XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.11.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
YY määruskaebus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja mõlemal vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik III: AA (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Grass Eestkosteasutused: Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu) ja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX 10.06.2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 16.11.2018 määrus muutmata.
Määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud CC-le, QQ-le ja YY-le riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, millised jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 551 lg 1, § 390 lg 1, § 4771 lg 2 teine lause). Ülejäänud määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avaldus ja asjaolud
1.XX (avaldaja, laste isa) esitas 10.06.2018 Pärnu Maakohtule avalduse ja 15.09.2015 selle täienduse, paludes lõpetada osaliselt avaldaja ja YY (puudutatud isik III, laste ema) ühine hooldusõigus laste CC (puudutatud isik I) ja QQ (puudutatud isik II) suhtes ja anda avaldajale ainuotsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramisel ning tervise ja hariduse küsimustes. Samuti palus avaldaja määrata kindlaks laste ja ema suhtlemiskord.
2.Avalduse kohaselt sündisid XX.XX.XXXX avaldaja ja puudutatud isiku III kooselu ajal kaksikud poisid. Laste sünni järgselt oli laste ema kodune ning avaldaja töötas ja teenis sissetulekut. Pere elukoht oli laste kolmandast elukuust alates kuni 2014. a kevadeni isa elukoht, mis on praegu nii laste registreeritud elukoht kui ka peamine elukoht, kuigi lapsed on viibinud poole ajast ka ema juures. Lapsed käivad elukohajärgses lasteaias. Lahkumineku järgselt prooviti erinevaid variante, kuidas lapsed saaksid elada vaheldumisi kummagi vanema juures. Kuna ükski variant laste emale ei sobinud, kaasati lastekaitsetöötajad, suheldes nende vahendusel ja prooviti lepitusmenetlust psühholoogi juures. Peale teist seanssi selgus, et laste ema ei järgi antud instruktsioone.
3.30.04.2018 otsustas laste ema keelata lastel avaldajaga suhtlemise nii radikaalselt, et lapsed ei saanud minna 01.05.2018 oma isa pulma tähistama. Sellest ajast alates ei kohtunud avaldaja oma lastega kuni 07.05.2018, kui ta sai võtta lapsed lasteaiast enda juurde üheks tunniks, kuni laste ema saatis sõnumi, et on andnud asjadele ametliku käigu, jättes lapsed seniks enda juurde. Lapsed ei käinud lasteaias ja keegi ei teadnud nende asukohta, kuni ema otsustas siiski lapsed avaldaja juurde saata. Laste ema on alusetult ebamõistlikult asunud piirama isa ja laste suhtlemist ega lähtu seejuures laste huvidest.
4.Avaldajale teeb muret jätkuv ema poolt lastega manipuleerimine. Lisaks ei soovi lapse ema lapsi vaktsineerida, seades sellega ohtu laste elu ja tervise. Avaldaja soovib, et lapsed läheksid elukohajärgsesse üldhariduskooli. Laste ema soov on panna üks poistest kooli, kus on kohandatud õpe erivajadustega lastele. Laste huvitegevuse üle otsustamisel vanema kokkuleppele ei saa. Nii on praktikas kujunenud olukord, kus lapsed isa nädalal käivad trennis ja ema nädalal ema valitud kultuuriüritustel või laulmas. 2(12)
5.Kuigi avaldaja taotles lastega suhtlemise korda esialgses avalduses võrdse ajapanusega mõlemale vanemale, laste ema sellega ei nõustunud. Arvestades asjaolu, et lapsed lähevad järgmisel aastal kooli, leiab ka avaldaja, et suhtlemiskord tuleb määrata perspektiiviga, et lapsed saaksid oma vanematega suhelda ka kooli ajal. Isa taotleb, et lapsed viibivad ema hoole all iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal alates reedest kuni pühapäeva õhtuni, mil laste ema viib pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 lapsed laste elukohta, s.o isa hoole alla. Puudutatud isiku III (ema) seisukoht
6.Laste ema avaldusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta.
