Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lahendamiseks, kuigi oli oma lepingujärgse põhitöö teostanud – valmistanud mõõtudele vastava mööbli. Kostjale esitatud arvelt arvestas hageja maha 16 päevase viivituse eest viivise. Tarbijakaebuste komisjoni otsust ei saa kohtus vaidlustada ning kui otsust ei täideta ega pöörduta kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks, on Tarbijakaitseametil õigus teavitada üldsust sellistest kauplejatest (lisada nn „musta nimekirja“). See mõjutab hageja mainet ja majanduslikku kasumit. Seega on hagejal õigustatud huvi hagi esitamiseks. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on oma rikkumisi (viivitusi) tunnistanud tarbijakaitseameti istungil ja esitatud hagis, seega puudub võimalus leppetrahvi kohaldamata jätmiseks. 05.08.2014 sõlmisid pooled lepingu, 26.08.2014 tegi kostja hagejale ettemaksu ning seega pidanuks mööbel olema paigaldatud hiljemalt 28.10.2014 (üheksa nädalat ehk 63 päeva pärast ettemaksu tasumist). Perioodil 21.10.2014-13.11.2014 pöördus kostja korduvalt hageja poole, saamaks teada mööbli paigaldamise aega. Mõõte käidi võtmas alles 18.11.2014, kuigi lepingu kohaselt võetakse mõõdud mitte hiljem kui 1 nädal enne paigaldust. Perioodil 19.11.201405.02.2015 pöördus kostja korduvalt erinevates küsimustes hageja poole. Köök paigaldati osaliselt 30.01.2015 ning täielikult saab köök paigaldatud alles 16.02.2015 – 111 päeva pärast ettemaksu tegemist. Kostja on algusest peale teinud kõik mis mõistlikult võimalik: võtnud algsed mõõdud, mille alusel sõlmiti leping; tasus ettemakse tähtaegselt; tundis aktiivset huvi mööbli õigeaegse paigaldamise suhtes; oli valmis lubama hagejat objektile mõõtma ja ootas hagejat päevadel, mil oli kokkulepe. Hageja seevastu on kostjat eksitanud; andnud lubadusi, millest kinni ei ole pidanud. Hageja ei ole kontrollinud piisavalt õigeaegselt, kas esialgselt kavandatud viisil on võimalik mööblit tähtaegselt valmistada. Hageja tuli mõõte võtma alles pärast lepingu tähtaja möödumist, seega oli hageja viivitus teadlik ja tahtlik. Õigeaegse mõõtude võtmise korral saanuks korrektuure teha kohe, lisaks ei ole tõendatud, et esialgselt projekteeritud kujul ei oleks mööblit saanud paigaldada. Hageja poolt väljatöötatud tingimus – viivisesäte, mille arvestuse aluseks on tööpäevad, mitte kalendripäevad – on tühine tüüptingimus. Seega on kostjal õigus saada viivist mitte 124,12 euro ulatuses vaid 185,36 eurot. Hageja seisukoht Mõõtude võtmine on kontrollmõõtmine paigalduskohas, et vältida mööbli paigaldamisel tekkivaid probleeme. Nimetatud mõõtmine ei ole seotud mööbli valmistamise protsessiga. Viivisekokkulepe ei ole tüüptingimus, kuna leping on iga kliendiga läbiräägitav. Kohtu põhjendused Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostja tellijana ja hageja töövõtjana on sõlminud 25.08.2014 kuupäeva kandva töövõtulepingu (t lk 18-20; 54-56) köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks. Töövõtulepingus kokkulepitud ettemaksu tasus kostja 26.08.2014. Kontrollmõõte käidi kostja juures võtmas 18.11.2014. Poolte vahel toimus kirjavahetus mööbli valmistamise/paigaldamisega seoses tekkinud probleemide ning mööbli paigaldamise aja teemadel (t lk 21-34; 57-70). Kostja allkirjastas muudetud projekti 08.01.2015 (t lk 35; 71). Mööbel oli osaliselt paigaldatud 30.01.2015 ja täielikult paigaldatud 16.02.2015. Hageja on kostjale esitanud arve, millest arvestas maha summa, mis vastab viivitusele 16 päeva eest (t lk 36; 72). Tarbijakaebuste komisjon tegi 19.03.2015 otsuse nr 7-1-000006-101-15, millega mõistis hagejalt

kostja kasuks välja leppetrahvi summas 124,12 eurot (t lk 38-40; 73-75). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on esitanud hagi kohustuse puudumise tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul on õiguslik huvi olemas, sest hagi esitamata jätmise korral esineb Tarbijakaitseametil alus avaldada hageja kui Tarbijakaebuse komisjoni otsust mittetäitnud isiku nimi Tarbijakaitseameti koduleheküljel (n.ö „mustas nimekirjas“). Kuivõrd see võib kahjustada hageja mainet ning mõjutada negatiivselt hageja majandustegevust, samas ei ole aga Tarbijakaebuste komisjoni otsus kaevatav, on hageja ainsaks võimaluseks esitada hagi asja lahendamiseks maakohtus. Seega esineb hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Hagi esemeks on nõue tuvastada leppetrahvi tasumise kohustuse puudumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab: „Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.“ Leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Pooltevahelises töövõtulepingu punktis 15 on kokku lepitud järgnevalt: „Mööbli kättesaamise viibimise tõttu Valmistaja süül on viimane kohustatud maksma mööbli kogumaksumusest viivist 0,05% iga tööpäeva eest“. Vaatamata lepingupunktis kasutatud sõnale viivis, on sisuliselt tegu leppetrahviga, sest viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1). Õiguskirjanduses on viivise ja leppetrahviga seonduvat selgitatud selliselt: kuna viivist saab nõuda ainult rahalise kohustuse täitmisega hilinemisel, on kõik kokkulepped, mille sisuks on rahasumma maksmine mitterahalise kohustuse rikkumisel, vaadeldavad leppetrahvina, sõltumata sellest, millisel viisil on need lepingus väljendatud. Seejuures võib leppetrahvi lepingus väljendada kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluva summana või protsendina teatud summast, kui rikkumine seisneb mitteõigeaegses täitmises (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 539). Seega on töövõtulepingu punktis 15 leppetrahv kokku lepitud. Hageja hinnangul puudub leppetrahvi tasumise kohustus, sest ta viivitas mööbli paigaldamisega vaid 16 päeva (nende päevade eest viivituses oldud summa võrra vähendas hageja kostjale esitatud arvet) ning eelarve ületamise tingis kostja tegevus (ebaõigete andmete esitamine). Kostja arvates on hageja viivitanud mööbli paigaldamisega ja mõõte käidi võtmas pärast seda kui mööbli paigaldamise tähtaeg oli juba möödunud. Kohus märgib, et lepingu järgi on leppetrahvinõude aluseks vaid see, kui mööbli kättesaamine viibib valmistaja süül – muud võimalikud lepingurikkumised ei anna alust esitada leppetrahvinõuet. Lepingu kohaselt oli mööbli valmimise tähtaeg 9 nädalat ettemaksu laekumisest (punkt 2); muudatuste tegemise korral 9 nädalat alates muutmise kuupäevas (punkt 2.2). Kuivõrd ettemaks tehti 26.08.2014, pidanuks mööbel valmima hiljemalt 28.10.2014. Vaidlust pole, et tähtaegselt ei olnud mööbel valminud ega paigaldatud. Seda asjaolu kinnitab nii hageja ise kui ka see, et kontrollmõõte läks hageja kostja juurde võtma alles 18.11.2014 (kolm nädalat pärast mööbli valmimise tähtaega), kuigi mõõdud tulnuks lepingu järgi võtta mitte hiljem kui nädal enne paigaldust (punkt 8). Seega oli hageja igal juhul mööbli valmistamise ja paigaldamisega viivituses ning see asjaolu on leppetrahvinõude eelduseks. Seda seisukohta ei muuda ka see, et lepingu võimalik muutmine võis mööbli valmimise tähtaega hiljem pikendada. Vaatamata lepingu võimalikule muutmisele 08.01.2015 jäi hageja algselt ikkagi viivitusse ja muutmisega ei saa välistada viivitusest tulenevate võimalike õiguskaitsevahendite kasutamist. Pealegi selgus ka vajadus muudatuste järgi alles pärast mööbli valmistamise tähtaja möödumist. Kuivõrd leppetrahvi nõude esitamise õigus on lepingu järgi seotud mööbli kättesaamise viibimisega ning hageja oli viivituses, oli kostja õigustatud leppetrahvinõuet esitama, väljaarvatud siis, kui rikkumine oli vabandatav. Nimelt sätestab VÕS § 160, et kohustuse rikkumise

vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul ei nähtu esitatud asjaoludest, et kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav (kohustuse rikkumise tingis asjaolu, mida hageja ei saanud mõjutada). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tuvastada lepptrahvi tasumise kohustuse puudumist, kuna leppetrahv on lepingus kokku lepitud, leppetrahvi nõudmise eelduseks olev rikkumine on toimunud ning rikkumine ei ole vabandatav. Hagi jääb rahuldamata. Leppetrahvi suurust puudutavaid väiteid (sh väide lepingutingimuse kui tüüptingimuse tühisuse kohta) kohus ei analüüsi, kuna need ei oma tähtsust tuvastusnõude lahendamisel. Kohus juhib siiski tähelepanu, et Tarbijakaebuste komisjoni otsusega on välja mõistetud leppetrahvina 124,12 eurot – pooltel on võimalik aktsepteerida seda summat leppetrahvina või esitada hagi vaidluse läbivaatamiseks maakohtule, kui summaga ei nõustuta või Tarbijakaebuste komisjoni otsust ei täideta. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel tuleks kohtul määrata menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendeid vaatamata kohtu poolt selleks tähtaja määramisele. TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja poolt kohtukulude kandmist toimikust ei nähtu, kohtuväliste kulude kandmise kohta ei ole esitatud seisukohta (kostja vastuses või hiljem) ega tõendeid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.