Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu 95 200 USA dollarit. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus kokku 149 056,54 eurot. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik võlga tasunud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 04.09.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara võlgniku andmetel 76 731,99 euro väärtuses, kuid ajutise halduri hinnangul on nõue XXXLtd vastu summas 76 579,49 eurot väärtusetu ja vara seega sisuliselt puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 84 689,98 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega tegu. Võlgniku juhatuse liige on kuriteoga põhjustanud maksejõuetus, lisaks on teostatud ülekande põhjendamiseks koostatud võltsitud leping ning selles teos võivad esineda võltsimise tunnused. Maksejõuetus kujunes välja 2014.a lõpus. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi esialgsel hinnangul ei esine. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 194,50 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 30.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ja täpsustas et vara suurus on 152,20 eurot. Ajutine haldur selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteotunnustega tegu – kelmuse teel võlausaldajalt välja petetud raha ülekandmine äriühingule võltsitud lepingu alusel. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik istungile ei ilmunud, kirjalikke seisukohti ajutise halduri aruande osas esitanud ei ole. 01.10.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 200 eurot ning avaldas 01.10.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 30.09.2015 tasus võlausaldaja kohtu deposiiti 1 200 eurot. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteo tunnustega tegu. Tegu seisneb selles, et väljapetetud summa kanti võltsitud lepingu alusel üle teisele äriühingule. Nimetatud äriühingu vastu nõuet ei esitatud seoses raha puudumisega. Ajutine haldur hindab nõuet

lootusetuks. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu – võlgnikule tekitati kohustus, kandes saadud summa üle võltsitud lepingu alusel äriühingule mitte seonduvalt võlgniku majandustegevusega ning hiljem nõuet äriühingu vastu ei esitatud. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Halduril tuleb teatada kuriteo tunnustega teo toimepanemisest prokurörile või politseile. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga 2014.a lõppu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29.10.2015 kell 11.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 194,50 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,2 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ja büroo- ning transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 194,50 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.