2-15-2414
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.juunil 2015.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-2414
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Ade Russak`i vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
940.27 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13A Tallinn 10151, e-post: x Kostja: Ade Russak, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx, e-post:x
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (TsMS § 403)
1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista Ade Russak`ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis 613.74 eurot (kuussada kolmteist eurot ja 74 senti).
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-2414 kannab kostja. 2.OÜ Paide Elamuhooldus põhjendatud menetluskulu on 175 eurot hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 669.75 eurot lepingulise esindaja tasu. 3.Välja mõista Ade Russak ́ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 844.75 eurot (kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 75 senti) hageja menetluskulu hüvitamiseks. 4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
2-15-2414 kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on xxxx xxxxx xxxx x asuva korteri nr x omanik Ade Russak. Hagiavalduse kohaselt on xxxx x korterelamu 29.05.2012 kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt nimetatud korterelamu valitsejaks alates 01.01.2013 OÜ Paide Elamuhooldus tähtajaga kuni 5 aastat. OÜ Paide Elamuhooldus on eelnimetatud korteri osas osutanud haldusteenust, mille eest kostja kui vastava korteri omanik on kohustatud tasuma. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud kostja võlgnevust osutatud teenuse eest 4 arve alusel (TE308827, TE403662, TE406728 ja TE407672) kokku summas 326.53 eurot ning eelpoolnimetatud arvete tasumisega viivitamisel tekkinud viivist seisuga 31.01.2015 kokku summas 356.16 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist nüüdseks juba tasutud arvete tasumisega viivitamise eest kokku 257.58 eurot (arved nr TE305755, TE306423, TE307982, TE409881, TE410824, TE411725). Kostja vastuväited (tl 48-50; 98-100) Kostja vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt on korterelamu 29.05.2012 üldkoosoleku otsus tühine, kuna rikutud on korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg-t 2 selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. KOS § 19 lg 3 sätestab, et kui üldkoosolek on KOS § 19 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Kuna hageja pole tõendanud, et tegemist on koosolekuga, mis on kutsutud kokku KOS § 19 lg 3 alusel, kohaldub kõnealusele koosolekule KOS § 19 lg 2. Ka leiab kostja, et viivismäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur, viidates seadusest tulenevale intressimäärale alates 01.01.2015 8,05% aastas ehk 0,02% päevas. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-65-05 viivise suuruse kohta. Kostja leiab veel, et hageja pole käitunud heas usus, kuna vaatama kostja elukaaslase pöördumisele hageja poole sooviga näha eraldi tasumata põhiosa summat, saatis hageja esindaja E.Piir OÜ Paide Elamuhooldus pearaamatu väljavõtte ja selgituseks matemaatilise valemi, et põhivõlgnevus iseseisvalt välja arvutada. Ka lisas hageja esindaja E.Piir samas kirjas ähvarduse, millega sundis kostjat viivisnõudeid tasuma ning ähvardas vastupidisel juhul peatada xxxx x korteriühistu loomise protsessi. Seega leiab kostja, et hageja on olnud pahauskne ja loonud teadlikult kostja jaoks keerulise olukorra, millega sundida kostjat tasuma pigem intresse ja mitte põhivõlgnevust. Kostja likvideeris kohe põhivõlgnevuse, kui sai hagi materjalid, millest nähtus põhivõlgnevus. Kohtu seisukoht
2-15-2414
2-15-2414 viivismäär 0,5% on küll tunduvalt suurem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (tl 59), kuid sellise viivismäära kehtestamine ei ole keelatud ning tegemist on kokkulepitava määraga. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist.
2-15-2414 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlusosaliste poolt menetluskulude nimekirja esitamist ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamist. Antud tsiviilasjas on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu. Vajadus riigilõivu 175 euro tasumiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 669.75 eurot (8 tundi ja 54 minutit). Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude detailse koosseisu ja kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on vastuväidete esitamisel leidnud, et esindaja ajaarvestuses on arvutuslik viga, kuid kohus leiab, et õigeks tuleb lugeda esindaja kulude detalises koosseisus 21.05.2015 menetlustoimingutele kulunud aeg mitte 0,44 minutit vaid 44 minutit, mis koos teiste menetlustoimingutega kokku on 8 tundi ja 54 minutit (3 tundi 59 min, 4 tundi 11 min ja 44 min). Lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast on põhjendatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2015 otsusega:
2-15-2414 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.