Z S hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Z S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4929,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z S (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Andrei Matvejev Kostja: BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507), lepinguline esindaja Andrus Reidi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. novembri 2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z S esitas 25.04.2013 Harju Maakohtule hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise 4094 euro, leppetrahvi 409,40 euro, viivise 425,78 eurot ja tulevikus sissenõutava viivise saamiseks kuni põhikohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu hoone ja koduse vara kindlustamiseks aadressil Vabaõhukooli tee 76-A13 Tallinnas. Kindlustatud riskiks on muu hulgas kolmandate isikute seadusevastane tegevus.
3.Hageja avastas 16.11.2011 koju tulles, et kindlustatud korterisse on tema äraoleku ajal, so ajavahemikus 07.11.2011 kell 14.00 - 16.11.2011 kell 15.00, tungitud sisse magamistoa akna lõhkumise teel ning varastatud hagejale kuulunud kuldehted, naaritsanahast kasukas, riideesemed, mobiiltelefon Nokia Arte, espresso kohvimasin Jura, sülearvuti Ordi ning sõiduauto Lexus reg nr 145 BCB tagavaravõti koos elektroonilise käivitustõkisega. Politsei alustas 16.11.2011 kriminaalmenetlust nr 11230116417, kuid see lõpetati, sest olemasoleva materjali alusel ei olnud võimalik eeluurimist jätkata tõendite puudumise tõttu ning kindlaks teha isikut, kes võis kuriteo toime panna.
4.Kostja keeldus 27.04.2012 otsusega põhjendamatult hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kriminaalmenetluse raames kogutud andmed tõendavad ebaseaduslikku sissetungimist hageja korterisse. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei laiene kindlustuskaitse väärismetalli, vääriskivide või poolvääriskivide toodetele. Kindlustusvõtja omavastutus kõikide riskide puhul oli 60 eurot. Sõiduki Lexus nr XXXXXXX tagavaravõti ja immobilisaator ei kuulu hüvitamisele varakindlustuste lepingu, vaid sõidukikindlustuse lepingu alusel. Kindlustusvõtja ei ole tõendanud kahjuavalduses märgitud esemete olemasolu ja maksumust.
6.Korterisse sissetungimine akna lõhkumise teel on välistatud, kuna aknamehhanismi ei ole võimalik eemaldada kinniselt aknalt väljastpoolt. Samuti ei ole usutav, et mööda siledat majaseina suudeti ronida teisele korrusele ja avada aken väljastpoolt. Hageja on loonud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimuste nr 3D-1 p 3.5b kohaselt on vargus koos sissemurdmisega varjatud või avalik koduvara või hoone konstruktsiooni osade vargus, kui see on toime pandud kolmandate isikute poolt suletud ruumidesse õigusvastasel tungimisel vaieldamatute sissemurdmise tunnustega – ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigutatud tõkete lõhkumise, mehaanilise kahjustamise või lukkude lahtimuukimise teel.
9.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ei kinnita hageja väiteid sissemurdmisest. Nimetatud protokollist ei nähtu, et aknalt oleks aknahoidikud (mehhanismid) eemaldatud. Seda ei nähtu ka politsei poolt tehtud fotodelt. Samas nähtub kostja poolt 24.11.2011 hageja korteris tehtud fotodest, et aken on avatud ja aknahoidikud asuvad avatud akna klaasi peal. Kuna politsei vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt oli aken vigastusteta, siis järeldub kostja fotodest, et keegi oli hilisemalt aknahoidikud eemaldanud ja need aknale asetanud. Ei ole ka usutav, et hageja oleks novembri kuus hoidnud kaheksa päeva, so kuni kostja tulekuni, akent lahti.
10.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et akna lõhkumise teel oleks hageja korterisse sisse murtud. Puuduvad tõendid sissemurdmisjälgede kohta. Samas ei ole tõenäoline, et sissemurdmisjälgi tekitamata oleks võimalik teisel korrusel asuvat akent väljastpoolt avada. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et korterisse oleks sisse murtud ukse kaudu. Asjaolu, et fotodelt nähtuvalt olid asjad korteris segamini, ei tõenda samuti piisavalt sissemurdmise ja varguse fakti.
