Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-62002
Tsiviilasi
OÜ Lydia hagi OÜ Narva Rootsi Maja, Jan Christer Börje Östlundi ja Sirkka-Liisa Irene Östlundi vastu 10 225 euro väljamõistmiseks Menetluskulude tagatise andmise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lydia määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Lydia (rk: 10856038), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustajad (kostjad): OÜ Narva Rootsi Maja (rk: 11002717), Jan Christer Börje Östlund (ik: XXXXXX) ja Sirkka-Liisa Irene Östlund (ik: XXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määrus tagatise suuruse ja tasumise tähtaja osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata hageja poolt kostjatele eeldatavate menetluskulude katteks antava tagatise suuruseks 1500 eurot ja tasumise tähtajaks 15 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Kohustada Osaühingut LYDIA tasuma hiljemalt 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 1500 eurot (üks tuhat viissada eurot).
2.3.Pikendada kostja hagile vastamise tähtaega 5 (viie) päeva võrra arvates hageja poolt tagatise tasumisest ja sellest kostjale teatamisest.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Lydia hagi OÜ Narva Rootsi Maja, Jan Christer Börje Östlundi ja Sirkka-Liisa Irene Östlundi vastu 10 225 euro väljamõistmiseks.
2.Kostjad esitasid 05.03.2015 maakohtule taotluse TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks summas 3000 eurot. Kostjad palusid pikendada kostjatele antud tähtaega hageja 20.02.2015 seisukohale vastamiseks viie päevani taotluse lahendamisest või deposiidi laekumisest kostjatele teatamisest. Tagatise tasumata jätmisel palusid kostjad asja menetlus lõpetada ja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud. Taotluse kohaselt on hageja rõhutanud, et ta on varatu. Seega hagi rahuldamata jäämisel on menetluskulude hagejalt sissenõudmine raskendatud või võimatu. Tõenäosus, et hagi jääb rahuldamata, on arvestatav, sest hageja tugineb nõudes üürilepingust taganemisele, samas kui seni toimunud menetlusest nähtub, et hagejal polnud selget alust ka üürilepingu ülesütlemiseks. Esitatud ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit kulutuste kohta ning arvestatud ei ole kohustusega tagastada kostjale kõik kostjalt saadu. Kostjate eeldatavad (seni kandmata) menetluskulud on järgmised: seisukoha koostamine hageja 20.02.2015 väidete kohta – 5 tundi; ettevalmistus 13.03.2015 istungiks – 1 tund; esindamine 13.03.2015 kohtuistungil – 2,5 tundi; ettevalmistus põhiistungiks ja kohtuvaidluse teeside koostamine – 4 tundi; esindamine põhiistungil – 4 tundi; võimaliku apellatsioonkaebuse või vastuse kaebusele koostamine – 4 tundi; ettevalmistus apellatsioonikohtu istungiks – 2 tundi; esindamine apellatsioonikohtu istungil – 1,5 tundi; võimaliku kassatsioonkaebuse või vastuse kaebusele koostamine – 6 tundi, kokku 30 töötundi summas 3000 eurot (kostjate esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta)).
3.Hageja leidis, et kostjate taotlus on alusetu ja lubamatu. TsMS § 196 lg 1 p 3 käsitleb pankroti väljakuulutamise, pankrotimenetluse algatamise ja täitemenetluse juhtumeid, mida antud juhul ei esine. Nimetatud norm on vastuolus nii TsMS normidega, mis sätestavad hagejatele, kelle majanduslik seisund ei võimalda menetluskulusid kanda, riigi abi osutamise, kui põhiseadusega (PS §-d 12; 13; 15). Kuna kohus on asjas leidnud, et hagejal vara ei ole, oleks TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamine vastuolus õiguspärase ootusega. Kostjal OÜ Rootsi Maja ei ole samuti vara, seega on pooled menetluskulude tagamise suhtes võrdses menetluslikus seisundis.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 2. juuli 2015 määrusega taotluse ja kohustas OÜ-t Lydia tasuma hiljemalt 17. juuliks 2015 kohtu tagatiste kontole kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 3000 eurot ning pikendas kostjate hagile vastamise tähtaega viie päeva võrra arvates hageja poolt tagatise tasumisest ja sellest kostjatele teatamisest.
