Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2015.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-13-51611
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu võla nõudes. 1000 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Hageja XXX( asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja jurist Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion; asukoht Ahtri 8, 10151 Tallinn; elektronpost [email protected] ); Kostja XXXOÜ (registrikood XXX; XXX; elektronpost
10. september 2015.a. Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov, kostja esindaja, kostja jurist Kadri Kips
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Kostja tellis hagejalt veoteenust, mille kohta oli vormistatud transporditellimus nr XXX. Tellimuses olid fikseeritud poolte kokkulepped veoteenuste tähtaja ja tasude osas. Hageja teostas veo st teostas oma kohustuse kostja ees vastavalt tellimusele ja väljastas kostjale arve nr XXX. Vastavalt tellimuse tingimustele (p 8) pidi kostja tasuma hagejale 35 päeva jooksul peale originaalarve ja veodokumentide kättesaamist. Kostja sai kõik dokumendid kätte 13.08.2012.a. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale 2000 eurot, kuid 30.10.2013.a. oli veo tellija arvest tasunud 1000 eurot. Seega kostja võlgneb hagejale 1000 eurot. Taotleb kostjalt välja nõuda võlg 1000 eurot ja seadusjärgne viivis 81,40 eurot ehk kokku 1081,40 eurot.
Kostja vastuväited Kostja tellis hagejalt veoteenust, mille kohta oli 27.07.2012.a. vormistatud transporditellimus nr XXX kahes osas: tellimus nr. XXXveos Tallinnast Venlosse Hollandis ja tellimus nr.XXXveos Venlost Tallinna. Seega üks tellimus koosnes kahest osast. Tellimuses olid fikseeritud poolte kokkulepped veoteenuste tähtaja ja tasumise osas. Tellimuse kohaselt tuli kaup maha laadida XXX, Venlos, 02.08.2012. Kuna 03.08.2012.a. toimus seal üritus XXX2012. Hageja esindaja XXXteavitas kostjat 01.08.2012.a., et kaup asub alles Eestis ning jõuab sihtkohta kõige varem 3.08.2012.a. õhtul. Vältimaks olukorda, et kliendi XXXOÜ kaubad hilineks, pidi kostja klient tellima täiendavalt kaubiku, millega toimetati kaubad õigeaegselt sihtkohta. Kostja tasus kliendile 1000 eurot, sest klient kulutas 1000 eurot kiirkulleri sõiduki tellimise eest kauba tähtaegseks kohaleviimiseks. Seoses täiendavate kulude tekkega esitas kostja hagejale reklamatsiooni 26.10.2012.a., mis saadeti hagejale e-posti teel 31.10.2012, aadressile XXX. Hageja leiab, et nad on oma pretensiooni esitanud tähtaegselt. Kostja leiab, et 1000 euro tasaarveldamine hageja poolt esitatud arvega nr XXX on põhjendatud. Taotleb jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja nõue tuleneb transporditellimusest nr XXX, mille kohaselt tuli kaup maha laadida Tallinnas 09.08.2012.a. Kostja aga räägib oma vastuses sündmustest, mis on seotud teise tellimusega ning mis ei ole käesoleva hagi esemeks. Hageja väidab, et täitis nõuetekohasel viisil oma kohustusi vastavalt transporditellimuse nr XXX tingimustele ning kostjal ei olnud ning ei ole selles osas mingeid vastuväiteid. Ka kostja poolt esitatud reklamatsioonides (26.10.2012.a. reklamatsioon) käib jutt teise transporditellimuse kohta (tellimus nr XXX), mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Järelikult ei ole kostjal põhjendatuid vastuväiteid hageja nõude osas. Tasaarvestuseks ei ole antud juhul õiguslikku alust. Vastavalt VÕS § 200 lg 4 tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole kunagi õigeks võtnud, et tekitas kostjale kahju. Järelikult ei saa kostja igal juhul oma nõuet tasaarvestada, kuna hageja saab sellele vastuväiteid esitada. Samas leiab hageja, et
