Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

pärandvarast (pankrotis), pankrotivaras vahendite puudumise korral Ly Müürsoolt osaühingu Pandivere Puit menetluskulude hüvitamiseks välja 3952,20 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulutused on tehtud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 550 eurot ja õigusabikulud summas 3402,20 eurot, kokku 3952,20 eurot. Lepinguline esindaja on avaldusest nähtuvalt osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: hagiavalduse ettevalmistamine sh hagi alusega seotud dokumentidega tutvumine ja kliendiga õigusliku positsiooni kooskõlastamine (5 tundi) – 600 eurot; Pärnu Maakohtu 09.01.2014 määrusega tutvumine (0,25 tundi) – 30 eurot; pärast hagi esitamist kompromissi läbirääkimiste pidamine ja 27.12.2013 ettepaneku koostamine (2 tundi) – 240 eurot; Pärnu Maakohtu 29.01.2014 määrusega tutvumine (0,25 tundi) – 30 eurot; kostja 25.02.2014 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine (4 tundi) – 480 eurot; hageja 19.03.2014 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (2 tundi) – 240 eurot; kostja 04.04.2014 menetlusdokumendiga tutvumine (2 tundi) – 240 eurot; 04.06.2014 kohtuistungil osalemise ettevalmistamine, sõiduaeg ja istungil osalemine (4,5 tundi) -540 eurot; kohtuistungi protokolliga tutvumine (0,5 tundi) – 60 eurot; kohtuotsusega tutvumine (1 tund) – 120 eurot; apellatsioonkaebusega tutvumine (1 tund) – 120 eurot; vastuse koostamine (2 tundi) – 240 eurot; ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (2 tundi) – 240 eurot; kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumine (1 tund (0,3 + 0,7) – 120 eurot. Hageja menetluskuluks on avalduse kohaselt ka sõidukulu kohtuistungile kütus + sõiduki amortisatsioon summeeritud arvestusega 0,38 eurot iga läbisõidu kilomeetri kohta – 72,20 eurot. Kostja vastuväited 13.05.2015 esitas kostja vastuväited hageja menetluskulude osas, paludes jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata või rahuldamise korral vähendada ajakulu põhjendatud ulatuseni, kuid mitte üle 10 tunni. Kostja leidis, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot on käesoleva menetluse keerukust arvestades keskmisest suurem. Põhjendatud tunnihinnaks võiks kostja arvates olla 80. Hageja esindajal on kulunud koos kliendiga nõupidamisele hagiavalduse koostamiseks kokku 5 tundi, milline ajakulu on kostja hinnangul konkreetse hagiavalduse kohta ebamõistlik ja põhjendamatu. Kuivõrd hagiavalduse koostamise aja hulka tuleb arvestada ka aeg, mis on kulunud kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumiseks ja analüüsimiseks, on põhjendamatu eelviidatud kulu kostjalt eraldi välja mõista. Samuti on ebamõistlik Pärnu Maakohtu 09.01.2014 määrusega tutvumine (0,25 tundi), milline ajakulu on tegelikkuses 5 minutit. Arvestades, et pooled kompromissi ei saavutanud ja läbirääkimisi peeti 15 minutit, siis on põhjendamatu ajakulu peale hagi esitamist kompromissi läbirääkimiste pidamine; 27.12.2013 ettepaneku koostamine (2 tundi). Siin ei saaks ajakulu olla rohkem kui 15 minutit. Põhjendatud ei ole ka riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamine (0,25 tundi). Asjaolu, et hagejal oli vajadus tähtaega pikendada, ei saa olla põhjendatud menetluskulu kostjale. Põhjendamatu on ka Pärnu Maakohtu 29.01.2014 määrusega tutvumine (0,25 tundi), põhjendatud võiks olla 5 minutit. Ka ei ole põhjendatud kostja 25.02.2014 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine (4 tundi), menetlusdokumendi sisuline pikkus oli 4 lk ja selle lugemine 4 tundi ei ole põhjendatud ajakulu. Hageja 19.03.2014 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (2 tundi) on põhjendamatu, kuivõrd sisuliselt uut teksti on 1,5 lk. Samuti ei ole põhjendatud kostja 04.04.2014 menetlusdokumendiga tutvumine (2 tundi), kuivõrd uusi asjaolusid on dokumendis vaid 1 lehekülje jagu. Põhjendatud ei ole sõiduaja lisamine 04.06.2014 kohtuistungil osalemise ettevalmistamine, sõiduaeg ja istungil osalemisel (4,5 tundi), kuivõrd sõidukulu on hageja toonud taotluses välja