Määruse kohaselt on kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmine taotletud ulatuses – 3000 eurot – lähtudes TsMS § 196 lg 1 p-st 3 ja lg-st 2 põhjendatud ja vajalik. Kostjad on veenvalt põhjendanud, et hagejal ei ole vara kostjate menetluskulude hüvitamiseks juhul, kui hagi peaks jääma rahuldamata. Hagejal vara puudumist on väitnud ka hageja ise. Kohtu hinnangul on tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ning taotletud suurusega tagatis on esialgsetel andmetel piisav tagamaks kostjate õiguste kaitse juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Juhul kui menetlus peaks jätkuma ringkonnakohtus ja riigikohtus, siis on kostjatel TsMS § 196 lg 3 alusel võimalik taotleda täiendava tagatise andmist enne vastavas kohtuastmes kulude tekkimist. Hageja väide, nagu oleks TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldatav üksnes pankroti väljakuulutamise, pankrotimenetluse alustamise või täitemenetluse korral, ei ole põhjendatud. Kostjate kuluarvestusi ei ole hageja vaidlustanud. Kohus hoiatas, et tagatise tähtajaks tasumata jätmisel jätab kohus hagi TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Lydia esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. juuli 2015 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kostjate taotlus kohustada hagejat tasuma tagatis kostjate menetluskulude katteks rahuldamata ja vaadata läbi taotlus TsMS § 196 lg 3 normi põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on TsMS § 196 lg 3 ja § 197 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. PS § 12 järgi on seaduse ees kõik võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida muuhulgas tema varalise seisundi tõttu. Hageja esitas hagi, kasutades PS §-s 15 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohus rahuldas hageja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kohus jättis kaevatavas määruses hageja seisukohtadele seoses PS § 12; § 13 ja § 15 põhimõtetega hinnangu andmata. PS § 15 järgi võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist; 2) peab TsMS § 196 lg 1 p 3 silmas hageja majandusliku seisundi analoogiat pankrotiolukorraga: halb majandamine, kohustuste rikkumine või oskamatus majandada, mis on toonud kaasa pankroti või täitemenetluse. Hageja ei saanud kostjate poolse kohustuste mittetäitmise tõttu isegi majandama asuda. Järelikult analoogiat loeteluga, mis sisaldub TsMS § 196 lg 1 p-s 3, antud juhul ei ole; 3) rikkus kohus TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, andes kostjatele täpsustatud hagile vastamiseks 5-päevase ajapikenduse.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.OÜ Narva Rootsi Maja, Jan Christer Börje Östlund ja Sirkka-Liisa Irene Östlund vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on Riigikohus hageja tõstatatud põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09 (p 16), kus on leitud, et vastuolu põhiseadusega kõnealuses küsimuses puudub; 2) ei ole kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kui pikendas kostjale antud vastamise tähtaega. Hageja uuendatud seisukohad sisaldavad mh lepingust taganemise väidet ja tunnistajate ülekuulamise soovi. Hageja väidetele põhjendatud vastamine võtab aega, mistõttu enne sellega kaasneva menetluskulu tekkimist kostjatele on vaja lahendada küsimus, mis tagab kostjatele menetluskulude hüvitamise, kui hagi jääb rahuldamata;
3) ei ole vaidlust selles, et hageja majanduslik seisund on selline, et TsMS § 196 kohaldamine on asjakohane. Hageja on ise esile toonud, et tal ei ole ega saa olema edaspidi tulu. Menetluse lõpetamine hageja suutmatuse tõttu tagada menetluskulude hüvitamine on hageja äririsk, kuna hageja on ettevõtja; 4) ei ole hageja deposiidi suurusele ja sellega tagatud kuludele vastuväiteid esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 02.07.2015 määruse tagatise suuruse ja tasumise tähtaja osas ning teeb selles osas uue määruse, millega kohustab hagejat andma kostjatele eeldatavate menetluskulude katteks tagatise suuruses 1500 eurot. Kuna maakohtu määratud tagatise tasumise tähtaeg on praeguseks möödunud, määrab ringkonnakohus hagejale tagatise tasumiseks ka uue tähtaja – 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
8.Hageja leiab määruskaebuses kõigepealt, et TsMS § 196 lg 3 (ilmselt mõeldud TsMS § 196 lg 1 p 3) ja § 197 normid ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kostjad on selles osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu 01.02.2010 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09. Nimetatud asjas oli hageja samuti esitanud väite TsMS § 196 lg 1 p 3 võimalikust vastuolust põhiseadusega ja Riigikohus leidis (määruse p 16), et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega.