7.Avaldaja väide, et laste elukoht on avaldaja juures, on vastuolus avalduses tooduga, mille kohaselt on vanematel hetkel kokku lepitud suhtlemiskord, kus lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja. Seega on tegelikkuses lastel vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Avaldaja jätab tähelepanuta, et laste ema on laste sünnist alates avaldajast suuremas osas hoolitsenud laste eest. Kuni vanemate kooselu lõppemiseni, mil lapsed olid 1,5 aastased, hoolitses peamiselt laste eest ema. Pärast kooselu purunemist kuni 2016. a keskpaigani elasid lapsed emaga ning kohtusid isaga kaootiliselt. Alates 2016. a keskpaigast on toiminud erinevad suhtlemiskorrad, mil lapsed viibivad küll võrdse aja kummagi vanema juures, kuid tegelikkuses on lapsed isa töökohustuste täitmise, puhkusel viibimiste või laste haigestumise tõttu viibinud sagedamini ema hoole all.
8.Lapsed käivad XXX lasteaias, kuid vanemad ei ole laste haridustee jätkamise osas kokkuleppele jõudnud. Lastel on keskendumisega probleeme ning nad on suure tähelepanuvajadusega. Laste ema on seisukohal, et XXX kooli asumisel on ema juures viibides XXX kool lastele kaugel, ning ka huvialadega seotud treeningutesse on neil XXX-st keerulisem jõuda.
9.Laste ema ei ole alusetult ja ebamõistlikult asunud piirama isa ja laste suhtlemiskorda. Tegemist oli üksiku juhusega, mille tingis asjaolu, et laste isa oli korduvalt laste suhtes vägivaldne. Samas on avaldaja ka ise kokkulepitud suhtlemiskorda korduvalt rikkunud.
10.Tõele vastab avaldaja väide, et vanemate vahel on olnud erinevaid arusaamu laste vaktsineerimiste vajalikkusest. Tegelikkuses on lastele kõik vajalikud vaktsineerimised teostatud ning vanematevahelise erimeelsuse põhjustas avaldaja soov vaktsineerida lapsi mittevajaliku vaktsiiniga.
11.Avaldaja subjektiivne arvamuse sellest, et ema manipuleerib lastega, on põhjendamata.
12.Ema ei vaidle vastu suhtluskorra määramisele, kuid leiab, et elukorraldus, mille kohaselt veedavad lapsed pool ajast nii ema kui ka isa juures, ei ole laste vanust arvestades enam lastele sobiv. Koolis käival lapsel peaks olema üks elukoht. Arvestades laste vanust, nende huve ning vajadust tagada lastele piisav stabiilsus, võiksid lapsed viibida isa juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal alates reedest kuni esmaspäeva hommikuni, mil laste isa viib lapsed lasteaeda või kooli. Lastele määratud esindaja seisukoht
13.Kuigi hetkel toimib laste viibimine nädala kaupa ühe ja teise vanema hoole all, ei ole see mõeldav alates ajast, mil lapsed kooli lähevad. Seetõttu oleks igati otstarbekas 3(12)
käesolevas menetluses ära määrata, kes saab otsustusõiguse laste elukoha, viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuste otsustamisel.
14.Olles külastanud mõlema vanema kodu, kinnitas lastele määratud esindaja, et mõlemad vanemad hoolivad oma lastest. Laste ema on esindajale kinnitanud, et nõustub isa valitud kooliga ja tervishoiu osas puudub vaidlus. Suhtlemiskord nädalakaupa võiks toimida ka esimese kooliklassi ajal. Avaldajale võiks üle anda hooldusõiguse laste igakordse viibimiskoha määramises Eesti Vabariigi piires, muus osas ei ole alust hooldusõigust lõpetada. Eestkosteasutuste seisukohad
15.Lapse ema elukohajärgse eestkosteasutuse Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) hinnangul puudub vanemate vahel sisuline vaidlus laste viibimiskoha üle, kuid kui kohtu hinnangul on selle küsimuse reguleerimine määrusega vajalik, siis eestkosteasutuse hinnangul ei ole avalduse rahuldamine vastuolus laste huvidega ja eestkosteasutus toetab avaldaja taotletut.
