Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind
XX apellatsioonkaebusel 1669,36 eurot YY apellatsioonkaebusel 971,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2019 otsus osas, millega jäeti rahuldamata XX nõue enne hagi esitamist elatise maksmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6). Teha uus otsus, millega mõista YY-lt XX kasuks välja ajavahemiku 22.05.2018 – 11.12.2018 eest hüvitis 1669,36 eurot ja jätta menetluskulud YY kanda. Lisaks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 väljamõistetud elatise summa osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.2.Välja mõista YY-lt XX kasuks elatis alates 12.12.2018 kuni 31.12.2018 161,20 eurot.
4.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks alates 01.01.2019 igakuine elatis 270 eurot muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o kuni 11.11.2023).
4.4.Välja mõista YY-lt XX kasuks ajavahemikus 22.05.2018 – 11.12.2018 elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju hüvitis 1669,36 eurot.
4.5.Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja CC arvelduskontole selgitusega „elatis“ hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
4.6.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, laps) esitas 12.12.2018 hagi YY (kostja, ema) vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest ja edaspidi kehtivas elatise miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 11.11.2023. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tasumata jäetud elatise võla 1669,36 eurot perioodi eest 22.05.2018 kuni 11.12.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja CC (hageja seaduslik esindaja, isa) tütar, kes elab oma isa juures ja on täielikult tema ülalpidamisel. Hageja vanemate abielu lahutati 22.05.2018 ja alates sellest ajast ei toeta kostja hagejat rahaliselt.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et ei tea midagi kokkuleppest elatise mittetasumise kohta kuni 2018/2019 kooliaasta lõpuni. Kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras ja seetõttu ei pea hageja tõendama enda vajadusi dokumentaalselt ega selgitama oma kulude kujunemist. Hagetaval perioodil on hageja lapsetoetus täies ulatuses laekunud kostja kontole. Aeg-ajalt kostja on kandnud taskuraha hageja pangakontole, kuid seda ilma hageja isa nõusolekuta. Kostja kandis 09.09.2018 hageja kontole 198 eurot, mida hageja kasutas mitte enda ülalpidamiseks, vaid omal äranägemisel. Hageja isa ei ole andnud
2(10)
nõusolekut elatise lapse kontole ülekandmiseks ja seega puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks ja lapse kontole ülekantud raha võrra elatisvõlgnevuse vähendamiseks.
4.Hageja kulud ühes kuus on 566 eurot: toidukulud 210 eurot, kulud jalatsitele ja riietele 45 eurot, eluasemekulud 131 eurot, koduhoolduskulud 5 eurot, kodukulud 10 eurot, tervisekulud ja kulud vitamiinidele 10 eurot, vabaaja kulud ja kulutused harrastusetele 50 eurot (sh kunstikool 40 eurot kuus), side ja TV-kulud 90 eurot, kulud raamatutele ja õppevahenditele 5 eurot kuus ning hügieenikulud 10 eurot.
5.Hageja seadusliku esindaja keskmine töötasu on 953,79 eurot kuus ja sissetulek füüsilisest isikust ettevõtjana keskmiselt 189,28 eurot kuus. Hageja isa vältimatuteks püsikuludeks on eluasemelaenuga seotud tagasimaksed 223,13 eurot kuus, eluaseme kohustusliku kindlustuse maksed 8,50 eurot kuus, enda ja lapse sidekulud 21 eurot kuus. Hageja isa kannab ka eluaseme kasutamisega seotud kõrvalkulusid, sh veekulu 2,88 eurot kuus, elektrikulu keskmiselt 30 eurot kuus, interneti kasutamise kulu 40 eurot kuus, enda ja hageja sidekulusid 86 eurot kuus (Tele2 Eesti AS-le) ja 54 eurot kuus (Telia Eesti AS-le), hageja kunstikoolis õppimisega seotud kulusid 40 eurot kuus (Tallinna Linnakantseleile). Abielu kestel võtsid hageja vanemad laenu Bigbank AS-lt ja Koduliising OÜ-lt, laenu tagasimakseid tasub hageja isa 178,37 eurot kuus Bigbank AS-le ja 226,96 eurot kuus Koduliising OÜ-le. Hageja isa teenitud rahast ei piisa enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks ning seetõttu oli lapse isa sunnitud võtma laenu Coop Finants AS-lt ja Placet Gruop OÜ-lt, millega seoses on tal vältimatud püsikulutused kokku lisaks 258 eurot kuus (147 eurot + 111 eurot). Hageja isale kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX, mida hageja ja hageja isa kasutavad elamiseks ning sõiduk Renault Scenic (2007), turuväärtusega 1000 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõuet. Hagiavalduse juurde ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit ja ei ole teada, kui palju raha hageja esindajal reaalselt kulub hageja ülalpidamiseks. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta hagejale elatist rohkem kui 150 eurot. Elukorralduse olulise muutumise tõttu läks kostja elama Kreekasse. Kostja praegune sissetulek on 800 eurot. Kostja üürib korterit, mille üür ca 400 eurot kuus. Kulud toidule 200 eurot ja muud vältimatud kulud kokku 150 eurot. Sellest ülejäänud raha kulub kostja enese ülalpidamiseks, kulutusteks töökohta jõudmiseks jm.
