CC avaldus tema ja YY laste AA ja KK suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lastega reisimist puudutavates küsimustes ning ainuhooldusõiguse selles osas CC-le üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
CC (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Tomberg esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: KK (isikukood XXXXXXXXXXX) puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik III: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Eestkosteasutus: Valitsuse kaudu Menetluse liik
Tallinna
linn
Nõmme
Linnaosa
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2019 määrus osas, milles maakohus lõpetas CC ja YY ühise hooldusõiguse nende alaealiste laste KK ja AA kõikide reisimist puudutavates küsimuste osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse CC-le. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste CCga reisimise osas ja anda ainuhooldusõigus selles osas CC-le. Samuti täpsustada
maakohtu määrust osas, milles maakohus kohustas CC teavitama YY lastega reisile minemisest selliselt, et CC kohustub reisi sihtkohast ning reisi kuupäevadest teavitama YY vähemalt kaks päeva enne sõitu. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.Harju Maakohtu 11. aprilli 2019 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Lõpetada osaliselt CC ja YY ühine hooldusõigus nende alaealiste laste KK ja AA CC-ga reisimist puudutavas osas ja anda CC-le ainuhooldusõigus AA ja KK koos CC-ga reisimist puudutavas osas.
3.2.CC on kohustatud teavitama AA ja/või KK-ga reisile minemisel YY vähemalt kaks päeva enne sõitu reisi sihtkohast ning reisile lahkumise ja reisilt saabumise kuupäevadest.
3.3.Jätta CC ja YY maakohtus kantud menetluskulud YY kanda.
3.4.Jätta KK ja AA riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a AA-le ja KK-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.CC esitas 06.02.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja YY ühise hooldusõiguse alaealiste laste AA ja KK suhtes laste emaga reisimist puudutavas osas ning anda emale selles osas ainuhooldusõigus.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik I ja II (lapsed) avaldaja (ema) ning puudutatud isiku III (isa) ühised lapsed, kes elavad alates vanemate kooselu lõppemisest juulis 2015 emaga. Maakohus määras 20.03.2017 (tsiviilasi nr 2-16-17407) kindlaks isa ja laste suhtluskorra. Määruse kohaselt on kummalgi vanemal mh õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu piires. Väljapoole neid riike sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Laste isa emale sellist nõusolekut ei anna.
3.Juunis 2017 soovis ema sõita Türgi Vabariiki, millega laste isa alguses nõustus, kuid seadis siis nõusoleku sõltuvusse asjasse mittepuutuvatest tingimustest. Ema sai lastega reisile minna pärast lastekaitsespetsialisti sekkumist. Sügisel 2018 palus ema vahetada laste kevadvaheaja veebruarikuise suusavaheaja vastu, et minna lastega Taisse. Isa esitas asjasse mittepuutuvaid tingimusi ja lõpuks keeldus vaheaegade vahetamisest. Planeeritav reis jäi ära.
4.Ema soovib kevadisel koolivaheajal sõita puudutatud isikuga I puhkusereisile Vietnami. Laste isa ei anna selleks nõusolekut, kuigi tal ei ole õigust sellest keelduda, kuna reis ei kattu tema ja laste suhtlemise ajaga. Isa väide, et last ei tohi koolist ära võtta, ei ole
arvestatav, kuna siis kui isa reisis koos laste emaga, ei olnud koolist puudumine küsimus. Avaldaja lastega koos elava vanemana vastutab laste koolikohustuse täitmise eest.
5.Kuna reisimist puudutavad kokkulepped ei ole olnud ilma alandamise ja sõimamiseta võimalikud, soovib avaldaja edaspidi valida reise iseseisvalt, arvestades suhtluskorda, laste koolikohustusi ja nende vaba aega. Selleks tuleb vanemate ühine hooldusõigus emaga reisimise küsimuste otsustamisel lõpetada. Avaldaja ei soovi ainuhooldusõigust küsimuses, kuhu isa lastega reisib. Ema ei kuritarvita oma hooldusõigust. Reisimine, s.h väljapoole Euroopa Liitu, on laste huvides ja põhjendatud on selle sõltumatus isa suvast. Seisukohad avalduse suhtes
6.Laste isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja teavitas laste isa soovist minna lapsega Vietnami, kuid ei teavitanud, milliseid piirkondi külastatakse, mida lapsega koos tehakse ja kus laps viibib, nagu näeb selgelt ette suhtlust korraldav määrus. Isal on õigus teada, kas reis on lapse seisukohalt vastuvõetav, ohutu ja tema parimates huvides. Isal on õigus laste elukorralduse üle otsustada. Isa annab nõusoleku, kui ta on saanud informatsiooni reisi kohta. Ema ise ei täida suhtlust korraldavat määrust.
