Hageja: RM (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja: AM (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erki Vainu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 15.10.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude 500 eurot (resolutsiooni punkt 3).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AMult välja elatis RMu kasuks tagasiulatuvalt 2018.a mai- ja juunikuu eest kokku 500 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
4.1.Hagi rahuldada. 4.2.Välja mõista AMult RMu kasuks elatis tagasiulatuvalt 2018.a mai- ja juunikuu eest kokku 500 eurot ning alates 01.07.2018 kuni RMu täisealiseks saamiseni, s.t kuni 21.12.2029, elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
4.3.Igakuine elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Tasuda tuleb hageja ema KK pangakontole nr EExxxxxxxxxxx.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud AMu kanda. Kohtuasja toimiku andmetel ei ole RM maakohtus menetluskulusid kandnud.
4.5.RMu taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata RMu apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 518,40 eurot.
4.6.Välja mõista AMult RMu kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 518,40 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (518,40 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.06.2018 esitas RM (hageja) maakohtule hagi AMult (kostja) alates juulist 2018 igakuise elatise miinimummääras ja elatisevõlgnevuse 500 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagi kohaselt on hageja tagasiulatuv elatisenõue 2018.a kahe kuu eest 500 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vaielnud vastu igakuisele elatisenõudele, kuid leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendamatu. Hageja seaduslik esindaja on tekitanud kostjale kahju, mis kuulub hüvitamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 4. Kahju seisneb selles, et kostja peab xxxxxxxle tagasi maksma kostja poolt hagejale taotletud lapsetoetuse 350 eurot, mis laekus hageja emale. Esimese astme kohtu otsus
4.15.10.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja elatise alates 01.07.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.t kuni 21.12.2029, igakuiselt 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus määras, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda hageja ema KK pangakontole nr EExxxxxxxxxxxx. Kohus jättis rahuldamata
tagasiulatuva elatisenõude 2018.a eest 500 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning märkis, et toimikust nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud.
5.Tagasiulatuva elatisenõude osas leidis kohus järgmist. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ema on tekitanud kostjale kahju, mis kuulub hüvitamisele vastavalt VÕS § 127 lg-le 4, leidis kohus, et kostja võimalikud nõuded hageja ema vastu ei ole aluseks tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-le 108 ja märkis, et valitseva kohtupraktika kohaselt on sätte eesmärgiks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleks arvestada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurust määrates. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise eeldus on mh see, et hageja on enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist küsinud.
6.Hageja ei ole põhjendanud tagasiulatuvat elatisenõuet. Kostja on esitanud maksekorralduse (t lk 21) selle kohta, et ta on hageja ema kontole tasunud 250 eurot, mis vastab hageja ühe kuu elatise summale. Kostja vastusest nähtuvalt kostja ja hageja ema kooselu lõppedes läksid hageja ja tema ema tagasi elama Eesti Vabariiki. Hageja ei ole täpsustanud, millisest kuupäevast alates kostja hageja vahetus ülalpidamises ei osalenud. Hageja ei ole avaldanud ega tõendanud, et ta oleks kohtueelselt kostja poole elatise maksmise nõudega pöördunud. Seega on tagasiulatuv ülalpidamise nõue põhjendamatu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles tagasiulatuv elatisenõue jäi rahuldamata ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja elatise võlgnevus 500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
8.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja ei ole täpsustanud, millisest kuupäevast alates kostja hageja vahetus ülalpidamises ei osalenud. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes 2017 detsembrikuu alguses. Kostja maksis elatist 2018 jaanuarist aprillini (k.a) ning jätkas elatise maksmist alles pärast hagi esitamist. Maksmata jäi elatis mai- ja juunikuu eest ning just seda summat hageja nõuabki. Asjaolu, et kostja ei ole 2018 maija juunikuu eest elatist tasunud, on kostja ka menetluses omaks võtnud.
9.Otsuse põhjendused elatise võlgnevuse väljamõistmata jätmisel on üllatuslikud. Kostja ei ole tuginenud väidetele, et hageja ei ole täpsustanud, millisest kuupäevast alates kostja hageja ülalpidamises ei osale ning pole palunud tal elatist tasuda, seega ei saanud kohus nende argumentidega vaidlustatud otsust põhjendada. Kui kostja oleks neile põhjendustele tuginenud, oleks hageja saanud need ümber lükata. Kui kohtul tekkisid küsimused seoses ülalpidamise andmise lõppemise ajaga või elatise maksmise palve esitamisega, oleks kohus neid asjaolusid pidanud eelmenetluses täpsustama.
Vastus apellatsioonkaebusele
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-s 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud osas, milles hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Seega ülejäänud osas, mh igakuise elatise miinimummääras väljamõistmise osas on otsus jõustunud.
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
13.Maakohus on jätnud otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Kohus tugines nimetatud nõude rahuldamata jätmisel kahele argumendile, leides, et: 1) hageja ei ole täpsustanud, millisest kuupäevast alates kostja hageja vahetus ülalpidamises ei osalenud; 2) hageja ei ole avaldanud ega tõendanud, et ta oleks kohtueelselt kostja poole elatise maksmise nõudega pöördunud.
