Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist
Kaire Pullerits Maarja Rüütel
Määruse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2015. a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
2-15-8814 Xxxhagi KÜ Xxxvastu põhivõlgnevuse summas 1792,80 eurot ja viiviste saamiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu osaline tagastamine nende Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Jaanika Reilik (e-post: [email protected]) Kostja: Korteriühistu Xxx(registrikood xxx, asukoht xxx, epost: xxx, xxx); seduslik esindaja xxx Kostja lepinguline esindaja: Stefani xxx, e-post: [email protected])
Õigusabikulude Kindlustuse AS-i poolt 10.06.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 tasutud riigilõivust pool, so summa 112,50 eurot D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr EE472200221049641283 Swedbank AS`s.
10.06.2015 esitas Xxx Harju Maakohtule hagi KÜ Xxx vastu põhivõlgnevuse summas 1792,80 eurot ja viiviste saamiseks. Harju Maakohtu 18.06.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
07.10.2015 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte poolt allkirjastatud kompromissi ning taotlesid tsiviilasja lõpetamist ja hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Pooled leppisid kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest TsMS § 661 lg 4 mõistes.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus lõpetamisele.
Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et loobuvad edasikaebeõigusest.
Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust, milline summa sisaldub tasutavas summas. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule(TsMS § 150 lg 4). Hageja on taotlenud poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, so summas 112, 50 euro tagastamist D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr EE472200221049641283 Swedbank AS`s. Toimikust (tl 33) nähtub, et D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i poolt on 10.06.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 tasutud riigilõiv summas 225.00 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning määrab tasutud riigilõivust pool, so summa 112,50 eurot tagastada D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr EE472200221049641283 Swedbank AS`s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.