7.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus toetasid avaldust ja palusid selle rahuldada.
8.Puudutatud isik II selgitas, et on olnud olukordi, kus ema on tahtnud lastega reisile minna, kuid isa ei ole lubanud. Isa on keeldunud põhjendusega, et puudutatud isik I peab koolis käima. Isa peaks teadma, kui nad reisile lähevad, kuid ei ole põhjust, miks tal peaks olema reisimise küsimuses otsustusõigus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt nende alaealiste laste reisimist puudutavates küsimustes ja andis nendes küsimustes ainuhooldusõiguse laste emale. Kohus määras, et vanem, kes läheb lapse/lastega reisile, on kohustatud maha jäävat vanemat teavitama reisi sihtkohast ning reisile lahkumise ja reisilt saabumise kuupäevadest. Menetluskulud jättis kohus laste isa kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
10.Tõendatud on, et vanemate kooselust sündis XX.XX.XXXX puudutatud isik II ja 04.06.2011 puudutatud isik I. Vanemate kooselu lõppes 2015.a. Lapsed elavad koos emaga, kuid suhtlevad ka isaga 20.03.2017 kohtumääruse alusel (tsiviilasi nr 2-16-17407).
11.Arvestades eeltooduga ja sellega, et vanemad vaidlevad selle üle kas laps(ed) võib (võivad) emaga reisile minna või mitte, on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus reisimise küsimuses ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle laste emale. Isa on teinud omapoolseid takistusi laste reisile minekuks ja seadnud reisi toimumisele oma tingimusi, kusjuures isa vastuseisust tingituna ongi ära jäänud vähemalt üks planeeritud reis. Lapsed elavad koos emaga, kes korraldab nende elu. Lastel on emaga lähedane ja usalduslik suhe. Ema on pädev ja suuteline otsustama laste reisimise küsimust. Laste reisimist ei saa panna sõltuvusse sellest, kas ema suhtleb isaga selles küsimuses piisavalt hästi või mitte, nagu leiab isa. Ema on hooldusõigust teostades alati arvestanud laste huvisid. Vastupidine on tõendamata.
12.Reisimise küsimuses ainuhooldusõiguse emale andmine ei tähenda, et isa lastega Eestist välja reisida ei tohiks, kuid tal peab olema selleks ema nõusolek.
13.Kuna lahend tehakse laste huvides, kuid kohtumäärusega rahuldatakse avaldaja avaldus, jäävad menetluskulud laste isa kanda. Määruskaebus
14.Laste isa palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub isa jätta laste ema kanda.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on laste parimates huvides. Maakohus pidi arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ja eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Maakohtu järeldus, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada põhjusel, et lapsed elavad emaga, on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga.
16.Määruskaebus tuleb rahuldada kohtupraktika ühtlustamise ja lahuselavate vanemate ühetaolise kohtlemise eesmärgil. Kuna lastega reisimine ei ole kohustuslik, ei saa erimeelsus ühe reisi osas õigustada intensiivset perekonnaautonoomiasse sekkumist.
17.Maakohus lõpetas osaliselt ühise hooldusõiguse mõlema lapse suhtes jättes hindamata, kas see on põhjendatud mõlema lapse huvides. Puudutatud isik II ei pidanud vaidlusalusel reisil osalema ja selle üle vanemad ei vaidle.
18.Kohus jättis tähelepanuta isa selgituse, et ta ei ole lapsega reisimise vastu, kui ema jagab infot reisimise kohta. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et isa ei keelanud reisimist, vaid väljendas muret lapse pika koolist puudumise osas ja soovis emalt informatsiooni lapse viibimise kohta, et veenduda reisi turvalisuses. Vietnamis puudub Eesti välisesindus ja sealsetel rannikualadel on võimalus troopilisteks tsükloniteks. Ema keeldus informatsiooni andmisest.
19.Kohus jättis tähelepanuta isa selgituse, et kolm isa poolt planeeritud reisi lastega jäid ära, kuna ema planeeris selleks ajaks teised tegevused. Tsiviilasjas nr 2-16-17407 tuvastati, et laste reisid jäävad ära ema tegevuse tõttu. Maakohtu määrusest ei selgu, miks ema planeeritud ühe reisi ärajäämine on olulisem.