14.Esmalt märgib ringkonnakohus, et asjaolu, kas lapse seaduslik esindaja on nõudnud kohtueelselt elatise maksmise kohustuse täitmist, saab omada tähendust kogumis muude asjaoludega, kuid ei anna eraldiseisvalt alust tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks. Nimetatule lisaks peab olema tuvastatud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, punkt 12). Seega ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Eeltoodud seisukohta tuleks kolleegiumi hinnangul kohaldada viisil, et üle seadusjärgse alammäära tagasiulatuvat elatist välja ei mõisteta, sest seda ületavas osas ei ole lapse kulud olnud kohustatud isikule ettenähtavad. Kohustatud isikul ei saa aga tekkida õigustatud ootust, et ta elatist (sh tagasiulatuvat elatist) üldse tasuma ei pea, kuna elatise tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kuivõrd antud juhul ei ole kostja väitnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks talle ebamõistlikult koormav, ei saanud kohus selles osas hagi rahuldamata jätmisel tugineda üksnes argumendile, et hageja seaduslik esindaja ei ole enne kohtusse pöördumist elatise maksmist nõudnud. Ekslik on apellatsioonkaebuse vastusest nähtuv arusaam, et hoopis hageja peaks tagasiulatuva elatise saamiseks tõendama oma majanduslikult rasket olukorda. Sellist tõendamiskohustust seadusest ega kohtupraktikast ei tulene.
15.TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus perekonnaasjades seotud menetlusosaliste esitatud asjaolude ja seisukohtadega. Kolleegium nõustub hagejaga, et kui kohtule jäid asjaolud seoses tagasiulatuva elatise nõudega (sh periood, mille eest tagasiulatuvalt elatist nõutakse) arusaamatuks, pidanuks kohus sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet
täpsustada. Kohus ei saa tõlgendada ebaselgust nõudes alaealisest lapsest hageja kahjuks. Seega jättis kohus ebaõigesti tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata mh nõude ebaselguse tõttu, andmata eelnevalt hagejale võimalust nõude täpsustamiseks. Lisaks eeltoodule võib nõustuda kaebajaga, et TsMS § 436 lg-st 4 tulenevalt ei võinud kohus elatisenõude osalist rahuldamata jätmist põhjendada asjaoludega, millele kumbki pool ei tuginenud ja mida kohus pooltega ei arutanud, seega selles osas on tegemist ka üllatusliku otsusega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16, p 11).
16.Apellatsioonkaebuses on selgitatud, et hageja vanemate kooselu lõppes detsembris 2017, kostja maksis elatist jaanuarist kuni aprillini 2018 ning jätkas maksmist peale hagi esitamist käesolevas asjas (13.06.2018). Seega jäi maksmata elatis 2018.a mai- ja juunikuu eest. Ka hagis on märgitud, et elatisevõlgnevus moodustub 2018.a kahe kuu eest kokku 500 eurot. Kolleegiumi hinnangul saanuks sellisel juhul eeldada, et elatisevõlgnevust nõutakse hagi esitamisele eelnenud kuude eest, mida on apellatsioonkaebuses ka kinnitatud. PKS § 101 lg 1 koosmõjust Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1 tulenevalt oli miinimumelatis 2018. aastal 250 eurot kuus. Kuivõrd kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks 2018 mai- ja juunikuu eest elatist tasunud, tuleb PKS § 108 alusel nimetatud perioodi eest kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt kokku 500 eurot.
17.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuivõrd hagejal maakohtu menetluses kulud puudusid, jättis kohus õigesti kulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja (vastustaja) kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates. Vastuseks kostja taotlusele jätta menetluskulud TsMS § 164 lg-st 1 lähtudes poolte kanda, selgitab ringkonnakohus, et viidatud norm ülalpidamisasjas menetluskulude jaotamisel ei kohaldu. Ülalpidamisasja puhul kohaldatakse üksnes TsMS § 164 lg 3 kui erinormi (milles sätestatud olukorraga praegusel juhul tegu ei olnud), muudel juhtudel toimub kulude jaotamine üldiste reeglite ehk TsMS §-de 162, 163 ja kaebemenetluses ka § 171 järgi.
18.Hageja (apellant) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 950,40 eurot, mis moodustub esindajatasust 6,6h töö eest (s.o 0,4h telefonivestlus kliendiga: sissejuhatus käsundisse; 1,2h asja materjalidega tutvumine; kokku 3,6h apellatsioonkaebuse koostamine, kliendiga kooskõlastamine ja esitamine; 0,4h määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga; 1h vastustaja vastusega tutvumine, analüüs ja suhtlus kliendiga) tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot tunnis). Kostja kulude suuruse osas vastuväidet ei esitanud.
19.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik osaliselt, arvestades, et apellatsiooniastmes vaieldi üksnes tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas. Kuivõrd hageja võttis endale lepingulise esindaja alles apellatsioonimenetluses, on iseenesest põhjendatud
toiminguteks kliendiga suhtlemine ja asja materjalidega tutvumine. Kuna aga hageja nõue jäi rahuldamata ainult tagasiulatuva elatise osas, siis oli esindajal vajalik üksnes selles osas asja materjalidega põhjalikult tutvuda. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks asja materjalidega tutvumisel vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 0,5h, võttes arvesse, et eelnevalt oli esindaja ka 0,4h kliendiga suhelnud (mida kohus peab täies mahus põhjendatuks) ja ka sel teel saanud teavet asja sisu kohta. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, peab kolleegium selle koostamisega seotud toimingute (sh kliendiga kooskõlastamine ja esitamine) mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2h. 12.11.2018 kohtumäärusega tutvumise ja teabe kliendile edastamise mõistlik ajakulu on määruse sisu arvestades 0,2h. Vastustaja vastusega tutvumise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks 0,5h ulatuses. Kuivõrd vastustaja ei esitanud vastuses kaebusele mingeid uusi asjaolusid ega taotlusi, puudus vajadus vastuse analüüsiks ja täiendavaks kliendisuhtluseks. Seega loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses 3,6h. Kolleegiumi hinnangul on mõistlikus määras, kooskõlas kohtupraktika ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga hageja esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o koos km-ga 144 eurot). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud koos käibemaksuga. Seega kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku 518,40 eurot (3,6x144).
20.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.