11.Kriminaalmenetluse algatamine ei tõenda seda, et sissemurdmine ning vargus ka tegelikult toimusid. Lisaks on PPA 30.03.2012 määrusega lõpetanud kriminaalasja menetluse, kuna olemasolevate materjalide alusel ei ole võimalik eeluurimist jätkata tõendite puudumise tõttu. Sündmuskohalt koguti küll naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid ja DNA-proov, kuid ekspertiisidega ei olnud võimalik isikut identifitseerida. Anonüümse papillaarkurrustiku jäljefragmendi ja DNA leidmine ei anna alust eelduseks, et need on võimalike sissemurdjate jäljed.
12.Kuna sissemurdmine hageja korterisse ei ole tõendatud, siis ei ole tõendatud ka varguse toimepanek. Kuna kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, siis puudub kostjal ka kahju hüvitamise kohustus. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Kriminaalmenetlust ei lõpetatud tõendite puudumise tõttu, vaid põhjusel, et eeluurimismenetluses ei suudetud kindlaks teha vargust toimepannud isikuid. Kuna hageja tunnistati kriminaalasja raames kannatanuks, siis on tõendatud, et hagejale tekitati kuriteo toimepanemisega varaline kahju. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei saa kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2001 lg 1 alusel olla asjaoluks, mis välistas varguse toimepanemise ja seetõttu peab kindlustusandja realiseerima lepingu p-st 3.5b tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423 lg 1). Juhul, kui tegemist ei ole süüteo toimepanemisega, puudus uurimisasutusel kohustus ekspertiiside teostamiseks. Kriminaal-, tsiviilkohtu- ega kindlustusmenetluse raames ei ole tuvastatud ega tõendatud, et hagejale kuuluvad vallasasjad läksid hageja valdusest ja omandist välja muul viisil kui varguse toimepanemise tagajärjel.
15.Kriminaalmenetluse raames kogutud andmed tõendavad hageja korterisse ebaseaduslikku sissetungimist. Kohtu seisukoht, et plastaknaid ei ole võimalik väljastpoolt avada, on alusetu. Plastakende nõrga turvalisuse kohta kirjutati palju ajakirjanduses ja sissetungimine ning akna avamine väljastpoolt on võimalik ilma suuremate jälgede jätmiseta ning professionaalidel võtavad nimetatud toimingud vaid paar minutit. Kriminaalmenetluse materjalide kohaselt toimus korterisse sissetungimine akna lõhkumise teel. Kuna korterisse sissemurdmine on tõendatud, on tõendatud ka varguse toimepanemine. Seega on kostjal kohustus kahju hüvitada. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
18.Maakohus leidis, et esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades oli kostjal õigus täielikult keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest. Materiaalõiguse normina kohaldas maakohus üksnes VÕS § 476 lg-t 1. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohus on jätnud kindlustusjuhtumi toimumise tuvastamisel arvestamata asjakohased seadusesätted, mis on võinud viia ebaõige järelduse tegemiseni.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtumiks VÕS § 423 lg 1 tähenduses oli mh kolmandate isikute õigusvastane tegevus, sh vargus koos sissemurdmisega (üldtingimuste 3.5b). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üldtingimuste p 3.5b tühine tüüptingimus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtum toimus ja kas kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Seega tuli asja lahendamiseks teha kindlaks, kas kindlustusjuhtum (hageja koduse vara vargus koos sissemurdmisega) on tõendatud.
20.VÕS § 448 lg 2 järgi võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri asjaolude tõendamise koormuse jagamist (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, 3-2-1-171-13). Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peaks üldreegli järgi hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks siiski ümber pöörata, kuna kindlustusvõtjal võib olla sissemurdmisega vargust raske või isegi võimatu tõendada. Vastasel juhul koormataks kindlustusjuhtumi toimumise tõendamisel kindlustusvõtjat ülemäära.
