Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. septembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-13-18712
Tsiviilasi
XXXhagi BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu) vastu 3677,30 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3677,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Andrei Matvejev Kostja: BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus XXX
Istungi toimumise aeg
9.september 2015
Resolutsioon
Jätta XXXhagi BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu) vastu 3677,30 euro väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud XXXkanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse ja nõude täpsustuse avalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel kindlustusleping hoone ja koduse vara kindlustamiseks aadressil XXX, Tallinn. Kindlustatud riskid on tulekahju, vedeliku või auru leke, loodusõnnetus, kolmandate isikute seadusevastane tegevus.
Tulles 16.11.2011 koju, avastas hageja, et kindlustatud korterisse on hageja äraoleku ajal, s.o 07.11.2011 kella 14.00 - 16.11.2011 kella 15.00 vahel, toimunud sissetungimine magamistoa akna lõhkumise teel ning varastatud on kindlustusvõtjale kuulunud esemeid. Antud juhtumi kohta algatati ka kriminaalmenetlus nr 11230116417.
3.27.04.2012 otsusega keeldus kostja hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna kriminaalmenetlus lõpetati tõendite puudumise tõttu. Hageja leiab, et kostja keeldus põhjendamatult kahju hüvitamast. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 4094 eurot, leppetrahvi summas 409,40 eurot, viivise summas 425,78 eurot ning tulevikus sissenõutava viivise 0,02% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni.
4.Nõude täpsustamise ja uue viivise arvestuse avalduses märkis hageja, et tema põhinõudeks kostja vastu on 3403,00 eurot, mis kooskõlas lepingu tingimustega koosneb: 1598,00 eurot riided ja jalanõud (sh karusnahk), prillid, käekellad; 600,00 eurot elektroonika; 250,00 eurot arvutitehnika; 955,00 eurot muud seadmed. Lepingu järgi tuleb eelpool märgitud summast maha arvata 60,00 omavastutust, seega kuulub hüvitamisele ning on hageja põhinõudeks kostja vastu 3343,00 eurot.
5.Kostja on olnud hagi esitamise päevaks 22.04.2013 viivituses kohustuse täitmisega 520 päeva (18.11.2011-22.04.2013). Seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 1 738,36 eurot (3343 x0,1% *520). Kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 9.11 on viiviste summaks 334,30 eurot, mis on hageja nõue kostja vastu viiviste osas. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, kuna varguse toimumine ei ole tõendatud. Korterisse sissetungimine akna lõhkumise teel on välistatud, kuna aknamehhanismi ei ole võimalik eemaldada kinniselt aknalt väljapoolt. Samuti ei ole usutav, et mööda siledat majaseina suudeti ronida teisele korrusele ja avada aken väljapoolt. Kohtuotsuse põhjendused
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
8.Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 12.09.2011 hoone ja vara kindlustamise leping korteri ja koduse vara kindlustamiseks aadressil XXX, Tallinn; et kindlustatud riskideks olid tulekahju, vedeliku või auru leke, loodusõnnetus, kolmandate isikute seadusvastane tegevus; et Politsei- ja
Piirivalveamet alustas 16.11.2011 kriminaalmenetlust nr 11230116417 selle kohta, et ajavahemikus 07.11.2011 kuni 16.11.2011 tungiti akna lõhkumise teel Tallinnas, XXX korterisse, kust varastati hagejale kuulunud esemeid; et 30.03.2012 lõpetati kriminaalasja menetlus tõendite puudumise tõttu.
9.Pooltel on vaidlus selle üle, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga.
10.Eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimuste nr 3D-1 p 3.5b kohaselt on vargus koos sissemurdmisega varjatud või avalik koduvara või hoone konstruktsiooni osade vargus, kui see on toime pandud kolmandate isikute poolt suletud ruumidesse õigusvastasel tungimisel vaieldamatute sissemurdmise tunnustega – ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigutatud tõkete lõhkumise, mehaanilise kahjustamise või lukkude lahtimuukimise teel (I kd lk 5-9).
11.Hagiavalduse kohaselt tungiti hageja korterisse sisse magamistoa akna lõhkumise teel. Hageja on 24.11.2011 kahjuteates ja seletuskirjas avaldanud, et koju saabudes oli toa aken avatud. Aknal vigastused puudusid, mehhanism oli eemaldatud. Ukselukul vigastuse jälgi ei olnud (I kd lk 3537).