20.Maakohtu määrusest ei nähtu tõendid, mille alusel kohus leidis, et ema on laste hooldusõigust teostades alati arvestanud laste huve. Kohus pidi need asjaolud vajadusel ise välja selgitama ja oleks pidanud selleks pöörduma vanemate perelepitaja poole. Lepitusmenetluses tuvastati, et ema on teadlikult eiranud reisidest etteteatamise korda ja planeerinud reise ajaks, kui lapsed peaksid olema isaga.
21.Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti laste isa kanda. Kui kohus leidis, et avaldus lahendatakse üksnes laste huvides, oleks menetluskulud tulnud jätta poolte endi kanda. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 1 tulenevat põhimõtet jaotada menetluskulud lähtudes õiglusest. Õiglane oleks jätta menetluskulud ema kanda, kuna ta pöördus kohtusse põhjendamatu avaldusega. Menetlust oleks saanud vältida laste isale informatsiooni andmisega. Isa ei takistanud lastel reisile minemist. Vastused määruskaebusele
22.Laste ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata
23.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
24.Eestkosteasutus leiab, et maakohtu määrus on tehtud laste huvides.
Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lastega reisimist puudutavas osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, rahuldab ema avalduse ja lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse laste emaga reisimist puudutavas osas ning annab selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Samuti tuleb maakohtu määrust täpsustada osas, milles kohus kohustas vanemaid teavitama lastega reisile minemisest ja määrata, et ema peab teatama lastega reisile minemisel isale kaks päeva ette reisi sihtkohast ning reisi alguse- ja lõpuaja. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
27.Vanemate hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldus on TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi. Kohus algatab ühise hooldusõiguse lõpetamise asja üksnes perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel (TsMS § 476 lg 1). Sellise avalduse alusel toimuvas kohtumenetluses määrab avaldaja menetluse eseme ja kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15, p 29). PKS § 137 lg 1 alusel toimuvas menetluses saab kohus seetõttu teha muudatusi vanemate hooldusõiguses üksnes avalduses taotletud ulatuses.
28.Käesoleval juhul palus laste ema lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste koos emaga reisimist puudutavas osas. Ema avalduse eesmärgiks oli saada õigus minna lastega reisima ilma laste isa nõusolekuta. Seejuures märkis ema avalduses selgelt, et ei soovi ainuhooldusõigust küsimuses, kuhu laste isa lastega koos veedetaval ajal reisib. Maakohus lõpetas aga vanemate ühise hooldusõiguse reisimist puudutavas osas tervikuna ja andis selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Sellega ületas maakohus hooldusõiguse lõpetamise kohta otsustuse tegemisel oluliselt avalduse piire ja kitsendas põhjendamatult isa hooldusõigust ka osas, milles ema soovis ühise hooldusõiguse teostamist jätkata. Kuna tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse vastavas osas sõltumata kaebuse väidetest ja teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab ema avalduse taotletud mahus (TsMS § 656 lg 2).
29.Maakohtu määrust tuleb täpsustada ka osas, milles kohus määras, et lastega riigist lahkuval vanemal tuleb mahajäävale vanemale teada anda, millisesse riiki koos lastega reisitakse ja kui kaua reis kestab. Arvestades vanemate omavaheliste suhete konfliktsust, leiab ringkonnakohus, et reisist teavitamise korda tuleb täpsustada teavitamiskohustuse tähtaja osas ja määrata, et emal tuleb isa teavitada reisi sihtkohast ning reisi alguse- ja lõpuajast vähemalt kaks päeva enne sõitu, nagu see on määratud ka suhtlemiskorda reguleerivas 20.03.2017 määruses (tsiviilasi nr 2-16-17407). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või
täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole emale ainuhooldusõiguse andmisel emaga reisimist puudutavates küsimustes diskretsioonipiire ületanud.
31.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse üksnes põhjendusega, et lapsed elavad emaga. Sellist põhjendust maakohtu määrus ei sisalda. Kuigi iseenesest on õiged määruskaebuse väited vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja perekonnaautonoomia põhimõtete kohta, teeb laste isa neist antud juhul ebaõige järelduse, nagu ei oleks maakohus võinud neid põhimõtteid järgides vanemate ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Käesolevas asjas ei ole küsimus lahuselava vanema ja laste suhtlemises, nende omavahelise sideme taastamises või tugevdamises. Ühise hooldusõiguse lõpetamine emaga koos reisimise küsimuses ei piira ega muuda isa ja laste suhtlemist, mis toimub endiselt suhtlemist korraldava määruse alusel. Õige ei ole etteheide, nagu oleks maakohus kohelnud vanemaid ebavõrdselt või vastuolus seni kehtiva kohtupraktikaga.