eraldi 30,38 eur/km kohta, seega Tallinn-Haapsalu-Tallinn sõidukulu kokku 3 tundi tuleb võtta osundatud arvestusest maha. Põhjendatud ei ole kohtuistungi protokolliga tutvumine (0,5 tundi), kostja palub põhjendatuks lugeda 5 minutit. Samuti ei saa olla põhjendatud kohtuotsusega tutvumine (1 tund), kohtu põhjenduste lugemiseks ei saa kuluda rohkem kui 20 minutit. Samuti on kostja hinnangul põhjendamatult suur apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu (1 tund), põhjendatuks võib lugeda 20 minutit. Ajakulust vastuse koostamiseks (2 tundi) jääb arusaamatuks, millele on see tehtud. Kui silmas on peetud apellatsioonile vastust, siis on ajakulu ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd vastus sisaldas sisuliselt esimese astme põhjendusi. Kostja ei pidanud põhjendatuks ka ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise (2 tundi) ajakulu, kuivõrd istung kestis 0,5 tundi. Põhjendatud ei ole ka kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumise (1 tund (0,3 + 0,7) ajakulu, milline kokku võib olla 0,3 tundi. Asjaolu, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud tõendab kasvõi see, et enamus töid on märgitud 0,5 tunni täpsusega. Tundub uskumatu ja ebausutav, et kogu pika menetluse kestel kulus enamus tööde tegemiseks aega selliselt, et seda saaks arvestada 0,5 võitäistunni kaupa. Kostjale teadaolevalt käib reeglina ajaarvestus 5 või 6 minuti kaupa ehk tasustavate tööde ühikud peaksid olema ka 0,1 jne. Esimese astme kohtu määrus 10.08.2015 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2521 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisel tugines maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Kohus märkis, et kostja kohtukulu tsiviilasjas 2-13-41171 on olnud riigilõiv 250 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Hagejat on esindanud tsiviilasja kohtumenetluses Aase Sammelselg tunnitasuga 120 eurot. Hageja esindajal on kulunud koos kliendiga nõupidamisele hagiavalduse koostamiseks kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamisel 4 tundi. Pärnu Maakohtu 09.01.2014 määrusega tutvumine (0,25 tundi) on kohtu hinnangul üle paisutatud, arvestades, et tegemist on määrusega, millega kohustati hagejat tasuma riigilõiv ning esitama kohtule vastav maksedokument. Õigusteadmistega isikul ei saanud sellise määrusega tutvumiseks kuluda rohkem kui 0,1 tundi. Kohus nõustus kostjaga, et arvestades, et pooled kompromissi ei saavutanud ja läbirääkimisi peeti 15 minutit, siis on põhjendamatu ajakulu peale hagi esitamist kompromissi läbirääkimiste pidamine; 27.12.2013 ettepaneku koostamine (2 tundi). Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,25 tundi. Kohus asus seisukohale, et riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajakulu 0,25 tundi on põhjendatud. Pärnu Maakohtu 29.01.2014 määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,1 tundi, mitte 0,25 tundi, kuivõrd tegemist on hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega ning hageja esindaja on õigusteadmistega isik. Kostja 25.02.2014 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 3 tundi, mitte 4 tundi, kuivõrd menetlusdokumendi sisuline pikkus oli 4 lk ja selle lugemine 4 tundi ei ole põhjendatud ajakulu. Hageja 19.03.2014 menetlusdokumendi koostamise ja esitamise ajakulu 2 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud, tegemist on sisulises osas uue tekstiga 1,5 lk. Kostja 04.04.2014 menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund, kuivõrd uusi asjaolusid on dokumendis 1 lehekülje jagu. 04.06.2014 kohtuistungil osalemise ettevalmistamise, sõiduaja ja istungil osalemise ajakulust on põhjendatud 1,5 tundi, kuivõrd Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetlusosaliselt ei ole võimalik mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu lahend 3-2-1-65-13, p 17, lahend 3-2-1-64-13, p 13) ning kohtuistung kestis 0,75 tundi (45 min) ning istungiks valmistumise aeg ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi toimumise aeg. Kohtuistungi protokolliga tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,25 tundi, mitte 0,5 tundi. Kohtuotsusega tutvumise ajakulu 1 tund on kohtu hinnangul põhjendamatu, kohtu põhjenduste lugemiseks võis kuluda 0,5 tundi. Apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,5 tundi. Apellatsioonile vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund, mitte 2 tundi, kuna vastus sisaldas sisuliselt olulises mahus esimese astme põhjendusi. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund, kuivõrd istung kestis 0,5 tundi. Kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud mahus 0,5 tundi. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalide ja hageja esitatud lepingulise esindaja kulude ja lepingulisele esindajale makstud tasu suurusega leidis, et lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud 15,95 tunni ulatuses. Sõidukulu on hageja toonud taotluses välja eraldi kütus + sõiduki amortisatsioon summeeritud arvestusega 0,38 eurot iga läbisõidu kilomeetri kohta, kokku 72,20 eurot. Seega on hageja arvestanud läbisõidetud kilomeetiteks 190 km (72,2 / 0,38 = 190). Kohus leidis TsMS § 144 p-le 2 tuginedes, et amortisatsiooni arvestamine lepingulise esindaja sõidukulude osana ei ole põhjendatud ning sõidukulu kuulub hüvitamisele arvestusega 0,30 senti kilomeetri kohta, s.o kokku 190 x 0,3 = 57 eurot. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et põhjendatud tunnihinnaks võiks olla 80 eurot arvestades käesoleva menetluse keerukust. Menetlus läbis kolm kohtuastet, seega ei ole kohtu hinnangul tegemist tavapärasest oluliselt lihtsama menetlusega. Nähtuvalt õigusabikulude nimekirjast osutati õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tund. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-11513 rõhutanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leidis, et tunnitasu 120 eurot on mõistlik õigusteenuse eest makstav tasu. Lähtudes eeltoodust on kostjale väljamõistetav põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1971 eurot kohtuväliseid kulusid (lepingulise esindaja tasu 1914 eurot ja sõidukulud 57 eurot) ja 550 eurot tasutud riigilõivu, so kokku 2521 eurot. Kohus asus seisukohale, et ei ole võimalik mõista VK pärandvarast (pankrotis), pankrotivaras vahendite puudumise korral Lyy Müürsoolt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja menetluskulusid, kuna haldur tegutseb VK pärandvara (pankrotis) esindajana ametitegevuses ega ole iseseisva huviga menetlusosaline. Lisaks märkis kohus TsMS § 177 lg-le 2 viidates, et hageja ei ole viivise väljamõistmist taotlenud ja seega mõistab kohus menetluskulud välja viiviseta. Määruskaebus 28.08.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 10.08.2015 määruse osas, milles kohus on määranud hagejale hüvitatavaks menetluskulude rahaliseks suuruseks 2521 eurot ja otsustanud, et Ly Müürsoo ei vastuta menetluskulude hüvitamise eest isiklikult. Hageja palub mõista VK pärandvarast (pankrotis) selles vara puudumise korral Ly Müürsoolt isiklikult menetluskulude hüvitamiseks välja 2761 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p-i 2 osas 2 töötunni ulatuses ja motiivides ning resolutsioonis, milles kohus on asunud seisukohale, et Ly Müürsoo ei vastuta kahju põhjustamise eest.

