3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks ja ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud kahtlus, et ta ei ole kostja bioloogiline isa. Kahtlus tekkis sellest, et teises menetluses on tuvastatud, et hageja ja CC (kostja seaduslik esindaja) peres kasvanud teine laps ei ole tegelikult hageja laps. Too laps on kinnitanud, et emalt saadud teabe järgi ei põlvne ka kostja hagejast.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejalt mõistetud välja Harju Maakohtu otsustega tsiviilasjades nr 2-09-25862, 2-15-18341 ja 2-11-37983 elatis kostja ülalpidamiseks. Nende täitedokumentide alusel on hageja suhtes käimas täitemenetlused nr 023/2011/1745, 023/2015/2804 ja 023/2016/1061. Riigikohtu 19.11.2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08 (p 14) ja 26.11.2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11 (p 11) tuginedes on hagejal koos isaduse vaidlustamise hagiga võimalik esitada ülalpidamiskohustusest vabastamise nõue. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on sundtäitmine määratud lõpetada.
3.Kostja RÕA korras määratud esindaja leidis, et hagis esitatud nõuete rahuldamise võimaluste hindamisel on olulise tähendusega ekspertiisi läbiviimine. Juhul kui ekspertiis kinnitab hageja väite, et kostja ei põlvne temast, siis puudub õiguslik alus jätta tema nõuded antud tsiviilasjas rahuldamata. Samuti on lapse huvidega kooskõlas teadmine, kellest ta pärineb.
4.Kostja seaduslik esindaja vaidles 26.04.2019 istungil hagile vastu, kuna DNA-ekspertiis kinnitas, et hageja on kostja isa 99,999999999% tõenäosusega. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis 17.05.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis otsuse põhjendustes, et ainus asjas esitatud tõend on DNA-ekspertiis, mille järelduste kohaselt on hageja kostja bioloogiline isa tõenäosusega >99,999999999%. Hageja selgitus, mille kohaselt on tal kahtlused kostja põlvnemise suhtes, ei saa olla menetluses tõendiks. Kuna maakohus tuvastas ekspertiisiaktile tuginedes, et kostja põlvneb hagejast, jättis kohus hagi isaduse vaidlustamiseks rahuldamata, mistõttu ei ole ka ülalpidamiskohustusest vabastamise nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. 2(4)
7.Maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata. Kostja jättis hagile vastamata, mis tähendab, et kostja võttis hagiavalduses märgitud väited omaks ja seega oleks maakohus pidanud hagi rahuldama tagaseljaotsusega.
8.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui ei andnud hagejale võimalust eksperti küsitleda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 298 lg 1) ega ekspertiisi osas seisukohti esitada. Samuti rikkus maakohus hageja õigust olla ära kuulatud (TsMS § 477 lg 4).
9.Asjas tuleb määrata kordusekspertiis, kuna hageja kahtleb, kas ekspertiisiks vajalike proovide andmisel viibis kostja. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
11.Vastuseks hageja seisukohale, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama tagaseljaotsusega, selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 413 lg-st 4 ei saa kohus teha põlvnemisasjas tagaseljaotsust.
12.Seoses hageja väidetega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui ei andnud hagejale võimalust eksperti küsitleda ega ekspertiisi osas seisukohti esitada, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tegi ekspertiisiakti avalikus e-toimikus nähtavaks 14.03.2019 ja teavitas pooli ekspertiisi tulemustest nii 14.03.2019 e-kirjaga, kui andis hagejale tähtaja hagi tagasivõtmiseks (tl 53), kui ka 20.03.2019 e-kirjaga, kui andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kostja vastuse osas ning kooskõlastas pooltega kohtuistungi kuupäeva (tl 54). Asjaolu, et maakohus ei määranud tähtaega konkreetselt eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks, ei tähenda, et hagejalt võeti võimalus esitada seisukohti ekspertiisi tulemuste kohta või esitada täpsustavaid küsimusi eksperdile. Seejuures märgib ringkonnakohus, et TsMS-st tuleneb kohtu kohustus hoida menetlusosalisi kursis ekspertiisiga seonduvaga, mida maakohus on ka teinud. TsMS § 298 lg-st 1 tulenevalt võib kohus määrata menetlusosalistele ka tähtaja, kuid ei pea. Kuivõrd asjas toimus kohtuistung, mille toimumise aja kooskõlastamise kiri saadeti ka hagejale isiklikult (tl 54), ei saa hageja tugineda väitele, et tal puudus võimalus olla ärakuulatud.
13.Hageja ei ole oma kahtlust, et asjas tehtud DNA-ekspertiisi läbiviimisel ei viibinud kostja, apellatsioonkaebuses millegagi põhjendanud. Ekspertiis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI). Ringkonnakohus on veendunud, et EKEI-s proovide võtmisel kontrollitakse isikusamasust. Hageja paljasõnaline väide, et proovi andis ilmselt vale isik, ei ole usutav. Lisaks ei ole hageja oma kahtlusi maakohtu menetluses avaldanud.
14.Seega tugines maakohus asja lahendamisel põhjendatult DNA-ekspertiisiaktile, mille kohaselt saab hageja >99,999999999% tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa, ning tuvastas õigesti, et hageja on kostja eostanud ning seega ka perekonnaseaduse § 84 lg 1
3(4)
järgi tema isa. Asja uuel läbivaatamise maakohtus oleks tulemus ikka sama, st hagi jääks kõigis nõuetes rahuldamata.
15.Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad hagejal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
16.Hageja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Hagejale on tagatud ka kaebeõigus.
17.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.