7.Kostja ja hageja isa leppisid enne kostja lahkumist Kreekasse, et kuni lapse 2018/2019 kooliaasta lõpetamiseni ei nõua hageja kostjalt elatist täies ulatuses. Juhul, kui kohus rahuldab hagi, siis kostja palub võtta arvesse, et kuni hagi esitamiseni ei ole hageja kostjale elatisenõuet esitanud. Tasumata elatise nõue perioodil 22.05.2018 kuni 11.12.2018 summas 1669,36 eurot on põhjendamatu ja asjakohatu, mistõttu selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja palub arvestada hageja kulude katmisel lastetoetusega 60 eurot ja selle võrra elatise suurust vähendada. Maakohtu otsus
3(10)
8.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 12.12.2018 kuni 31.12.2018 elatise 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 igakuise elatise 270 eurot muutuva suurusena pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata hagi elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju 1669,36 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
9.Poolte vahel polnud vaidlust, et kostja ei ole alates 22.05.2018 hagejale ülalpidamist andnud ega muul moel ülalpidamises osalenud. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et kostja on tasunud hageja pangakontole 08.06.2018 10 eurot, 30.08.2018 6 eurot, 09.09.2018 198 eurot, 10.11.2018 50 eurot, 08.01.2019 50 eurot, 24.01.2019 5 eurot, 08.02.2019 19 eurot, 05.03.2019 100 eurot, 16.04.2019 50 eurot ja 04.05.2019 39 eurot. Maakohus selgitas, et ei saa kostja poolt hageja kontole tasutud summasid arvestada igakuise elatise katteks, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole kostja poolt sellisel moel elatise tasumiseks nõusolekut andnud.
10.Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, s.o 2018. a 500 eurot ja 2019. a 540 eurot, ja hagejal ei ole vajalik tõendada oma vajaduste katteks tehtavaid kulutusi.
11.Maakohus tegi selgeks hageja vanemate varalise seisundi vanemate esitatud ja kohtu enda kogutud tõendite alusel. Hageja isa keskmine töötasu ühes kuus on 1154,09 eurot, talle kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist XXX, mille puhul on tegemist hageja ja tema isa igapäevakasutuses oleva eluasemega, ning sõiduk Renault Scenic (2007). Kostja sõnul on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu 800 eurot, kuid kostja seda tõendanud ei ole. Samuti ei tuvastanud kohus kostja pangakontodelt töötasu laekumisi. Kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist XXX.
12.Maakohus arvates kostja varaline seisund ei anna alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul on kostja suuteline vajadusel lisatööd leidma või teist tööd tegema ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Kostjal on võimalik omandada selleks lisaoskusi. Kostjal teisi ülalpeetavaid peale hageja ei ole. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealisele hagejale ülalpidamist.
13.Põhjendatud ei ole osa hageja vajaduste katmine lapsetoetusega. Hageja väide selle kohta, et lastetoetus ei laeku hageja seadusliku esindaja vaid kostja arvelduarvele, on tõendatud kostja pangakonto väljavõtetega. Maakohus selgitas, et perehüvitiste seaduse (PHS) kohaselt on lastetoetuse saamise õigus last kasvataval vanemal.
14.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o alates 12.12.2008 pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras muutuva suurusena (2018. a 250 eurot ja 2019. a 270 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.11.2023.
15.Seoses tagasiulatuva elatisega leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet varasema elatise maksmise osas. Kohus selgitas, et isegi kui hagejate vanemate vahel oleks mingi kokkulepe sõlmitud, siis kokkulepe ei välista ega piira elatise nõude esitamist. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise välja mõistmata põhjusel, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning hageja ei ole ka tõendanud, et nõudis nimetatud kuudel kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. 4(10)
Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja ka raskesse majanduslikku olukorda, ta ei suudaks täita hageja igakuist ülalpidamist alates 12.12.2018. Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ka elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
17.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud. Hageja isa on korduvalt elatise tasumise vajadusest rääkinud. Isegi järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei võta hagejalt õigust seda nõuda.