Hageja on seisukohal, et maakohus on hageja avalduse lahendamisel väljunud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks ettenähtud volituste raamidest ja otsustanud selles menetluses küsimuse, mis on samas asjas tehtud kohtuotsusega eelnevalt vastupidiselt lahendatud. Menetlusnormide rikkumine on viinud ebaõige lahendini, mis kitsendab hageja õigusi. Hageja märgib, et esitas 24.12.2013 Pärnu Maakohtule hagi VK pärandvarast (pankrotis), pankrotivaras vahendite puudumise korral Ly Müürsoolt isiklikult 14 275,37 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue oli suunatud pankrotivarast vara väljanõudmisele ja selle võimatuse korral pankrotihalduri poolt kahju hüvitamisele. 18.06.2014 otsusega rahuldas maakohus hagi. Tallinna Ringkonnakohtu 29.detsembri 2014 otsusega on apellatsioonkaebus jäetud rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses kajastub selgelt, et hagi on esitatud 1) vara välistamises ja 2) kahju hüvitamises. Mõlemas kohtuastmes tekkinud menetluskulud on jäetud kostja kanda. Ly Müürsoo on menetluses pankrotihaldurina kostjaks vara välistamise nõudes ja isiklikult kahju hüvitamise nõudes. Kuivõrd kohtud tegid otsuse hageja kasuks ei pidanud ega saanudki hageja otsuseid vaidlustada (vt Riigikohus 3-2-1-128-14 p 12). Hageja poolt pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on rahuldatud jõustunud otsusega. Jõustunud otsusega on jäetud menetluskulud kostja kanda ning kostja vastutab otsuse täitmise eest nii pankrotivara valitsejana kui ka isiklikult kahju põhjustanud isikuna. Kaebuses viitab hageja TsMS § 174 lg-le 1 ja juhib samuti tähelepanu vaidlustatud maakohtu määruse motiivide vastuolulisusele. Maakohus on õigesti refereerinud hageja nõuet ja ka maakohtu otsust. Üllatuslikult on maakohus hilisemalt asunud seisukohale nagu ei oleks hageja esitanud kahju hüvitamise hagi pankrotihalduri vastu isiklikult. Maakohus ei ole seda seisukohta ühegi õigusnormiga põhistanud. Maakohtu määrusest ei selgu, millisele menetlusseadustiku sättele tuginedes võis kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses otsustada jõustunud kohtuotsusest erinevalt tsiviilasjas esitatud nõuete, nende rahuldamise ja menetluskulude hüvitamise eest vastutavate isikute üle. Hageja rahast on ilma mistahes õigusliku aluseta kaetud pankrotimenetluse kulusid. Haldur jätkas hageja raha kulutamist veel peale Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Määruskaebuse esitamise ajaks on teada, et pankrotihaldur on hageja rahast ebaseaduslikult ära kulutanud 9357,53 eurot. Haldur vastutab kohtuotsuse 2-13-61291 hagi rahuldava resolutsiooni järgi isiklikult otsuse täitmise eest osas, milles esineb otsuse täitmise võimatus ametiülesande korras. Samuti vastutab pankrotihaldur isiklikult menetlusega kaasnenud kulutuste eest osas, milles nende hüvitamiseks pankrotivara arvel puudub võimalus. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus tolereerida olukorda, kus pankrotihaldur on tsiviilasja 2-13-61291 menetluskulud ja ka muud menetluskulud “jõuga” katnud hageja raha arvel. Kohtuotsuste resolutsiooni järgi sellist võimalust ei ole. Haldur vastutab ebaseaduslike toimingutega põhjustatud kahju eest isiklikult. Hageja arvates on kohus eksinud, pidades hagiavalduse koostamisele ja selleks vajalikule kliendiga nõupidamisele kulunud aega (5 tundi) ülepaisutatuks. Kõnealusel juhul oli tegemist märkimisväärses ulatuses vastuoluliste faktiväidete selgitamise, nende tõlgendamise ning neile õigusliku hinnangu andmisega, millele lisandus avalduse vormistamise aeg. Vaatamata sellele, et nõue on esitatud üksnes 5 tunni eest, oli tegelikkuses asja ettevalmistamisele ja vormistamisele kulunud aeg märkimisväärselt suurem. Hageja ei nõustu kohtuga selles nagu oleks erinevate dokumentidega tutvumisele kulunud aeg hinnatav üksnes dokumendi läbilugemiseks kuluva ajaga. Dokumendiga tutvumine hõlmab selles sisalduvate väidete analüütilist hindamist ja dokumendi sisu võrdlemist menetluses

