MJ hagi Korteriühistu Mooni 10 vastu üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.08.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MJ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja: Korteriühistu Mooni 10 (registrikood 80104469), seaduslik esindaja Mai Takkis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.08.2015 määrus osas, milles MJ-lt mõisteti Korteriühistu Mooni 10 kasuks välja menetluskulud 1375 eurot ületavas osas. Jätta selles osas Korteriühistu Mooni 10 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada kostja Korteriühistu Mooni 10 avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks, et kostjale Korteriühistu Mooni 10 väljamõistetav põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot õigusabikulu ja 250 (kakssada viiskümmend) eurot tasutud riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamiselt, so kokku 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot. 3.3 Mõista MJ-lt välja Korteriühistu Mooni 10 kasuks menetluskulud 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot.
3.4 Mõista MJ-lt välja Korteriühistu Mooni 10 kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (1375 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. 3.5 Väljamõistetud menetluskulud tasuda Korteriühistu Mooni 10 arveldusarvele EE632200001120243911 Swedbankis. 3.6 Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli MJ (hageja) hagi Korteriühistu Mooni 10 (kostja) vastu üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 22.04.2015 otsusega nr 3-2-1-31-15 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2014 otsus ja Pärnu Maakohtu 14.02.2014 otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ja kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud hageja kanda.
2.13.05.2015 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1885 eurot ning viivise. Kostja märkis, et ei ole käibemaksukohustuslane ja arvetel kajastuvat sisendkäibemaksu tagasi ei saa.
3.Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Arvetel märgitud töömaht ja sellest tulenev menetluskulu kohtuasja menetlemisel II ja III kohtuastmes ei ole põhjendatud. Menetluskulu suurenemine igas kohtuastmes ei ole põhjendatud, seda enam, et nii maakohtus kui ringkonnakohtus oli kostjal sama esindaja. Kostjale väljamõistetav põhjendatud ja vajalik menetluskulu on mitte rohkem kui 712 eurot õigusabikulu ja 250 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, so kokku 962 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 17.08.2015 määrusega kostja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1615 eurot (sh 1365 eurot õigusabikulu ja 250 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu eest). Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.
5.Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud tsiviilasja kohtumenetluses maakohtus ja ringkonnakohtus Urmas Mardi ning Riigikohtus vandeadvokaat Kersti Põld. Kostja on Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) liige. EKÜL teenuste hinnakirja kohaselt maksab ühe hagiavalduse või hagivastuse koostamine EKÜL liikmele 112 eurot ja ühe dokumendi, so lepingute, kokkulepete ja muude juriidiliste dokumentide koostamine EKÜL liikmele 60 eurot. Kostja vastus on sisulises osas 5leheküljeline menetlusdokument, milles on olulises osas tsiteeritud õigusakte, apellatsioonkaebuses ei esita kostja uusi vastuväiteid ning tegemist ei ole tavapärasest oluliselt mahukama menetlusdokumendiga. Õigusabiarvete kohaselt on hagivastuse koostamiseks kulunud 4 tundi hinnaga 54 eurot, kostja lõppseisukohtade koostamiseks 2 tundi hinnaga 54 eurot, apellatsioonkaebuse koostamiseks 13 tundi tunnihinnaga 27 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu arvestades EKÜL hinnakirja ning kohtule esitatud menetlusdokumente, on 2 tundi hagiavalduse koostamise eest, 1,5 tundi kostja lõppseisukohtade koostamise eest ning 8 tundi apellatsioonkaebuse koostamise eest ning seega on kostja põhjendatud menetluskulu kohtuasja menetlemisel I astme kohtus 189 eurot ja II astme kohtus 216 eurot (summad ei sisalda käibemaksu).
6.Nähtuvalt õigusabikulude nimekirjast osutati kostjale õigusabiteenust Riigikohtus hinnaga 100 eurot tund. Kohus leidis, et tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja on seisukohal, et kuna kassatsioonkaebuses on korratud kohtule varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti, on põhjendatud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamisel 4 tundi, s.o 480 eurot. Kohus ei nõustunud hagejaga osas, mis puudutab kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja põhjendatust. Kuigi kassatsioonkaebuses on kajastatud varasemates kohtuastmetes esitatud seisukohti, on kassatsioonkaebuse näol tegemist kvalitatiivselt uue põhjaliku ning sisulise analüüsiga, mitte eelnevas menetluses esitatud dokumentides sisalduvate seisukohtade reprodutseerimisega. Seega on kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 8 tunni ulatuses täielikult põhjendatud. Määruskaebus
7.02.09.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu 17.08.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määratakse kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 1135 eurot.