9.TsMS § 196 lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Sättes toodud loetelu, millal võib kostja eeldatavate menetluskulude hagejalt sissenõudmine olla ilmselt raskendatud, ei ole ammendav. Riigikohus on ülalviidatud lahendis selgitanud ka, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Hageja väitel tal majandustegevus puudub (tl 6), millist väidet kinnitab hageja esitatud Swedbank AS tõend (tl 47), mille kohaselt hageja kontol ajavahemikul 01.01.2013 kuni 30.11.2014 ei ole tehinguid toimunud, ning hageja on taotlenud asjas menetlusabi suhteliselt väikeses summas riigilõivu (kokku 650 eurot) tasumiseks. Hageja poolt kohtule esitatust saab üheselt järeldada, et juhul kui hagi jäetakse rahuldamata, on tõenäoline võimalus, et hagejal puuduvad vahendid, mille arvelt saaks kostjate menetluskulud hagejalt sisse nõuda. Seega asjas ei ole sisuliselt vaidlust selles, et hageja majanduslikust seisundist tulenevalt on alus TsMS § 196 lg 1 p 3 sätte kohaldamiseks olemas. TsMS § 196 lg 21 sätestab, et kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
Ringkonnakohus märgib, et ehkki hageja ei ole oma vastuväidetes ega ka määruskaebuses TsMS § 196 lg 21 rakendamisele viidanud, puuduvad ringkonnakohtu arvates viimatinimetatud sätte kohaldamiseks alused. Kostjatele menetluskulude tagatise andmist ei saa antud juhul pidada hageja suhtes ebaõiglaseks. Menetlusega kaasnevad pooltele menetluskulud ning TsMS § 196 on kehtestatud eesmärgiga vältida riski, et hagi rahuldamata jäämisel ei saa kostjad oma põhjendatud menetluskulusid hüvitatud. Hageja puhul on tegemist äriühinguga, mis peab leidma vahendid (nt äriühingu osanike, kes on eeldatavalt kohtuvaidlusest huvitatud isikud, abiga) anda kostjatele kohtu määratav tagatis.
10.Ringkonnakohus ei nõustu aga kostjate nõutud tagatise summaga 3000 eurot, mida maakohus pidas põhjendatuks, ja leiab, et maakohus on sellises suuruses tagatise määramisega ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on kaevatavas määruses muuhulgas märkinud, et kostjate tuleviku kuluarvestusi hageja ei vaidlustanud. Asjaolu, et hageja ei ole oma vastuses kostjate tagatisenõudele tagatise summa suurusele konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on palunud jätta tagatis üldse määramata, ei tähenda, et maakohus ei pidanud taotletud tagatise suuruse põhjendatust kaaluma. Maakohus on määratud tagatise suurust põhjendunud vaid asjaoluga, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Arvestades menetluse käiku ja kostjate taotluses esiletoodud võimalikke kulusid, loeb ringkonnakohus tagatise põhjendatud summaks 1500 eurot. Tagatise suuruse muutmisel lähtub ringkonnakohus nii kostjate eeldatavatest lepingulise esindaja kuludest kui ka hageja õigustest. Sellises suuruses tagatis katab eelduslikult vähemalt kostjate maakohtu menetluses tekkivad vajalikud ja põhjendatud kulud. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et juhul kui asja menetlus peaks jätkuma ringkonnakohtus ja riigikohtus ning ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, siis on kostjal TsMS § 196 lg 3 alusel võimalik taotleda täiendava tagatise andmist enne vastavate kulude tekkimist. Samas 1500-eurone tagatis ei piira ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult äriühingust hageja õigust oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ega ole hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
11.Tagatise tasumiseks vajalikud andmed (kontonumbrid) on toodud maakohtu määruses.
12.TsMS § 196 lg 4 järgi ei ole käesolev määrus Riigikohtule edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.