16.Lapse isa elukohajärgne eestkosteasutus Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu) märkis oma seisukohas, et vanematel on erinev arusaam sellest, kuidas lapsi kasvatada. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
17.Maakohus rahuldas 16.11.2018 määrusega isa avalduse osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes laste igakordse viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ja laste hariduslike (sh huviharidus, kooli valik) küsimuste osas ning andis selles osas hooldusõigus üle avaldajale. Lisaks määras maakohus laste ja vanemate vahelise suhtlemise korra järgnevalt: Punkti 1 sõnastus kuni laste kooliminekuni ehk kuni 2019. a 35. nädalani: Ühe nädala (jätkates käesolevas menetluses esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud korda) on lapsed isa XX hoole all ja teise nädala ema YY hoole all. Nädal algab esmaspäeva hommikul, kui lapsed lähevad lastaeda ja lõpeb järgmise nädala esmaspäeva hommikul ning vanem, kelle hoole all lapsed olid, viib nad esmaspäeva hommikul lasteaeda, või kui lasteaeda ei vii, siis viib lapsed selle vanema juurde, kelle nädal algab. Punkti 1 sõnastus alates 2019. a 35. nädalast: Lapsed viibivad kooli õppeperioodil ema hoole all igal paarisnädalal alates reedest kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtuni, mil laste ema viib pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 lapsed laste elukohta, s.o isa hoole alla. Punkt 2. Kui lapsed on haiged, siis on lapsed isa hoole all. Kui laste tervislik seisund nende transportimist ei võimalda, siis on lapsed tervenemiseni selle vanema hoole all, kelle juures haigeks jäädi ja peale tervenemist toimetatakse lapsed isa hoole alla. Punkt 3. Lapsed viibivad enda sünnipäeval isaga koos üle aasta ja vastupidi, emal on õigus viibida lastega koos nende sünnipäeval. Jõulude ajal 23.24.12.2018 on lapsed isaga, 25.-26.12.2018 emaga, 31.12.2018 – 01.01.2019 isaga ja jaanipäeval 23.-24.06.2019 isaga ja järgnevatel aastatel vastupidi.
4(12)
Punkt 4. Perekondlikel tähtpäevadel: laste isa ja ema, samuti laste ema ja isa vanemate sünnipäeval, isadepäeval ning emadepäeval, on lapsevanemal, kellega tähtpäev on seotud, õigus lastega kohtuda. Lapsed toob ja viib oma hoole alla kohtumise ajaks see vanem, kelle tähtpäev on. Punkt 5. Lapsed viibivad kõikidel koolivaheaegadel 1⁄2 ajast ema ja teise poole isa hoole all, selliselt, et:
5.1.kooli suvevaheajal pool vaheaega ema ja pool vaheaega isa hoole all selliselt, et 2. ja 4. nädala viibivad lapsed ema hoole all. Pärast suhtlemise korra kehtestamist esimesel aastal viibivad lapsed esimese nädala suvevaheajast isa hoole all, teise nädala ema hoole all ja selliselt jätkub üle nädala kuni suvevaheaja lõpuni.
5.2.Teistel koolivaheaegadel on lapsed alates koolivaheaja algusest vahelduvalt iga aasta pool aega isa hoole all ja pool aega ema hoole all. Punkt 6. Sõltumata sellest kumma vanema hoole all laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda, sh suhelda telefoni teel. Punkt 7. Vanemad kohustuvad alati ja eriti laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. Punkt 8. Vanemad annavad teineteisele teavet lastega seotud oluliste asjaolude kohta, milleks on eelkõige laste haigestumine, üritused ja huviringid jms. Punkt 9. Suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes loetakse XX ja YY vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Punkt 10. Eeltoodud punktides nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.
18.Määruse põhjenduste kohaselt jäi maakohtule asja menetlemisel mulje, et laste vanemad ei suuda omavahel paljudes lastele olulistes küsimustes just omavaheliste suhete keerukuse tõttu kokkuleppele jõuda ja sellises olukorras asus kohus seisukohale, et on olemas alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks vähemalt osaliselt ja avaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kuivõrd laste ema ei esitanud asjas vastuavaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale (kasvõi osaliselt) selle üleandmiseks, tuli maakohtul lähtuda avaldaja esitatust. Kohtu hinnangul oli ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selle avaldajale üleandmine põhjendatud ka asjas esitatud tõenditega ja saadud informatsiooniga nende kogumis.
