Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-22776
Tsiviilasi
E.S.i hagi Valga linna vastu üürilepingu ülesütlemise õigustühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.S.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): E.S. (ik: XXXXXXX) Vastustaja (kostja): Valga linn Valga Linnavalitsuse kaudu, esindaja advokaat Janar Kuus
esindajad
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus tagastas menetluskuludest hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel riigilõivu ja jättis muud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt on pooltel lepingulised suhted alates 01.12.1995, vormistatuna kirjalikus vormis üürilepinguks 16.01.1996 lepingus nr XX. 16.01.1996 sõlmitud leping lõppes 15.01.2002, mis on kirjas Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2009 lahendis tsiviilasjas nr 2-06-36047, E.S.i hagi Valga linna vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja eluruumi erastamisõiguse andmiseks. Alates 16.01.2002 on poolte vahel sõlmitud uus leping tähtajaga 5 aastat. See leping pidi lõppema 16.01.2007, kuid Valga linn soovis 2006. a selle lepingu korralist ülesütlemist. Selleks puudus aga ringkonnakohtu otsuse kohaselt formaalne alus. Kostja oleks lepingu saanud üles öelda vaid erakorraliselt, tuginedes VÕS §-dele 313–
3) saab TsMS § 427 järgi hagi läbivaatamata jätmise peale esitada määruskaebuse üksnes selles osas, milles hagi läbivaatamata jäeti. Seega ei saa hageja määruskaebusega nõuda TsMS § 423 lg 2 p 2 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist, millegi tunnistamist vastuolus olevana EL õigusega, kohtuniku taandamist, kinnistusraamatusse märke tegemist ja kahju hüvitamist. Lisaks on asjakohatud hageja etteheited seoses kohtu objektiivsusega. Kohus täitis kohtuistungil selgitamiskohustust ja kohus ei pea kuulama hageja väiteid, mis ei ole seotud asjaga. Määruskaebus tuleks rahuldada üksnes põhjusel, et TsMS § 423 lg 2 p 2 asjaolu ei esinenud, st kohtul oli võimalik tuvastada, millise lepingu alusel hageja kostja eluruumi kasutas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.