Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagejate nõuded ja menetluse käik

hagejate mobiilikulud, X juuksurikulud, osaliselt spordi- ja huviringide ning eluasemekulusid, tasudes juunis 2018 lastelaagri eest 180 eurot, poja trenni eest veebruarist kuni aprillini 2018 kuus 49 eurot, laste mobiilitasu 12 eurot igas kuus jaanuarist juulini 2018, erakooli XXX õppemaksu detsembrist 2017 kuni maini 2018 kummagi lapse kohta 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi hagi rahuldati vähem kui pooles ulatuses, oli õiglane jätta menetluskulud pooles ulatuses summas 325 eurot kostja kanda. Kohus määras, et TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus

ja kuivõrd peab elatis olema laste tavalisest elulaadist tulenevalt esmavajaduste rahuldamiseks tavapärasest suurem (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kostjalt lastele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras (400 eurot kummalegi lapsele) peab kummagi lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja on kulutusi laste ülalpidamiseks teinud, tasunud hagejate eluasemekulusid, spordi- ja huviringide eest ja vastavad tõendid esitanud (I kd, lk 39-77 ja korratud 14.02.2019 menetlusdokumendis, II kd, lk 41 jj). Kuigi hagejad on esitanud ühise hagi, tuleb kohtul käsitleda kummagi hageja nõuet eraldi. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hagejate nõuded ja kostja seisukohad nõuete suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Ringkonnakohus leiab, et kohus jättis välja selgitamata nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olnud maakohtus arutluse all, neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud ja olemasolevad väited on piisavalt põhistamata ning tõendamata. Esmajoones jättis kohus piisaval määral välja selgitamata hagejate nõuded. Kohtul ei ole kohustust esitatud tõenditest tuletada hagejate nõudeid. Maakohtul tuleb hagejatele eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Hagejatel tuleb selgitada, millist asjaolu nad millise konkreetse tõendiga soovivad tõendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus arvestas, et kostja on kandnud laste ülalpidamise kulutusi ja jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Samas ei arvestanud sellega edasiulatuva elatise suuruse määramisel. Tegelikult jättis kohus välja selgitamata, kui palju annab kostja hagejatele elatist vahetult. Asjaoluga, et lahuselav vanem kannab ajal, mil lapsed on tema juures, kulusid lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3 2 1-165-13, p 12; 08.03.2017 määrust asjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Samas ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Menetlus maakohtus ja lõpplahend ülal kirjeldatud nõuetele ei vasta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et praegune maakohtu otsus ei ole täidetav, sest kohtuotsuse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, kuidas hakkab elatise suurus muutuma. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja täisealisuseni välja elatise 400 eurot kuus ja otsustas, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Selline otsus oleks täidetav, kui kohus oleks rahuldanud esialgse hagi ja mõistnud kostjalt välja miinimumelatise, kuid nõude suurendamisel tuleb hagejal uuel asja arutamisel eelmenetluses oma nõuet muuta või täiendada. Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja kogumata olulised tõendid ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.