1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis YY kasuks väljamõistetud igakuise elatise sidumata seaduses sätestatud elatise alammäära suuruse muutumisega ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista BB-lt YY kasuks välja igakuine elatis 75% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
5.detsembrist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni.
Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
2.1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista BB-lt XX kasuks igakuine elatis 203 eurot alates 5. detsembrist 2018 kuni XX täisealiseks saamiseni.
2.3.Välja mõista BB-lt YY kasuks igakuine elatis 75% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates 5. detsembrist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-18-18411
2.4.Kohustada BB kandma väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest ette hagejate ema OO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
2.5.Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue s.o perioodi osas, mis jäi hagi esitamise eelsesse perioodi.
2.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Rahuldada YY apellatsioonkaebus.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta BB kanda. YY-l hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja 1) ja YY (hageja 2) esitasid 5. detsembril 2018 kohtule hagi BB (kostja) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates 1. oktoobrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et täidab ülalpidamiskohustust vahetult, sest nad kõik elavad ühel elupinnal, mille kostja hagejate emale kinkis. Kostja hoolitseb hagejate heaolu eest igapäevaselt, kuigi käesolevalt kostja tervislikel põhjustel tööl ei käi. Maakohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas 22. aprilli 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise 203 eurot kuus alates 5. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus tuvastas, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras elatis. Tõendatud ei ole, et kostja oleks täitnud hagejate ülalpidamiskohustust muudmoodi, kui eluasemevajaduse rahuldamisega. Kohus leidis, et kasutuseelise suuruseks on 67 eurot kuus, mille kohus lahutas seaduses sätestatud elatise miinimummäärast ja leidis, et kostja peab tasuma mõlemale hagejale elatist 203 eurot kuus (270–67=203). Elatise tagasiulatuva nõude enne hagi esitamist jättis kohus rahuldamata, sest tõendatud ei ole, et hagejatel oleks sel ajal olnud ülalpidamise osas rahuldamata vajadused. Lisaks paneks tagasiulatuv elatisenõue kostja raskesse majanduslikku seisu.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-18411 Edasine menetluse käik
4.22. mail 2019 esitas kostja maakohtu otsusele e-kirja teel apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis 10. juuni 2019 määrusega käiguta. Kostja sai ringkonnakohtu määruse isiklikult allkirja vastu kätte 9. augustil 2019 (tl 180), kuid määruses märgitud 7 päeva jooksul kohtu osundatud puudusi apellatsioonkaebusest ei kõrvaldanud. Seetõttu keeldus ringkonnakohus 30. augusti 2019 määrusega kostja 22. mai 2019 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. YY apellatsioonkaebus
5.Hageja 2 esitas 27. mail 2019 apellatsioonkaebuse, milles palus täpsustada maakohtu otsust, sidudes hagejale 2 väljamõistetud igakuise elatise protsendiliselt kehtestatud minimaalse elatisega.
Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2019 määruses märgitule täpsustas hageja 2 18. juuni 2019 menetlusdokumendiga apellatsioonkaebuse menetluslikku taotlust. Hageja 2 palub täpsustada maakohtu otsust, sidudes hagejale 2 väljamõistetud elatise seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmisega selliselt, et sellest on maha arvestatud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmine eluasemevajaduste rahuldamise osas 67 euro ulatuses.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Kolleegium leiab, et hageja 2 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega näeb ette hagejale 2 väljamõistetud elatise summa muutumise vastavalt seaduses sätestatud elatise alammäära muutumisele.
Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas hageja 2 maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus jättis hagejale 2 väljamõistetud elatise sidumata seaduses sätestatud elatise alammäära muutumisega. Seega ringkonnakohus muus osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
Käesolevas asjas esitasid hagejad kostja vastu seaduses sätestatud elatise alammääras elatisnõude kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus tuvastas, et kostja täidab mõlema hageja suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult eluasemevajaduse rahuldamiseks kulude kandmisega igakuiselt summas 67 eurot, mistõttu ei ole hagejate nõue igakuise elatise väljamõistmiseks selles osas põhjendatud. Maakohus pidas elatisenõuet seetõttu põhjendatuks summas 203 eurot (270–67=203), kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
10.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus võib elatise ka PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista nii kindla summana kui muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 35; RKTKo 22.03.2017, 321-174-16, p 10).
11.Väljamõistetud elatise miinimummääraga sidumine on keelatud olukorras, kus miinimummäärast väiksemas summas elatis on välja mõistetud tulenevalt PKS § 102 lg-st 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-18411 2 (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 16). Kolleegium leiab, et kuigi maakohus on praeguses asjas mõistnud hagejate kasuks kostjalt välja elatise väiksemas määras kui seaduses sätestatud elatise alammäär, on selle aluseks kostja poolt vahetu igakuine ülalpidamiskohustuse täitmine. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellist vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist põhjendatud pidada PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise alla seaduses sätestatud alammäära vähendamiseks, mis välistaks praegusel juhul väljamõistetud elatise sidumise seaduses sätestatud elatise alammäära muutumisega, sest selline olukord ei pane kohustatud isikut põhjendamatult halvemasse olukorda ning täidab menetlusökonoomilist eesmärki vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist. Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära vähendatud elatis protsentuaalselt seaduses sätestatud elatise alammäärast.
12.Maakohus on mõistnud hageja kasuks välja elatise 203 eurot kuus. Vaidlustatud lahendist nähtub, et elatise suuruse on kohus arvestanud PKS § 101 lg 1 järgi lähtudes 2019. a kehtinud töötasu alamäärast (s.o 270 eurost) ning sellest maha lahutanud kostja poolt igakuise ülalpidamiskohustuse vahetu täitmisena arvestatud 67 eurot. Pooled nimetatud asjaolude üle apellatsioonimenetluses ei vaidle. Matemaatilise arvutuse kohaselt on 203 eurot 270st eurost cá 75%. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja 2 nõue elatise saamiseks rahuldada 75% ulatuses perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates 5. detsembrist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni.
13.Kolleegium leiab, et resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides (TsMS § 442 lg 5 II lause) tuleb seetõttu muuta ka kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust hageja 2 nõude osas. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
14.Kuigi ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud muuta menetluskulude jaotust, sest see ei muuda oluliselt hagi osalise rahuldamise ulatust. Apellatsiooniastme menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja 2 ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, lähtub ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude hüvitise rahalisel kindlaksmääramisel tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1 II lause). Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja 2 oleks kandnud apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu on põhjendatud märkida, et apellatsiooniastmes hagejal 2 kostja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.