12.Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatluse hetkel korteri välisuks suletud asendis, lukus, vigastusteta. Ukselukul visuaalsed vigastused puuduvad. Magamistoa akna alumine õhuaken oli avatud asendis, vigastusteta. Magamistoa aknast väljapoolt maapinnani on ca 5m (I kd lk 113-122).
13.Seega Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll hageja väiteid sissemurdmisest ei kinnita. Nimetatud protokollist ei nähtu, et aknalt oleksid aknahoidikud (mehhanismid) eemaldatud. Ka politsei poolt tehtud fotodelt ei nähtu, et aknahoidikud oleksid äravõetud (I kd lk 119 -120).
14.Asjas läbi viidud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiaktis nr 15E-TR0003 27.05.2015 on ekspert andnud arvamuse, et hageja korteris XXX Tallinnas teostatud korteri magamistoa akna vaatlusel ei tuvastatud aknal kõrvaliste esemete poolt jäetud jälgi, mis viitaksid akna väljastpoolt avamisele või selle katsele. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei tuvastatud akna välimisel küljel mehhanisme (link, lukk vms), mille abil oleks võimalik akent väljastpoolt avada. Eksperdiarvamuses tuvastati, et akent saab avada ainult seestpoolt ning et akent ei ole võimalik avada väljastpoolt (II kd lk 197-199).
15.Kohtus tunnistajana üle kuulatud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivkriminalisti Jüri Teiste ütlustest nähtuvalt ta 2012. aastal hageja korteris toimunud sündmust enam ei mäleta. Tunnistaja arvates on võimalik plastikakent avada jälgi jätmata, kui aken on tuulutusasendis (II kd lk 213).
14.Eelpool nimetatud tõenditega on vastuolus kostja poolt 24.11.2011 hageja korteris tehtud fotod, millelt nähtub, et magamistoa aken on avatud ja aknahoidikud asuvad avatud akna klaasi peal (I kd lk 38, 39). Kuna politsei poolt 16.11.2011 läbi viidud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fotode kohaselt oli aken vigastusteta, siis saab kohus kostja tehtud fotodest järeldada, et aknahoidikud olid eemaldatud ja aknale asetatud pärast politsei poolt vaatlusprotokolli koostamist. Järelikult on antud asjas püütud luua kunstlikult tõendeid selle kohta, justkui oleks toimunud korterisse sissemurdmine aknahoidikute eemaldamise st, akna lõhkumise teel.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema korterisse oleks sissemurtud akna lõhkumise teel. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole võimalik akent väljastpoolt avada ja korteri magamistoa akna vaatlusel ei tuvastatud aknal kõrvaliste esemete poolt jäetud jälgi, mis viitaksid akna väljastpoolt avamisele või selle katsele. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt võib akent avada jälgi jätmata, kui see on tuulutusasendis. Magamistoa akna fotod (I kd lk 38-39) on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mille kohaselt puuduvad samal aknal sissemurdmisjäljed ning akent ei saa avada väljastpoolt, mistõttu ei ole need usutavad ega piisavad hagi rahuldamiseks. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et korterisse oleks sissemurtud ukse kaudu. Asjaolu, et fotodelt (I kd lk 117-118, 120-121) nähtuvalt olid asjad korteris segamini, ei tõenda korterisse sissemurdmise ega varguse fakti.
16.Korterisse sissemurdmist ja varguse toimepanemist ei tõenda fakt, et politsei algatas sündmuse kohta kriminaalmenetluse. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 30.03.2012 määrusega kriminaalasja menetluse, kuna olemasolevate materjalide alusel ei olnud võimalik eeluurimist jätkata tõendite puudumise tõttu. Sissemurdmise tõendamiseks ei ole piisavad ka kriminaalasja menetlemisel korterist avastatud jäljed. Kuigi sündmuskohalt koguti naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid ja DNA-proov, siis läbiviidud ekspertiisidega ei olnud võimalik jäljed jätnud isikut identifitseerida (I kd lk 132 ja 135). Anonüümse papillaarkurrustiku jäljefragmendi ja DNA leidmine ei anna kohtule alust järeldada, et jäljed kuuluvad väidetava kuriteo toimepannud isikutele.
17.Ülaltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja
lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
20.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
21.Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 seisukohale, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1.jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.