19.Maakohus arvestas otsustamisel sellega, et laste omavaheline läbisaamine on raskendatud pidevate tülide tõttu. Samas kaksikute lahutamine ehk nende jätmine üks ühe ja teine teise vanema kasvatada sedavõrd varajases elueas ei ole kohtu hinnangul mõeldav. Laste isa on üritanud lapsi eraldi hoides ja kasvatades rohkem sisendada neile mõistliku käitumise reegleid – lasteaiast kohtunikule antud info kohaselt (mida avaldaja ise kohtus kinnitas) on isa toonud aeg-ajalt lasteaeda vaid ühe lapse, tegeledes ise ja koos abikaasaga teise lapsega eraldi, laste ema seda praktiseerinud ei ole. Laste endi arvamus on nii lasteaia õpetajatelt kui menetlusosalistelt saadud info kohaselt selline, et C soovib olla koos isaga, Q aga soovib mõlemat vanemat (ei oma eelistusi), sealjuures
5(12)
on C isegi korduvalt joonistanud lasteaias perepilte, kus ei ole ema või on tema asemel isa abikaasa. Maakohus võttis arvesse, et täiskasvanute suhtes suhteliselt allumatud lapsed on nii lasteaia õpetajate kui nt Pärnu Linnavalitsuse esindaja kinnitusel kuulekamad just isale, s.t poisid vajavad rangemat kätt. Lisaks arvestas maakohus asjaoluga, et lapsed lähevad järgmisel sügisel kooli, milleks avaldaja sõnul on XXX Põhikool, mis jääb avaldaja elukoha lähedusse. Laste isa perekonnas on tema abikaasa, kes samuti aitab lastega tegeleda ja omab vastavat ettevalmistust, laste emal sellist igapäevast tugivõrgustikku ei nähtu. Laste isa majanduslik olukord on oluliselt parem kui laste emal (isal on kaks töökohta, ema peamine sissetulek on toetused). Maakohus pidas õigeks jätta laste isale otsustusõigus laste igakordse viibimiskoha osas vaid Eesti Vabariigi piires.
20.Maakohus pidas põhjendatuks lõpetada laste osas kehtiv ühine hooldusõigus nende haridust, sh huviharidust, puudutavates küsimustes ja anda see üle isale. Menetluses on ilmnenud (vanemate endi ja lasteaia õpetajate selgitused), et laste ema on üritanud arendada lastes pigem vaimseid ja kunstilisi väärtusi (nt laulmine), laste isa aga panustanud ühistesse sportlikesse ettevõtmistesse ja trennidesse, käies lastega jooksmas ja pannes neid MMA-trenni. Lastele meeldivad isaga tehtavad sportlikud tegevused enam, lasteaia kunsti- või muusikatunnis nad erilist huvi üles ei näita. Laste huvides ei ole olukord, kus ühel nädalal käivad nad ühtedes ja teisel teistes huviringides, selline tegevus ei ole mõeldav juba huviringide korraldajate seisukohalt ega taga lastele ka vajalikku stabiilsust tegeleda igapäevaelu (lasteaed, hiljem kool) väliselt huvitegevusega. Kooli valiku osas on põhjendatud otsustusõiguse andmine laste isale, mis laste peamist viibimiskohta arvestades on mõistlik.
21.Laste tervist puudutavates küsimustes ei ole maakohtu hinnangul alust ühist hooldusõigust lõpetada ja seda avaldajale üle anda. Võimalikud vaidlused laste vaktsineerimise teemadel on tänaseks lahenenud ning kohtul ei ole mingit alust kahelda mõlema vanema võimes tagada laste tervis ja heaolu, selles osas vajadusel ka kokku leppides.
