lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-21423/28

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 30.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-14-21423/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-21423

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Tartu Maakohus Roomet Sõnna 30. september 2015 Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-14-21423 2479,13 eurot Riivits legal&finance OÜ hagi T. O. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Riivits legal&finance OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu 24-7, 65608 Võru; seaduslik esindaja juhatuse liige Tanel Riivits, e-post: [email protected]; Kostja T. O. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected] 16.09.2015

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Riivits legal&finance OÜ hagi T. O. vastu osaliselt.
2.Välja mõista T. O. Riivits legal&finance OÜ kasuks 2140 (kaks tuhat ükssada nelikümmend) eurot ja 80 senti, millest 2000 eurot on põhivõlgnevus, 100,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 40 eurot sissenõudmiskulud.
3.Välja mõista T. O. Riivits legal&finance OÜ kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest tagastamata põhivõlgnevuselt, so 2000 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 100,80 eurot ei tohi ületada põhinõude 2000 euro suurust. 4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskuludest 93% T. O. ja 7% Riivits legal&finance OÜ kanda.
6.Välja mõista T. O. Riivits legal&finance OÜ kasuks menetluskulu summas 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti. Edasikaebamise kord Riivits legal&finance OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult

teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. T. O. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Riivits legal&finance OÜ esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. O. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 16.11.2012 andis kostja Urmas Kiviojale (edaspidi nimetatud endine võlausaldaja) võlakirja (ehk olemuselt võlatunnistuse), mille kohaselt tunnistas kostja endise võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 2005 eurot. Võlatunnistuse kohaselt pidi kostja võlgnevuse tasuma alates 15.12.2012 igakuiste osamaksetena summas 50 eurot endise võlausaldaja pangakontole. Hagiavalduse esitamise seisuga pole kostja tasunud ühtegi osamakset. 21.04.2014 loovutas endine võlausaldaja nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel oma rahalise nõude hagejale. Hageja, uue võlausaldajana, esitas kostjale kirjaliku võlanõude mille kostja on kätte saanud, kuid tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud osaliseltki. 12.05.2014 esitas kostja hagejale e-posti teel ettepaneku tasuda võlgnevus 40-euroste osamaksetega igakuiselt. Hageja keeldus sellest ebamõistlikuks pikaks veniva makseperioodi tõttu. Hageja pakkus välja uued tingimused võla tasumiseks nõudes ka tagatist, millest kostja keeldus. Kostja on korduvalt (läbi maksegraafiku ettepanekute) tunnistanud rahalise kohustuse olemasolu. Kostjale oli antud varasemalt võimalusi võla tasumiseks osamaksetena 50 eurot kuus, millest kostja ei tasunud ühtegi makset. Veel on kostjale korduvalt antud täiendavaid võimalusi tasuda võlg kohtuväliselt kompromissi korras viivisteta, mida kostja tasuma ei asunud. Samuti ei suutnud kostja tagada ei kolmanda isiku käendusega või muu varalise tagatisega võla tasumist väljapakutud tingimustel, mistõttu hageja ei pea võimalikuks nõustuda maksegraafikuga 40 eurot kuus. Arvestades võlgnevuse kogu suurust viivistega veniks tasumine osamaksetega 40 eurot kuus ebamõistlikult pika perioodi peale (üle 4,5 aasta). Hageja vähendab põhinõude 2000 euroni, millele lisanduvad sissenõutavaks muutunud viivised ja viivis põhinõudelt vastavalt VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatule. Kuivõrd kostjal tuli osamakseid tasuda iga kuu 15. kuupäevaks, millest esimene osamakse tähtaeg oli 15.12.2012, siis on hageja arvestanud viiviseid alates 16.12.2012. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus koos viivistega summas 2276,13 eurot, mõista välja

edasiulatuv viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest. 25.09.2014 suurendas hageja oma nõuet sissenõudmiskulude võrra summas 40 eurot.

2.Kostja märgib oma vastuses, et tunnistab ainult U. Kivioja poolt esitatud nõuet. Leiab, et viivisenõue seab kostja veel raskemasse majanduslikku olukorda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kostja ei ilmunud 16. septembril 2015 toimunud kohtuistungile. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 20.07.2015 (tl 85). Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS §101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid alates 15.12.2012 põhivõlgnevuselt 2000 eurot. Kohus leiab, et vastavalt 16.11.2012 võlakirjale (tl 14) kohustus kostja tasuma võlga 2012. a detsembrist alates igakuiselt 50 eurot. Kuivõrd leping ei olnud 2012. a detsembri seisuga üles öeldud ega asja materjalidest nähtuvalt ka muul põhjusel kogu nõue 2000 eurot sissenõutavaks muutunud, ei ole põhjendatud hageja selline viivisearvestus. Kohtu hinnangul saab lepingu lugeda üles öelduks vastavalt hageja 24.04.2014 kirjale, millega kostja andis tähtaja ja nõudis võlgnevuse tasumist 01.05.2014 (tl 15-16). Seega tuleb kuni ülesütlemiseni arvestada viivitusintressi sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, s.o 16.12.2012 seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlgnevus 50 eurot, 16.01.2013 100 eurot, 16.02.2013 150 eurot jne. Seega moodustas seisuga 01.05.2014 võlgnevuselt seadusjärgne viivitusintress 50,46 eurot.

Alates 02.05.2014 kuni 21.08.2014 on seadusjärgne viivis 2000 eurolt 50,34 eurot. Kokku on seega 21.08.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 100,80 eurot.

4.Hagi on kohtu poolt märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb selles osas lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2140,80 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlgnevus, 100,80 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis ning 40 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista T. O. tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 2000 eurolt viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses (kuna EKP põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär on muutuv suurus) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 100,80 eurot ületada põhinõude 2000 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi 93% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv 272,26 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 72,26 eurot ning hagiavalduse esitamisel 200 eurot, seega kokku 272,26 eurot. TsMS § 179 lg 9 kohaselt loetakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses makskäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt mõista välja menetluskuluna 232,50 eurot (250 x 93%). Kohus juhib hageja tähelepanu, et hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus enam tasutud riigilõivu (22,26 eurot) tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja