Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
kirjalik menetlus Menetluse viis Resolutsioon
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt pooled abiellusid 14.10.1993, abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 25.06.1997 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/52-1837. Ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), väärtusega 30 000.00 eurot, mille hageja soovib jätta endale. 18.03.1996.a omandas hageja erastamise korras xxx aadressil asuva korteri xxx sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Korteri eest tasus hageja täies ulatuses EVP-arvega, kostja korteri ostu ei panustanud. Abielu ajal ega pärast lahutust ei olnud kostjal hagejale kuuluva vara suhtes mingisuguseid pretensioone. 29.05.2000. Hageja on pärast abielu lahutamist elanud korteris ning kandis sellega seonduvalt järgnevalt nimetatud kulusid: kulutused korteriomandi remondiks summas 5841.42 eurot, maamaks summas 235.20 eurot, kommunaalkulud 03.05.2019 seisuga summas 27371.57 eurot, kodukindlustuse maksed summas
Kuna kohus jagab vara 2019. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga 2. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis. II Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele lugeda korteriomand poolte ühisvaraks. PKS § 210 lg 2 kohaselt tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mille § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hageja omandas korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 15) erastamise korras xxx 18.03.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel (I kd tl 11). Vaidlus puudub selles, et leping on sõlmitud poolte abielu ajal. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kuulub PKS § 210 lg 2 ja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel V Fi ja J Si ühisvara hulka. III Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele kalduda korteriomandi jagamisel poolte võrdsusest kõrvale. Poolte võrdusest kõrvale kaldumise võimalust jaatatakse Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.02.2015 otsuse nr 3-2-1-156 p-s 10 ja Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14.05.2014 otsuse nr 3-2-1-31-14 p-s 14, mille järgi tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse alusel, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid. Hageja leiab, et kuna korteriomand omandati ja abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise alus tekkis 18.03.1996, saab kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid. Hageja on seisukohal, et alus poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks tuleneb enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p-dest 2 ja 3, kuna kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ning korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Lisaks on hageja seisukohal, et antud juhul kohaldub ka enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kuna kostja käitumist arvestades on ilmne, et kostjal ei ole huvi korteri vastu. Kohus on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et korteriomand on ostetud xxx ja hageja vahel 18.03.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel, mille kohaselt oli korteriomandi müügihind 9540.00 krooni, mille hageja tasus täielikult lepingu allkirjastamisel EVP-arvega: 9540.00 krooni (I kd tl 11). Hageja on esitanud tõendina ka EVP arve (I kd tl 14). Hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid 1996. aasta veebruaris, mil kostja lahkus poolte ühisest elukohast (I kd tl 10), s.o
enne hageja poolt korteriomandi omandamist. Seega on tõendatud, et kostja ei ole osalenud ühisvara omandamisel. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kalduda ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ning kohus jätab korteriomandi hageja ainuomandisse kohustuseta hüvitada kostjale tema osa väärtust. Hagiavalduse kohaselt ei nõua hageja kostjalt ühisvaraga seotud kulutuste hüvitamist juhul, kui kohus kaldub ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning jätab korteriomandi hageja ainuomandisse. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus hageja nõuet tasaarvestada poolte vastastikused nõuded 15000.00 euro ulatuses. IV Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Hageja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341 lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust korteriomandi jagamiseks kostja soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale korteriomandi asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 238xxx7001 hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande hageja kohta kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kohus loeb kostja tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 317 lg-te 3 ja 4 alusel toimetab kohus kostjale otsuse kätte avalikult, kuna isiku viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus loeb otsus kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.