22.Kehtiva suhtluskorra– nädal isaga ja nädal emaga – osas leidis maakohus, et selliselt võiks see kuni kooliminekuni alles jääda, kuid alates kooliminekust ehk 2019. a 35.ndast nädalast on põhjendatud kohaldada avaldaja taotletud suhtlemise korra punkti 1, s.o lapsed on ema hoole all üle nädalavahetuse. Maakohus ei pidanud mõistlikuks, et kooliskäimise perioodil võiksid lapsed elada vaheldumisi nädalakaupa mõlema vanema juures – see tähendaks, et lastel ei teki rutiini õppimise ega huvialade osas, samuti tuleks alatasa õpikuid jt koolitarbeid, trennideks vajalikke asju ja riideid ühe vanema juurest teise juurde viia. Seega alates kooliminekust viibivad lapsed emaga üle nädala nädalavahetustel alates 36.-nda nädala lõpust igal paarisnädalal. Määruskaebus ja selle põhjendused
23.Puudutatud isik III (laste ema) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ühise hooldusõiguse lõpetamise osas ning suhtluskorra punkti 1 sõnastuse ja punkti 2 osas. Laste ema palub teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata ning muuta laste ja nende vanemate vahelise suhtlemiskorra punkti 1 alates 2019. a 35.-ndast nädalast toimuva suhtlemise osas ja 6(12)
punkti 2 sõnastust järgmiselt: 1) ühe nädala on lapsed isa hoole all ja teise nädala ema hoole all. Nädal algab esmaspäeva hommikul, kui lapsed lähevad kooli ja lõpeb järgmise nädala esmaspäeva hommikul ning vanem, kelle hoole all lapsed olid, viib nad esmaspäeva hommikul kooli, või kui kooli ei vii, siis viib lapsed selle vanema juurde, kelle nädal algab; 2) kui lapsed on haiged, siis on lapsed selle vanema hoole all, kelle juures haigeks jäädi. Kui lapsed avaldavad haigestumise perioodil soovi viibida teise vanema hoole all ja laste tervislik seisund nende transportimist võimaldab, siis toimetatakse lapsed teise vanema juurde.
24.Maakohus kohaldas asja läbivaatamisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning ületas diskretsioonipiire. Maakohus ei ole ammendavalt põhjendanud, miks vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ning miks alates laste kooliminekust tuleb määrata suhtlemiskord, mille kohaselt lapsed viibivad kooli õppeperioodil ema hoole all igal paarisnädalal alates reedest kell 17.00 kuni pühapäeva õhtuni, mil ema viib hiljemalt kell 18.00 lapsed nende elukohta. Maakohus on täielikult põhjendamata jätnud, mis põhjusel on käesoleval juhul põhjendatud jätta haiged lapsed isa hoole alla.
25.Maakohus märkis ebaõigesti, et kuivõrd kohus ei määra avaldajale ainuhooldusõigust, ei ole viide PKS § 137 lg 2 p-le 2 asjakohane. Maakohtul oli viidatud sättest tulenevalt võimalik avaldaja avaldus ka rahuldamata jätta. Maakohus asus seisukohale, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada põhjusel, et vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele. Maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et 16.10.2018 toimunud ärakuulamisel väitis laste ema, et tal ei ole midagi selle vastu, et lapsed XXX kooli lähevad, eestkosteasutuse esindaja märkis, et isa on täheldanud, et laste teemadel saavad nad omavahel räägitud, ema nõustub kooli valikuga, mille kasuks isa otsustab, sama väitis ka Tori Vallavalitsuse esindaja. 18.09.2018 toimunud ärakuulamisel väitis avaldaja, et tema ei survesta laste ema, et ta lapsi MMA trenni viiks, laste ema sõnul lapsed sel aastal ema valitud ringides ei käi, ta ei ole keelanud laste trennides käimist ja ta on nõus, et lapsed sel aastal MMA trennis käivad. Ühelgi ärakuulamisel ei ole lapse ema vaielnud vastu asjaolule, et laste rahvastikuregistri järgne elukoht on laste isa juures. Ka laste isa ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit sellest, et vanemate vahel oleks olnud vaidlus laste viibimiskoha või haridust puudutavate küsimuste osas. Ainuüksi asjaolust, et avaldaja suhtumine laste emasse on negatiivne, ei saa järeldada, et laste ema ei teeks laste nimel laste isaga koostööd.