18.Arusaamatuks jääb, millest lähtudes tegi maakohus järelduse, et tagasiulatuva elatise tasumine paneks kostja raskesse majanduslikku olukord. Kostja ei ole oma igakuist sissetulekut tõendanud. Maakohtu hinnangul on kostja suuteline vajadusel lisatööd tegema. Seega ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et kostja satub elatise võla väljamõistmisel äärmiselt raskesse olukorda. Kostja apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis 150 eurot või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
20.Maakohus kohaldas ebaõigesti õigusnorme ega põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja esitatud väidetega. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et elatise väljamõistmisel ei saa arvestada lapsetoetusega.
21.Kostja väitel on hageja põhjendatud ja vajalik igakuine kulu 360 eurot, millest tuleb maha arvestada lapsetoetus 60 eurot ja seetõttu peab kumbki vanem andma lapse ülalpidamiseks 150 eurot. Seisukohad apellatsioonkaebuste kohta
22.Pooled vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemikul 22.05.2018 – 11.12.2018 elatise tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 1669,36 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega maakohus mõistis välja miinimummääras elatise perioodi eest 12.12.2018 – 31.12.2018, selliselt, et väljamõistetud elatise summa vastab viidatud 5(10)
perioodi päevade arvule. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
24.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ja jaotuti menetluskulud, ning kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles mõisteti temalt välja igakuine elatis 150 eurot ületavas osas. Seega vaidlevad pooled ringkonnakohtus selle üle, kas kostja peab maksma hagejale PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatist, sh aja eest enne kohtule hagi esitamist, või esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab alust mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest väiksema suurusega elatis.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus igakuise elatise väljamõistmisel tuvastanud asjaolud õigesti ja ringkonnakohus saab neist lähtuda.
26.Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte vaidluse igakuise elatise suuruse osas. Kostja viitab kaebuses erinevatele Riigikohtu seisukohtadele, millest võib järeldada, et kostja väitel ei ole tal piisavat sissetulekut, et maksta oma lapsele miinimumelatist. Lisaks heidab kostja maakohtule ette lapsetoetusega arvestamata jätmist ja asjaolu, et hageja igakuine vajalik kulu on üksnes 360 eurot.
27.Üldjuhul määratakse lapse ülalpidamise ulatus PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seejuures määrab lapse elulaadi eelkõige vanemate varaline seisund. Eelduslikult on igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Samas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
28.Ringkonnakohus selgitab, et kui kostja taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile seda tingivad asjaolud ja neid asjaolusid ka tõendama. Kuigi tõendeid esitavad menetlusosalised ise, võib kohus TsMS § 230 lg 2 järgi teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja kohustada TsMS § 230 lg 4 järgi ülalpidamisasjas poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda selleks asjakohast teavet TsMS § 230 lg 5 järgi seaduses 6(10)
sätestatud isikutelt ise. Ka Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui kostja ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus tõendeid ise koguda. Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks seda rakendada ka siis, kui hageja viitab sellele, et kostja varjab oma tegelikke tulusid (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 22). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14).
29.Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist (tl 33 – 34). Hageja tõi 13.03.2019 menetlusdokumendis esile, et tema igakuised kulud ühes kuus on 566 eurot ja selgitas kulude koosseisu (tl 45 pöördel). Konkreetseid vastuväiteid hageja kuludele kostja ei esitanud. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses märkinud, miks ta leiab, et hageja igakuised kulud on põhjendatud üksnes 360 euro ulatuses. Teisisõnu, kostja ei ole esile toonud, millised hageja kulud on tema hinnangul ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja märgitud kulude näol tegemist mõistlikus suuruses tavapäraste kulutustega, mis on vajalikud lapse ülalpidamiseks. Seejuures märgib kohus, et hageja palub välja mõista elatise miinimummääras, olgugi, et tema reaalsed kulud on sellest mõnevõrra suuremad.
30.Kuigi kostja ei ole oma apellatsioonkaebuse p-des 3.1 ja 3.2 sõnastanud konkreetseid etteheiteid maakohtule, mõistab ringkonnakohus Riigikohtu lahendite viidete põhjal, et kostja soovib tugineda ka sellele, et tema sissetulek ei ole piisav miinimumelatise tasumiseks. Kostja kinnitusel on tema sissetulek 800 eurot kuus ja igakuised kulud on korteriüür 400 eurot, toidukulu 200 eurot, muud vältimatud kulud 150 eurot ning ülejäänud sissetulek kulub kostja enese ülalpidamiseks ja transpordiks. Kostja ei esitanud tõendeid ei sissetuleku ega kulutuste kohta. Kostja esitas küll enda arvelduskontode väljavõtted, kuid arvestades, et esitatud kontodelt regulaarse sissetuleku laekumist ei nähtu, samuti asjaolu, et kostja ei ela ega tööta Eestis juba pikemat aega, ei pruugi tema esitatud kontode kanded kajastada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ammendavalt. Pangatehingute väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud pidevalt oma kontole sularaha sissemakseid (tl 125-127). Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et kostja tegelikud sissetulekud on pangakontodelt nähtuvast tõenäoliselt mõnevõrra suuremad.
