maja üldkoosolek viidi läbi kitsa huvigrupi poolt, millel puudus seaduses ettenähtud enamus KOS § 19 lg 2 järgi.
23.Samuti jätab kohus tähelepanuta fakti, et hageja on välistanud eelduse, et kostjal oleks olnud võimalik protokolliga tutvuda ühe kuu jooksul, kuna hagejal puudub väljund protokollide tutvustamiseks korteriomanikele.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414
24.Antud kohtuotsus annab signaali, nagu võiks hageja edaspidigi viia läbi koosolekuid, mis ei vasta KOS § 19 lg 2 sätestatule. See tähendab, et on võimalik viia koosolekud läbi ka ainuisikuliselt, jätta protokollid elanikele tutvustamata, et kuu möödudes saaks tehtud otsuseid juba ka rakendada, kuna on välistatud võimalus nende edasikaebamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ei saa ka eeldada, et korteriomanikud peaks hakkama igakuiselt tegema päringuid korterelamu valitsejale uute koosolekute toimumise ja seal vastuvõetud otsuste kohta.
25.Et kirjeldatud olukorda välistada, on seaduses nähtud ette erisus otsuse kehtetuks tunnistamise tähtajale (KOS § 15 lg 4): „Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda“.
26.Eeltoodust nähtub, et antud juhul ühe kuu pikkune piirang vaide esitamiseks ei kehti, kuna korteriomanikud ei saa kalduda otsuse või kokkuleppega kõrvale nõudest, et üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele peab kuuluma üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
27.Maakohtu seisukoht on vale, et kostja ei ole nõutud viivise suuruse ebaproportsionaalsust ega ebamõistlikku suurust tõendanud. Sest ka kohus nõustub kostjaga selles osas, et viivismäär 0,5% on tunduvalt suurem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär.
28.Võttes arvesse, et maja üldkoosoleku otsust pole 0,5% intressi kehtestamiseks – on vaid hageja ebaseaduslikult fabritseeritud dokument – siis saab viivise kohaldamisel lähtuda vaid Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast intressimäärast.
29.Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et hageja on oma nõuet korduvalt muutnud, mis on teinud võimatuks võlgnevuse põhiosa tasumise.
30.Kohus märgib, nagu oleks olnud võimalik põhivõlga esitatud arvetelt lugeda. Tegelikkuses on arvetel esitatud nii võlgnevuse põhiosa kui ka viivis kokkuliidetud summana, mis on nimetatud „Võlgnevus perioodi alguses“.
31.Arvestades, et hageja arvestab laekunud maksetelt tasud esmalt viivise katteks ja alles seejärel põhivõla vähendamiseks, kui ülekandes pole märgitud konkreetse arve numbrit, on võlgnevuse likvideerimiseks ja edaspidiste viivisarvete vältimiseks oluline saada detailne info põhivõla aluseks olevate arvete kohta.
32.Seega, andes põhivõla suuruse kohta valet ja tavakodaniku jaoks keerulist infot, on hageja teadlikult käitunud viisil, mis välistaks arvete korrektse tasumise ja võimaldaks tal edaspidigi teenida tulu viivisarvete esitamisega.
33.Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht hageja õigustamiseks, millega tuuakse välja võimalust pöörduda arvete küsimuses hageja raamatupidaja poole. Kuna just raamatupidamislikud dokumendid olid valed ja hagi esitamiseks on esitatud teised andmed, siis ei saa eeldada, et raamatupidajalt oleks saanud õigemat infot tasumata arvete osas.
34.Maakohus eksib oma väites, nagu oleks kostja väited hagejapoolse hea usu põhimõtte vastase käitumise ja ähvardamise kohta paljasõnalised. Kostja on tõendina esitanud kohtule ka kirja, milles hageja kostjat ähvardab (kostja vastus 23.03.2014, lisa nr 6).
35.Nii on hageja selgelt püüdnud kallutada kostjat tasuma viivist meetoditega, mis on käsitletavad pahauskse käitumisena. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414
Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
38.25.09.2015 toimunud kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hageja on õigustatud kostjalt viivist nõudma ning, et hageja arvestused tasumisega viivitatud summade ja viivitatud päevade arvu osas on õiged.
39.Seega puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevas: - Kostja on aadressil Paide, Kure 9-16 asuva korteriomandi omanik - Kostja jäi hageja esitatud hooldus ja halduskulude ning kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvete, kokku põhisummas 326,53 euro, tasumisega viivitusse. - Maakohtus toimunud menetluse jooksul tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 326,53 eurot. - Hageja oli õigustatud kostjalt nõudma hooldus ja halduskulude ning kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvete tasumist, samuti arvete tasumisega viivitamisel viivist.
40.Poolte vahel on vaidlus selles, millise määraga saab hageja kostjalt viivist nõuda. Hageja leiab, et tal on õigus arvestada viivist määraga 0,5 %, kuna 29.05.2012 korterelamu Paide, Kure 9 korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokolli otsuse p 6.34 järgi võtsid korteriomanikud vastu otsuse, et juhul, kui korteriomanik jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult majanduskulusid, kohustub ta maksma valitsejale viivist arvestusega 0,5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Valitsejal on õigus makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluv viivis. Kostja leiab, et nimetatud korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosolekust ei võtnud osa korteriomanikud kellele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
41.Maakohus leidis, et kuna kostja ei vaidlustanud korteriomanike 29.05.2012 üldkoosoleku otsust ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest vastavalt KOS § 15 lg-le 4, siis on üldkoosolekul vastuvõetud otsused kostjale kui korteriomanikule täitmiseks kohustuslikud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
42.Lähtudes KOS § 8 lg 1 esimesest lausest, § 12 lg-st 1 ja § 16 lg 1 esimesest lausest, võivad korteriomanikud elamu valitsemise ja kasutamise korraldamisel sõlmida põhimõtteliselt igasuguseid kokkuleppeid, kui seadus seda ei välista. Korteriomanike kui kaasomanike kokkulepete kehtivust tuleb hinnata tehingu kehtivuse üldsätete järgi, st eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 jj alusel.