21.Maakohus leidis, et sissemurdmine koos vargusega ei ole antud juhul tõendatud. Maakohus tugines otsust tehes eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud vaatlusprotokollile ja sellele lisatud fotodele (I kd lk 113127) ning kostja poolt 24.11.2011 hageja korteris tehtud fotodele (I kd lk 38-43), tuvastades nendes vastuolu aknahoidikute (mehhanismide) olemasolu või eemaldamise osas. Samuti pidas kohus ebatõenäoliseks, et teisel korrusel asuvat akent saaks avada sissemurdmisjälgi tekitamata väljastpoolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu piisav, et teha järeldust kindlustusjuhtumi mittetoimumise kohta.
22.Asja materjali kohaselt alustati 16.11.2011 vaidlusaluse sündmuse kohta kriminaalasjas nr 11230116417 menetlust karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8 tunnustel (võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega). Kriminaalmenetlus lõpetati 30.03.2012 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 200l alusel, st kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Kriminaalmenetluses ei ilmnenud KrMS § 199 lg 1 p-s sätestatud kriminaalmenetluse aluse puudumist (kuriteo tunnuste puudumist KrMS § 194 lg 2 tähenduses), sest vastasel korral oleks kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 200 alusel.
23.Seega tuleb eeldada, et politsei arvates oli toime pandud vargus koos sissetungimisega ja seda ei välista asjaolu, et politsei vaatlusprotokoll ei kajasta aknahoidikute
(mehhanismide) eemaldamist. Siinjuures tuleb arvestada ka asjaolu, et hageja tugines kannatanuna ütlusi andes asjaolule, et magamistoa aken oli lõhutud (I kd lk 108), mitte sellele, et aknaklaas oli lõhutud, nagu on märgitud kriminaalmenetluse alustamise teatises (I kd lk 105) ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I kd lk 14). Asjaolule, et aknal ei olnud vigastusi, kuid mehhanism oli eemaldatud, tugines hageja ka kostjale esitatud seletuskirjas (I kd lk 37). Hageja ei ole aknaklaasi lõhkumisele kordagi viidanud. Politsei võis sündmuskoha vaatlusprotokollis pidada sõnade „magamistoa alumine aken avatud asendis, vigastusteta“ all seetõttu silmas aknaklaasi vigastuste puudumist. Toimikus olevate Põhja Prefektuuri fototabelite koopiate järgi ei ole nende halva kvaliteedi tõttu võimalik tuvastada, kas aknahoidikud olid vaatluse ajaks eemaldatud või mitte. Kriminaalasja materjalid ei tõenda otseselt kindlustusjuhtumi toimumist, nagu leiab hageja, kuid need ka ei välista selle toimumist hageja väidetud ajal. Kostja ei ole kriminaalasja materjalist järelduvat eeldust kindlustusjuhtumi toimumise kohta ümber lükanud.
24.VÕS § 452 lg 1 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Kindlustusjuhtumi tahtlik põhjustamine on käsitletav kindlustuspettusena ja sellisel juhul ei ole kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustus kindlustuse olemust ja eesmärki arvestades mõeldav. Kostja leidis, et hageja on loonud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kindlustushüvitist, mis on KarS § 212 lg 1 järgi kriminaalkorras karistatav tegu (I kd lk 148, 149). Samas ei ole kostja esitanud avaldust eeltoodu alusel kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalasjas nr 11230116417 kindlustuspettust ei tuvastatud. Seega on kostja kohustus tõendada käesolevas asjas oma väidet kindlustusvõtja poolt kindlustusjuhtumi toimumise tahtliku põhjustamise kohta. Maakohus sellele kostja tähelepanu ei juhtinud.
25.Kuna asja lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas hageja korteri magamistoa akent on võimalik avada ja aknamehhanisme eemaldada väljastpoolt ning nimetatud asjaolude tuvastamine nõuab eriteadmisi, võib osutuda vajalikuks vaatluse korraldamine TsMS § 291 järgi, kutsudes vaatluse juurde eksperdid. TsMS § 291 lg 1 viimase lause kohaselt võib kohus vaatluse korraldada ka omal algatusel. Samuti tuleks kaaluda kriminaalasja juures olevate fototabelite originaalide väljanõudmist.
26.Kuna maakohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust ning jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid välja selgitamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma käesolevas otsuses märgitust.
27.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.