varem tehtud toimingutega. Hageja arvates tuleks dokumentidele kulunud põhjendatud ajakulule lisada kogumis vähemalt 1 tund. Vastus määruskaebusele Pankrotihaldur Ly Müürsoo palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 10.08.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus hageja avalduse lahendamisel väljunud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks ettenähtud volituse raamidest ja otsustanud selles menetluses küsimuse, mis on samas asjas tehtud kohtuotsusega eelnevalt vastupidiselt lahendatud. Määruskaebusest nähtuvalt seisneb maakohtupoolne rikkumine selles, et kuigi käesolevas asjas tehtud kohtuotsusega on menetluskulud jäetud kostja kanda, kelleks on pankrotihaldur, on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel mõistnud menetluskulud hageja kasuks välja VK pärandvarast (pankrotis). Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kohtud on pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-i 2 alusel õigesti kogu menetluse vältel käsitanud kostjana pankrotihaldurit, on kohtud siiski õigesti jätnud menetluskulud VK pärandvara (pankrotis) kanda ja vastavalt määratud menetluskulude jaotusele on maakohus õigesti mõistnud menetluskulud hageja kasuks välja VK pärandvarast (pankrotis). Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi käesolevas tsiviilasjas on kostjana menetlusosaliseks võlgniku asemel pankrotihaldur, on PankrS § 541 lg-st 1 tulenevalt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnikuna VK pärandvara (pankrotis). Kuivõrd pankrotihaldur tegutseb VK pärandvara (pankrotis) esindajana oma ametitegevusest tulenevalt ning tegemist ei ole iseseisva huviga menetlusosalisega, ei ole põhjendatud ka menetluskulusid välja mõista pankrotihaldurilt, vaid need tuleb mõista välja kohustuste kandjalt, kelleks on võlgnik VK pärandvara (pankrotis). Asjaolu, et käesolevas asjas 06.04.2015 jõustunud Pärnu Maakohtu 18.06.2014 otsuses on menetluskulud jäetud kostja kanda ega ole erinevalt kõrgema astme kohtute otsustes märgitule selgelt määratletud, et menetluskulud kannab VK pärandvara (pankrotis), ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei võimalda eelnimetatu asuda määruskaebuses avaldatud seisukohale nagu oleks maakohus vaidlustatud määruses asunud ümber hindama kohtuotsusega eelnevalt lahendatud küsimusi. Vastuseks hageja väidetele seoses pankrotihalduri poolt hageja raha kulutamisele märgib ringkonnakohus, et vastavad küsimused ei kuulu lahendamisele menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses. Käesoleva määruskaebemenetluse raames saab vaidlustada üksnes maakohtu poolt kindlaksmääratud ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Toodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus siinkohal vajalikuks käsitleda määruskaebuse väiteid halduri poolt ebaseaduslikult hageja raha kulutamisest.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejat esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu poolt hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks peetud 4 tundi on kooskõlas koostatud dokumendi sisu, mahu ning vaidluse keerukusega. Samuti ei sisalda määruskaebus ringkonnakohtu arvates põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada erinevate dokumentidega tutvumise ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.