43.Tavakasutuse ja tavapärase valitsemise piires võivad korteriomanikud KOS § 11 lg 1, § 12 lg 2 ning § 15 lg-te 3 ja 6 järgi otsustada küsimusi ka häälteenamusega. KOS § 15 lg 4 järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. See tähendab ringkonnakohtu arvates seda, et juhul kui seaduse järgi on nõutav, et otsus tuleb vastu võtta korteriomanike häälteenamusega, kuid korteromanike häälteenamusega otsust vastu võetud ei ole, siis ei tule seda otsust vaidlustada ning lähtuda tuleb seaduses sätestatust. Seega on käesolevas vaidluses korteriomanike otsuse kehtivuseks vajalik järgmiste tingimuste täitmine: -otsustatud küsimuse lahendamine on korteriomanike pädevuses; -üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnisturaamatusse kantud kaasomandiosadest.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 -küsimuse võis lahendada korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel häälteenamusega; -otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega.
44.Käesoleva asja materjalidele on lisatud Paide, Kure 9 korteriomanike kordusüldkoosoleku protokolli juurde üldkoosolekul osalenud isikute nimekiri (tlk 21). Nimekirja järgi osales üldkoosolekul 18 korteriomanikust 9. Lisaks on kostja osutanud, et korterite 13, 15 ja 17 nimel on osalejaks olnud üks ja sama isik, kuigi nimetatud korterite omanikud on kinnistusregistri järgi erinevad. Kostja väidete kohaselt ei saa 29.05.2012 üldkoosolek olla korduskoosolek kuna enne seda koosolekut ei toimunud.
45.Asja materjalidest nähtuvalt leidis hageja, et kostja ei saa vastuväiteid korteriomanike üldkoosolekule esitada, sest tähtaeg selleks on möödunud. Kostja väitele kvoorumi puudumise kohta ja väite kohta, et tegemist ei saanud olla korduskoosolekuga, hageja seisukohta ega kostja väiteid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.
46.TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. KOS § 19 lg 2 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et 29.05.2012 korteriomanike üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Sellest tulenevalt ei tohtinud üldkoosolek otsuseid vastu võtta ning seetõttu on korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega hagejale anti õigus nõuda arvete tasumisega viivist määraga 0,5 % tühine.
47.Kostja võttis õigeks et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kostja avaldas, et hageja arvestused tasumisega viivitatud summade ja viivitatud päevade arvu osas on õiged.
48.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2015 oli 0,05 %; enne juulit 2014 oli 0,15 %, enne 01.01.2014 oli 0,25 % ja enne 01.07.2013 oli 0,50 %. Hageja viivisearvestuse järgi on viivist arvestatud ajavahemiku 31.10.2013-31.01.2015. Kuigi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on nimetatud ajavahemikul muutunud on ühe päeva seadusjärgne viivisemäär nimetatud ajavahemikul ikkagi 0,02 % (arvestades 2 kohta peale koma). Sellest tulenevalt moodustub kostja viivisevõlgnevus järgmiselt arve TE308827 eest kokku 11,27 eurot, arve TE 403662 eest 4,80 eurot, arve TE 406728 eest 3,08 eurot, arve TE 407672 eest 1,23 eurot, arve TE 305755 eest 1,47 eurot, arve TE 306423 eest kokku 3,37 eurot, arve TE 307982 eest kokku 14,74 eurot, arve TE 409881 eest 0,15 eurot, arve TE 410824 eest 0,96 eurot ja arve TE 411725 eest 0,05 eurot. Kokku seega 42 eurot. Menetluskulude jaotus
49.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
50.Maakohus otsustas hagi rahuldada osaliselt. Samas leidis maakohus, et hageja menetluskulud maakohtus peab kandma kostja, viidates TsMS § 162 lg-le 1. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et maakohus rahuldas õigesti hagi osaliselt, kuid kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väiksem viivisesumma kui maakohus
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-2414 otsustas. Maakohtus esitas hageja kostja vastu põhinõude summas 326, 53 eurot ja viivisenõude põhinõude aluseks olnud haldusteenuste arvete maksmisega viivitamise tõttu summas 356,16 eurot ning viivise hagiavalduse esitamise ajaks tasutud, kuid tasumisega viivitatud haldusteenuste arvetelt summas 257,58 eurot. Asjas puudub vaidlus, et peale hagiavalduse kättesaamist tasus kostja põhivõla. Ringkonnakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja viivisenõue oli põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid maakohtus, kostja poolt võlgnevuse tasumist peale hagiavalduse esitamist, hageja põhjendatud viivise suurust leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
51.Arvestades kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus lõppkokkuvõttes hageja menetluskulu ringkonnakohtus tema enda kanda, kostja menetluskulud ringkonnakohtus 20 % ulatuses tema enda kanda ja 80 % ulatuses hageja kanda.
52.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus õigusabikulud summas 192 eurot vastavalt OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvele ja riigilõiv summas 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu ringkonnakohtu arvates, et kostjat on esindanud kohtumenetluses advokaat. Kuna advokaat pole menetluses kostjat esindanud ei kuulu OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvel märgitu hüvitamisele. Seega on kostja menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.