tasaarvestust ei ole toimunud vähemalt sel põhjusel, et kostja ei ole esitanud hagejale vastavat avaldust. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Kostja tellis hagejalt 2 veost: Eestist Hollandisse, mille eest veotasu oli 1250 eurot (tellimus 1207-1892 tl 46) ja Hollandist Eestisse, mille eest veotasu oli 2000 eurot (tellimus 12071893). Veotasu kohta esitas hageja kostjale 13.08.2012.a. arve nr XXX 2000 euro tasumiseks. Kostja tasus arvest 1000 eurot. Hollandisse sõitmisel hageja hilines kolm päeva, kauba tagasitoomisel probleeme ei olnud. Hagiavaldus käsitleb vaid veost Hollandist Eestisse. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Poolte vahel sõlmiti veoleping, mis vormistati 27.07.2012 transporditellimusena nr 1207 kahes osas 1207/1892 ja 1207/1893 marsruudil Tallinn-Venlo-Tallinn. Hageja leiab, et tema on esitanud hagi vaid tellimuse 1207/1893 tellimuse Venlo-Tallinn osas, mis on hageja poolt korrektselt täidetud. Kokkulepitud veotasust on kostja hüvitanud vaid poole ja jätnud tasumata 1000 eurot. Ta ei soovi käsitleda veotellimuse esimest osa nr 1207/1892, sest selles osas ei ole ta hagi esitanud. Kostja leiab, et temal oli hageja vastu 1000 euro suurune nõue, mille ta tasaarvestas kostja esitatud arvega XXX. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 27.07.2012.a. sõlmitud veoleping, kus hageja oli vedajaks ja kostja veo tellijaks. Tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlus puudub, et hagejal oli kostja vastu veotasu nõue. Veotellimuse 1207/1892 (lk 25) kohaselt tuli hagejal (vedajal) kostja kliendi XXXOÜ kaupu, mis olid messiekspositsioon, laadida kaup Tallinnas 30.07.2012.a. ja toimetada Venlosse Hollandis 02.08.2012.a. Hageja esindaja XXXteavitas kostjast 1.08.2012.a., et kaup asub alles Eestis ning jõuab sihtkohta kõige varem 3.08.2012.a. õhtul. Messi ametlik algus oli 03.08.2012.a. hommik. Hilinemise korral ei saanuks ekspositsiooni enam üles panna ja ekspositsiooni omanikku oodanuks trahv (tl 34). Kõige selle vältimiseks tegi kauba omanik omapoolseid kulutusi, et kaup kiirelt ja õigeaegselt Venlosse toimetada. Toodud asjaoludele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuistungil on hageja omaks võtnud, et kauba Hollandisse veol hilinemise osas ei ole vaidlust. Kohus leiab, et tegemist ei ole viivitusega kauba kohaletoimetamisega vaid kauba vedamata jätmisega. Hageja poolt kauba hilisem kohaletoimetamine oleks veo teostamise muutnud teisele lepingupoolele mittevajalikuks.
Hageja kaupa tähtaegselt sihtkohta viia ei suutnud. Et toimetada kaubad messile õigeaegselt tellis kauba omanik kiirkulleri transpordi ning tegi seejuures kulutusi 1000 euro ulatuses, millise summa kostja kauba omanikule hüvitas vastavalt viimase nõudele (tl 34). XXXOÜ esitas reklamatsiooni XXXOÜ-le, kes omakorda esitas 30.10.2012.a. reklamatsiooni XXXesindajale (tl 64). Toodud asjaoludega on hageja vaikivalt nõustunud. Hageja rikkus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut sellega, et jättis kauba määratud ajaks kohale toimetamata ja tekitas sellega veo tellijale kahju 1000 eurot, mida kohus peab põhjendatuks ja tõendatuks. Eeltooduga on kohus tuvastanud tasaarvestatud nõuete olemasolu mõlemal poolel. Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millal toimus poolte vahel tasaarvestus. Kostja poolt reklamatsiooni esitamisega hagejale oli viimane informeeritud kostjal nõude olemasolust tema vastu 30.10.2012.a. Hageja kostja nõuet ei rahuldanud. XXXOÜ on 07.11.2012.a. saatnud XXX.-le kirjaliku tasaarvestuse ettepaneku (tl 82), mille kohaselt XXXOÜ võlgneb erinevate arvete kohaselt hagejale 5740 eurot, ära on näidatud hageja võlg 1000 eurot ja selle tasaarvestamine. Dokumendi kohaselt kuulub pärast tasaarvestuse tegemist XXX.-le tasumisele 1000 euro võrra vähendatud summa 4740 eurot. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestamise avaldusele seadus vorminõudeid ei kehtesta. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on toimunud tasaarvestus. XXXon poolte vahel toimunud tasaarvestusest olnud teadlik hiljemalt 07.11.2012.a. s.o. päeval kui kostja saatis hageja üldmeilile tasaarvestuse ettepaneku. Maksekorraldusega nr 23299 09.11.2012.a. tasus kostja hagejale tasaarvestatud summa 4740 eurot (lk 84). Nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld. Hageja väited, et nõue on esitatud vaid tellimuse 1207/1893 osas ja mitte tellimuse 1207/1892 osas, on asjakohatud ja põhjendamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole (RK 3-2-1-59-10, 16.06.2010). VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse poolte nõuded antud juhul lõppesid 07.11.2012.a. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiseks, rahuldamata.
hagi,
mis
on
esitatud
tasaarvestatud
summa
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.