26.Maakohus on iseenesest õigesti asunud seisukohale selles, et kuivõrd võimalikud vaidlused laste tervist puudutavates küsimustes on tänaseks päevaks lahenenud ning kohtul ei ole mingit alust kahelda lastevanemate võimes tagada laste tervis ja heaolu, seda vajadusel ka kokku leppides. Samas on maakohtu lahend põhjenduste osas ka vastuoluline. Leides, et tervise küsimustes on probleemid lahenenud ning vanemad suudavad kokku leppida, oleks maakohtul tulnud eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise ja haridust puudutavate küsimuste osas. Maakohus on ühise hooldusõiguse lõpetamisel võtnud lähtekohaks, et vanemad laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes kokkuleppele ei jõua, kuid sellised asjaolud tulnuks selgelt tuvastada. 7(12)
27.Maakohus jättis hindamata vanemate vaimse ja hingelise seotuse lastega ja laste ema senise pühendumise laste eest hoolitsemisse, kohaldades ebaõigesti PKS § 137 lg 3.
28.Asjaolu, et poisid vajavad rangemat kätt ja nad on kuulekamad isale, ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Laste tulevase koolis käimise asukoht ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha osas. Sõltumata asjaolust, kuhu lapsed kooli asuvad, kas Pärnusse või XXX-le, on mõlemal vanemal olemas transpordivahendid ning vahemaa XXX ja Pärnu vahel on väike. Määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et laste emal igapäevast tugivõrgustikku ei nähtu.
29.Ainuüksi asjaolu, et laste isa majanduslik olukord on käesoleval hetkel oluliselt parem kui laste emal, ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel laste viibimiskoha ja haridusküsimuste määramise osas. Maakohus ei ole tuvastanud, et ema juures viibides puuduks lastel nende eluks ja arenguks vajalik või, et lapsed oleks ema juures tema majandusliku seisundi tõttu hoolitsemata.
30.Suhtlemiskorra määramise eesmärk on tagada eelkõige lastele võimalus säilitada lahuselava vanemaga lähedased suhted. Põhjendatud ei ole vähendada ema ja laste koos viibimise aega laste õppeperioodiks kahele nädalavahetusele kuus. Käesolevaks ajaks on suhtlemiskord, kus lapsed on vaheldumisi mõlema vanema juures võrdse aja, kehtinud 1,5 aastat ning lapsed ja vanemad on sellega harjunud. Menetluse edasine käik
31.Laste isa vaidleb määruskaebusele vastu.
32.Eestkosteasutused ja lastele määratud esindaja määruskaebust ei toeta.
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
34.10.06.2019 esitas laste isa ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes muuta maakohtu 16.11.2018 määrust selliselt, et isale antud ainuhooldusõigus viibimiskoha määramisel ei ole piiratud Eesti Vabariigiga, kuna isa on vahepeal kolinud Soome elama. Lisaks palub isa muuta suhtluskorra punkti 1 järgmiselt: - lapsed viibivad õppeperioodil enda ema hoole all igal paarisnädalal, vaheldumisi nii, et ühel korral oleks ema ja laste kohtumine Eestis ja teisel korral tuleks ema lastega kohtuma Soome. Iga kuu teisel nädalal toob isa lapsed Eestisse ema juurde neljapäeval, hiljemalt kell 20.00 ja saab lapsed pühapäeval kell 16.00 ema juurest. Iga kuu neljandal nädalal saab ema lapsed Soomes neljapäeval koolist otse võtta ja toob isa elukohta Soomes pühapäeval kell 18.00. Seejuures tasub laste isa emale laevapiletid ja vajadusel majutuse nii lastele kui ka nende emale mõistliku hinna piires.
35.Ringkonnakohus andis 11.06.2019 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht isa taotluse osas.
36.Laste ema leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubamatu, kuna sellega vaidlustatakse sisuliselt maakohtu 16.11.2018 määrust. Lisaks ei vasta taotlus laste huvidele.
8(12)
37.Eestkosteasutuste hinnangul võiks kaaluda võimalust, et puudutatud isik I kolib isaga Soome ja puudutatud isik II jääb emaga Eestisse.
38.Laste esindaja leidis, et taotlus ei ole tõendatud. Samas nõustus ta eestkosteasutuse arvamusega, et puudutatud isik I võiks kolida isaga Soome ja puudutatud isik II jääda emaga elama Eestisse.