8.Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruse ja riigilõivu osas. Hageja on seisukohal, et arvel nr 14133 märgitud töömaht ja sellest tulenev õigusabikulu kohtuasja menetlemisel III kohtuastmes ei ole põhjendatud. Kassatsioonkaebuse näol ei olnud tegemist kvalitatiivselt uue sisulise analüüsiga, mis viis I ja II astme kohtulahendite muutmisele. Kohtuvaidluse põhisisu taandus ühele küsimusele: kas ühelt küttesüsteemilt teisele üleminek on kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemine, milleks on vaja korteriomanike kokkulepet või saab seda küsimust otsustada korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega. Riigikohus nõustus hagejaga kõigis õiguslikes küsimustes, kuid asus otsuse p-s 10 põhimõttelisele seisukohale, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole tegemist kaasomandis oleva asja olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 mõttes, mistõttu üldkoosolek võis häälteenamusega otsustada elektriküttelt kaugküttele ülemineku ning see otsus on seega kostja liikmetele, sh hagejale, KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslik. Seega ei põhine Riigikohtu otsus kassatsioonkaebuses esitatud analüüsil. Kassatsioonkaebuses on esitatud paljasõnalisi väiteid, mis ei tugine kohtuasjas kogutud tõenditele, on korratud kostja
poolt varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja on viidatud samadele seaduse sätetele, millele on viidanud hageja ning samuti kostja I ja II astme kohtumenetluses. Seega on põhjendatud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamisel 4 tundi, s.o 480 eurot. Kostja menetluskulu suurenemine igas järgnevas kohtuastmes ei ole põhjendatud. Hageja on eelmärgitust tulenevalt seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 1135 (189 + 216 + 480 + 250) eurot. Vastus määruskaebusele
9.Kostja määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1375 eurot ületavas osas.
12.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
13.Määruskaebuse kohaselt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse kassatsiooniastme menetluskulude suuruse osas. Kostja poolt esitatud arve nr 14133 kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud 8 tundi ning maakohus on nimetatud tööaega pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on seisukohal, et kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses. Maakohus on menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuginenud sellele, et kassatsioonkaebuse näol on tegemist kvalitatiivselt uue põhjaliku ning sisulise analüüsiga. Hageja on seisukohal, et esitatud kassatsioonkaebuse näol ei olnud tegemist uue sisulise analüüsiga, kaebuses on korratud varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti ning Riigikohtu lahend ei põhine kassatsioonkaebuses esitatud analüüsil.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, millistel kaalutlustel on maakohus kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 8 tundi pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (27.02.2015 RKTKm nr 3-2-1-143-11). Samuti tuleb arvestada, et kassatsioonimenetluses dokumentide koostamisel on asjaolud, vaidlusküsimused, asjasse puutuvad õigusaktid, kohtupraktika, tõendid jms juba eelnevatest kohtuastmetest teada ja analüüsitud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades esitatud kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning samuti võttes arvesse, et kassatsioonkaebuses on olulises osas kajastatud eelnevates kohtuastmetes esitatud seisukohti ja põhjendusi, on kostja kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud töömaht põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja lepingulise esindaja kassatsiooniastme töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
15.Maakohtu määruse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu maa-ja ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik vastavalt 189 euro ja 216 euro ulatuses. Lisaks mõistis maakohus hagejalt välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 250 eurot. Eelnimetatud kulude suurust hageja vaidlustanud ei ole. Kassatsiooniastme menetluskulud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud 6 töötunni ulatuses, kogusummas 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). Seega on hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks õigusabi kuluks 1125 eurot (189+216+720) ning koos väljamõistmisele kuuluva riigilõivuga on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1375 eurot (1125+250).
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.