32.Vanemad ei vaielnud üksnes viimase, s.o Vietnamisse reisile minemise üle, nagu väidab laste isa. Avalduse kohaselt on vanemate konflikt lastega reisimise küsimuses olnud püsiv läbi aastate. Vietnami reis tingis kohtusse pöördumise põhjusel, et laste isa ei andnud nõusolekut lapse reisile minekuks. 2017.a oli vanemate vaheliseks vaidlusküsimuseks ka Türki ja 2018.a Taisse reisimine. Seetõttu on asjakohatu etteheide, et maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse mõlema lapse suhtes, kuigi Vietnami reisist pidi osa võtma ainult üks laps, puudutatud isik I.
33.Ringkonnakohus nõustub iseenesest isa väidetega selle kohta, et tal on õigus osaleda lapsi puudutavate otsuste tegemisel, mis tähendab ka seda, et tal on põhimõtteliselt õigus reisile minemiseks nõusoleku andmisest keelduda. Selline keeldumine peab aga olema objektiivselt põhjendatud ja lähtuma laste parimatest huvidest. Antud juhul ei ole selge, millistel objektiivsetel põhjustel on isa nõusoleku andmisest keeldunud. Asja materjalist ei nähtu sisulist arutelu väidetavate keeldumise aluseks olnud asjaolude üle.
34.Tõele ei vasta isa väited, et ta ei ole keelanud reisimist, vaid üksnes väljendanud muret lapse pika koolist puudumise pärast ja soovinud emalt informatsiooni lapse viibimiskoha kohta. Määruskaebuse sellised väited ei ole kooskõlas toimikus oleva vanemate vahelise kirjavahetusega, millest nähtub, et laste isa teatas vastusena ema taotlusele saada lapsega reisimiseks nõusolek ja ema selgitustele selle kohta, kuidas tagatakse reisi ajal lapse koolikohustus, et tema poolt on teema lõpetatud. Täpsustavaid küsimusi isa emale ei esitanud. Asja materjalist nähtub, et isa ei toonud välja põhjendusi, miks ta lapse reisimiseks nõusolekut ei andnud ja ta ei küsinud emalt reisi puudutavat informatsiooni, nagu ta ebaõigesti väidab.
35.Asja materjalist nähtub, et isa ei reageerinud ka ema advokaadi vahendusel saadetud päringule ja selgitustele. Seejuures oli isa teavitatud nii sihtriigist, reisi ajast kui ka täpsest lennuplaanist. Ema selgitas veenvalt, et majutuse kohta puudutavat teavet ei ole võimalik isale anda, kuna broneeringuid ei saa teha, kui on teadmata, kas laps saab reisile minna. Laste isa ei toonud ka määruskaebuses esile, milline informatsioon tal lapse reisile lubamise otsustamiseks tegelikult puudus ja millised asjaolud tekitasid objektiivselt kahtluse, et reis ei ole lapse huvides. Esmakordselt alles määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et Vietnamis ei ole Eesti välisesindust ja seal esineb teatud perioodidel troopilisi tsükloneid, on ilmselt otsitud.
36.Määruskaebuse väited selle kohta, et ema tegevuse tõttu on ära jäänud ka laste reisid isaga, ei ole asjakohased. Isa etteheited puudutavad tegelikult lahuselava vanema ja laste suhtlemist korraldava määruse täitmist. Sellega seoses viidi läbi kohtulik lepitusmenetlus, mille tulemusel suunati vanemad perenõustamisele. Kuigi ka suhtlemist korraldav määrus reguleerib lastega reisimise korda, ei mõjuta see käesoleva asja lahendamist.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et vanemate vahel on laste reisimist puudutavates küsimuses selline konflikt, mis tingib laste huvides vajaduse ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine aitab vähendada vanemate vahelisi konflikte ning tagab laste aja parema planeerimise ja rahulikumas õhkkonnas kasvamise.
38.Õiged ei ole etteheited, nagu oleks maakohus pidanud omal algatusel koguma tõendeid ja tuvastama, kas laste ema arvestab hooldusõiguse teostamisel laste huvidega. Kuna isa ja eestkosteasutus ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis oleksid tekitanud kahtlusi ema võimes teostada hooldusõigust taotletavas osas ainuisikuliselt, ei pidanud maakohus täiendavaid tõendeid koguma. Hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei tulene, et kohtul on kohustus igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alus (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrust nr 2-16-3663, p 23).
39.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väidetega maakohtus kantud menetluskulude ebaõige jaotamise kohta. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise kohta otsustust tehes õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus jagada menetluskulud lähtudes õiglusest. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.
40.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Gaida Kivinurm