39.Puudutatud isik III (ema) esitas 27.06.2019 ringkonnakohtule taotluse, milles palus seoses uute asjaoludega saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruse põhjendused
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses menetlusetapis põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
41.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata isa avalduse laste tervishoiuküsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause koostoimes TsMS §-ga 659 jõustunud.
42.Määruskaebusmenetluses on vaidlus selle üle, kas vanematele peaks kuuluma ühine hooldusõigus kõigis lastesse puutuvates küsimustes ja kas on ka edaspidi põhjendatud laste viibimine kummagi vanema juures vaheldumisi.
43.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaebuses esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige laste huvidest ja jõudnud õigele järeldusele nii hooldusõiguse küsimustes kui ka suhtluskorra määramisel. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
44.Vastuseks määruskaebuse väitele PKS § 137 lg 2 p 2 ebaõige kohaldamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 p 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui on alust arvata, et hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist 9(12)
pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ringkonnakohus selgitab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse, sh osaliselt, andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hooldusõiguse üleandmist otsustades ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
45.Praeguses asjas taotles laste isa endale laste hooldusõiguse osalist üleandmist. Maakohus tuvastas avalduse lahendamisel olulised asjaolud, hindas tõendeid piisavas mahus ja põhjalikkusega ning tegi nii laste viibimiskoha määramise ja haridusega seonduvate küsimuste üle otsustamise õiguse üleandmise kui ka suhtluskorra määramise kohta õige lahendi. Maakohus tuvastas õigesti, et mõlemad vanemad on suutelised lapsi kasvatama, laste igapäevaelu korraldama ja lastele turvalist elukeskkonda pakkuma ning soovivad aktiivselt osaleda laste elus. Vanemad on oma tegudes näidanud üles pühendumist laste eest hoolitsemisele, nad mõlemad on vaimselt ja majanduslikult valmis lapsi kasvatama ning nad on lastega hingeliselt seotud. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui mõlemal vanemal on lastega hingeline seotus sarnaselt tugev, kuid olulistes küsimustes ei suuda nad omavahelist kokkulepet saavutada, viib see selleni, et kohus peab valima, kummal vanemal on edaspidi üksi õigus otsustada laste viibimiskoha määramise ja haridusega seonduvate küsimuste üle. Maakohus kaalus kõiki menetluses esiletoodud asjaolusid ja kujundas oma siseveendumusest lähtuva otsustuse, et laste huvides otsustab laste viibimiskoha ja hariduse küsimused edaspidi isa üksinda. Seejuures ei võtnud maakohus ühise hooldusõiguse lõpetamisel aluseks üksnes asjaolu, et poisid vajavad rangemat kätt ja nad on kuulekamad isale, ega lähtunud pelgalt võimaliku kooli asukohast. Viidatud asjaolud on olulised koosmõjus kõigi muude asjas esiletoodud asjaolude ja tõenditega. Seejuures märgib kolleegium, et asjaolusid, mis viitaksid isa sobimatusele laste hooldusõigust teostada, määruskaebuses ega tsiviilasja materjalides esile toodud ei ole. Kumbki vanem ei ole väitnud, et teine vanem ei sobi lapsi kasvatama.
46.Määruskaebuses on laste ema seisukohal, et vanemate vahel puudub vaidlus laste hariduse ja huviringide küsimustes, mistõttu tuleks jätta nendes küsimustes vanematele ühine hooldusõigus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Toimikust nähtuvalt oli vanematel erimeelsus koolivaliku osas (I kd, tl 61), samuti tegid vanemad teineteise suunas etteheiteid seoses huvialaringide valikuga. Esimesel ärakuulamisel ema justkui nõustus isa valitud trennidega (I kd, tl 100 – 101), kuid teisel ärakuulamisel öeldust nähtub ema rahulolematus, kuna isa lapsi ema valitud huvialaga seotud üritusele ei viinud (I kd, tl 130). Seetõttu on laste huvides, et igasuguse ebaselguse vältimiseks otsustab huviringide valiku üle üks vanematest. Laste ema ei ole seejuures veenvalt põhistanud, et laste isa võtaks vastu laste hariduse või huviringide osas otsustusi, mis võib avaldada lastele negatiivset mõju. Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt aktsepteerib ema edaspidi isa valikuid, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul laste huvidega vastuolus selles osas isale ainuhooldusõiguse üleandmine.