31.Olenemata sellest, kas kostja väidetud sissetulek on tõene või mitte, ei ole kostja vastuväide väikese sissetuleku osas põhjendatud ka seetõttu, et kostja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis takistavad tal saada piisavas suuruses sissetulekut, et oma last ülal pidada. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsust asjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsust asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja on terve ja töövõimeline (vastupidist ei ole tõendatud), kellel 7(10)
tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lapsele ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Vanemad ei vabane varalise seisundi tõttu ülalpidamiskohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
32.Kostja tugines ka sellele, et elatise suuruse määramisel jättis maakohus ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei saa riikliku lapsetoetusega elatise suuruse määramisel arvestada. Riigikohtu juhiste kohaselt ei anna ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks, mistõttu ei ole elatise suuruse määramisel põhjendatud peretoetuse arvesse võtmine. Seda enam, et kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et lapsele makstav igakuine peretoetus laekub kostja kontole. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt, et ei ole alust elatise suuruse määramisel arvestada riiklikku peretoetust.
33.Seega, kuna kostja vastavate asjaolude esile toomise ja tõendamise koormist ei täitnud, siis ei saanud maakohus ka kohaldada PKS § 101 ja § 102 kostja soovitud viisil, s.t vähendada nende alusel hageja kasuks välja mõistetavat elatist alla seadusega ette nähtud alammäära.
34.Seoses elatise välja mõistmisega alates hagi esitamisest peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega maakohus mõistis välja miinimummääras elatise perioodi eest 12.12.2018 – 31.12.2018, selliselt, et väljamõistetud elatise summa vastab viidatud perioodi päevade arvule. Kuivõrd kostja on kohustatud tasuma elatist detsembris 2018 20 kalendripäeva eest, siis on põhjendatud kohtulahendi täitmise selguse huvides märkida, et perioodi 12.12.2018 – 31.12.2018 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 161,20 eurot (250 / 31 x 20).
35.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus poolte vaidluse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Hageja heidab maakohtule ette, et tõenditel ei rajane järeldus, et tagasiulatuva elatise tasumise kohustus on kostjale koormav, ning Riigikohtu praktikaga on vastuolus maakohtu seisukoht, mille kohaselt kaotab hageja elatise võla nõudeõiguse, kui ta ei tõenda selle järjepidevat nõudmist.
36.Ringkonnakohus nõustub hageja etteheidetega maakohtule. Igakuise elatise väljamõistmisel leidis maakohus, et arvestades kostja väidetavat sissetulekut ja lisaks tema eeldatavat võimekust piisavat sissetulekut teenida, peab kostja olema suuteline tagama lapsele miinimummääras elatise. Tagasiulatuva elatise osas ei tuvastanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul ühtegi asjaolu, mis võimaldab järeldada, et 8(10)
tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda ning olla talle ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus möönab, et igasuguse võlgnevuse tagantjärgi tasumine on mingil määral koormav, kuid tuleb arvestada, et kostjal on elatise võlgnevus oma lapse ees, kes jäi seetõttu vaidlusalusel perioodil materiaalselt kehvemasse olukorda. Hageja isa, kes last sel perioodil üksinda ülal pidas, tõi maakohtus esile, et ta oli sunnitud võtma laenu igapäevaste kulutuste kandmiseks, sh hageja ülalpidamiseks, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja pidi lapsevanemana olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ja kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita jooksvalt vabatahtlikult. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka väidetavad suulised kokkulepped vanemate vahel, mille kohaselt ei pidanud kostja vastaval perioodil elatist maksma. Sellise kokkulepe olemasolu ei ole tõendamist leidnud.
37.Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud, et ta järjepidevalt nõudis elatise tasumist enne hagi esitamist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuigi maakohus viitas oma lahendis õigesti Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, jättis maakohus seejuures tähelepanuta, et Riigikohus ei ole öelnud, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsust asjas nr 3-2-1-35-16, p 20).
38.Kuivõrd puudub vaidlus selles, et alates 22.05.2018 hageja enam kostjaga koos ei elanud ja maakohus tuvastas, et kostja ei ole alates vanemate lahku kolimisest hagejale ülalpidamist andnud, tuleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 22.05.2018 – 11.12.2018 eest. Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras, s.o 2018 aastal 250 eurot. Ajavahemiku 22.05.2018 – 11.12.2018 eest tuleb seega arvestada elatist 1669,36 eurot. Asjaolusid, mis annaks aluse väljamõistetavat summat vähendada, kohtu ette toodud ei ole.
39.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna rahuldas hagi osaliselt.
40.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja ühtlasi ka hagi tervikuna, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 aluse nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda.
41.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.