47.Maakohus on põhjendatult andnud isale otsustusõiguse laste viibimiskoha üle Eesti piires. Laste jaoks on oluline võimaluse korral säilitada ka lahuselava vanema elukoha 10(12)
lähedus ning stabiilne ja harjumuspärane elukeskkond. Seda enam, et menetlusosalised on üksmeelel selles, et lapsed on keskmisest suurema tähelepanuvajadusega ja et laste huvides ei ole hetkel suurte muudatuste tegemine, lisaks sellele, et lapsed alates kooliminekust viibivad emaga oluliselt vähem aega kui seni.
48.Kohtu ette toodud asjaoludel ei saa ringkonnakohus esmakordselt kaaluda võimalust, et üks lastest asuks koos isaga elama Soome ja teine jääks emaga Eestisse, kuna kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, millistest tingimustes ja kus hakkaks laps elama, kuhu kooli ta läheks ja muude oluliste asjaolude kohta.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka suhtluskorra määramisel. Maakohus on ema ja laste suhtluskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtluskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja laste suhtlemisõiguse määral, mis vastab laste huvidele ja tagab lastele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Kuigi eelnevalt oli vanemate vahel kokku lepitud, et lapsed on vaheldumisi isa ja ema juures, nõustub kolleegium, et seoses laste kooliminekuga ei ole võrdses ajamahus senise korra jätkamine võimalik. Sellisel seisukohal oli kuni määruskaebuse esitamiseni ka laste ema ise (I kd, tl 98).
50.Laste isa taotlus esialgseks õigussuhte reguleerimiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks taotlusele muuta esialgse õiguskaitse kohaldamisel maakohtu määrust selliselt, et isa ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramisel ei oleks piiratud Eesti Vabariigiga, märgib kolleegium järgmist. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on laste huvide tagamiseks vajalik ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Vaatamata sellele, et nii laste ema kui eestkosteasutus viitasid juba maakohtu menetluses kahtlusele, et laste isa soovib tõenäoliselt kolida Soome elama, tõi laste isa nimetatud asjaolu esile alles 10.06.2019 esialgse õiguskaitse taotlust esitades. Laste isa ei esitanud maakohtu määruse peale määruskaebust, et vaidlustada maakohtu otsustust piirata laste viibimiskoha määramise õigus Eesti Vabariigiga. Lisaks ei täpsusta laste isa ringkonnakohtule esitatud taotluses laste hooldusõiguse seisukohalt määrava tähtsusega asjaolusid, sh isa Soomes asuva elukoha ja töö kohta, millised on tulevased laste elutingimused ja võimalused välisriigis ja millisesse kooli ja millistel tingimustel täpsemalt lapsed õppima asuvad. Kõiki nimetatud asjaolusid tuleb laste hooldusõiguse vaidluses arvestada. Määruskaebemenetluses selliste uute asjaolude tuvastamine ringkonnakohtu poolt ei täida eesmärki lahendada lapsi puudutav vaidlus võimalikult kiiresti ja menetlusökonoomiliselt. Kuivõrd ringkonnakohus peab vajalikuks jätta muutmata maakohtu määrus osas, milles laste viibimiskoht on piiratud Eesti Vabariigiga, ei pea kolleegium põhjendatuks ka isa taotlust suhtluskorra täpsustamise osas.
51.Ringkonnakohus selgitab laste isale täiendavalt, et isal tuleb mõista ja arvestada, et laste elukoha muutmisel välisriiki tuleb lähtuda ka laste huvidest. Kuigi laste isal on õigus korraldada oma elu ise ning soovi korral ka asuda elama välisriiki, ei saa vanem laste hooldusõigust puudutavates küsimustes lähtuda ainult enda huvist. Laste viimine välisriiki võib kahjustada mh ka laste õigust emaga vahetult suhelda. 11(12)
52.Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 138 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui hooldusõigus kas täielikult või osaliselt kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist või ühise hooldusõiguse taastamist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Lisaks on alati võimalik vanematel omavahel hooldusõiguse teostamise ja lastega suhtlemise osas kokku leppida.
53.Ringkonnakohus jätab lastele ja emale riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda ning muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda.