Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.september 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-48876
Tsiviilasi
Morgander OÜ hagi FIE Ilmar Mändmetsa (Uue-Rõuna talu) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
33 406,10 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FIE Ilmar Mändmetsa (Uue-Rõuna talu) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. september 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhageja): FIE Ilmar Mändmets (isikukood: XXXXXXXXXX; Uue-Rõuna talu (registrikood: 10214593; asukoht: Viljandimaa Saarepeedi vald Peetrimõisa küla)), esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu Vastustaja (hageja/ vastuhagi kostja): Morgander OÜ (registrikood: 11182889; asukoht: Tallinn Paadi 14a-17), esindajad Kristjan Aava, vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Margus Poola
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015. a otsuse resolutsioonis kostja nimi, märkides kostja ärinime Uue Rõuna talu asemel kostjaks FIE Ilmar Mändmets. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
Lugeda Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada
Morgander
OÜ
hagi
FIE
Ilmar
Mändmetsa vastu ja mõista FIE Ilmar Mändmetsalt välja Morgander OÜ kasuks 28 250,40 eurot (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada viiskümmend eurot, 40 senti).
3.2.Jätta rahuldamata Morgander OÜ viivise nõue summas 1850,40 eurot ja viivis alates 24.11.2012. a kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas.
Rahuldada
viivise
nõue
alates
kohtuotsuse
jõustumisest ja mõista välja FIE Ilmar Mändmetsalt Morgander
OÜ
kasuks
viivis
alates
kohtuotsuse
jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas.
3.4.Jätta rahuldamata FIE Ilmar Mändmetsa vastuhagi Morgander OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud FIE Ilmar Mändmets kanda.
5.5. Mõista FIE-lt Ilmar Mändmets välja 3331,25 eurot maakohtus ja 2820,17 eurot (ilma käibemaksuta) ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks Morgander OÜ kasuks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Morgander OÜ esitas 23.11.2012. a hagiavalduse FIE Ilmar Mändmetsa (Uue-Rõuna talu) vastu võlgnevuse summas 28 250,40 eurot, viivise summas 1850,40 eurot ning viivise 0,05% päevas alates 24.11.2012. a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.05.2011. a ehitustööde töövõtulepingu nr 2011140-1, millega hageja kohustus teostama kostjale kuuluvas Uue-Rõuna talu seemne ja teravilja kuivatuskompleksis ehitustöid. Pooled allkirjastasid kokku seitse ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, millest kostja on jätnud tasumata 19.09.2011. a akti nr 6 alusel summas 5400 eurot, 30.09.2011. a akti nr 7 alusel summas 21 132 eurot ning arve nr 21163 teostatud lisatööde eest summas 1718,40 eurot, kokku 28 250,40 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole ehitustöid Uue-Rõuna talu objektil vastu võtnud ja poolte vahel ei ole üleandmise-vastuvõtmise akti koostatud. Hageja töö ei vasta nõuetele.
3.Kostja FIE Ilmar Mändmets (Uue-Rõuna talu) esitas 18.06.2014. a Morgander OÜ vastu vastuhagi, milles palus mõista Morgander OÜ-lt välja kahjuhüvitise summas 20 809,87 eurot. Vastuhagi kohaselt ei suutnud hageja kuivati ehitustöid õigeaegselt lõpetada. Seetõttu tekkis kostjale kahju. Kostja ei saanud hageja tõttu kuivatit kasutada otsatarbekohaselt seemnete töötlemiseks. Kostja koostas tekitatud kahju arvestuse seoses mittekvaliteetsete ehitustöödega, tööde hilinemisega ja nende mittelõpetamisega summas 52 256,47 eurot. Kostja loobus leppetrahvi nõudest summas 4914 eurot. Seega jäi kahju nõudeks 47 342,47 eurot. Kuna kostjal on hagejale tasumata 26 532,60 eurot, siis nõudeid tasaarvestades on kostja nõudesummaks 20 809,87 eurot.
4.Morgander OÜ vaidles vastuhagile vastu. Kostja hinnangul ei ole selge, millisel perioodil on talle ette heidetav kahju tekkinud ning millise tema tegevuse või tegevusetusega on esitatud nõue põhjuslikus seoses. Kostja ei pea hüvitama ettenägematut kahju. Kostja oli seisukohal, et hageja peaks tõendama oma saamata jäänud tulu tõenditega, millest nähtuks, et ta oli teinud kõik ettevalmistused selleks, et müüa enda toodangut kõrgemate hindadega.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 20.02.2015. a otsusega hagi ja mõistis Uue-Rõuna talult Morgander OÜ kasuks välja 28 250,40 eurot. Kohus jättis rahuldamata viivise nõude summas 1850,40 eurot ja viivise alates 24.11.2012. a kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas. Kohus rahuldas viivise nõude alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% päevas. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Uue-Rõuna talu kanda ning mõistis Uue-Rõuna talult Morgander OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3331,25 eurot.
Kohus leidis, et sõlmitud leping vastab oma sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Hageja on esitanud kohtule 7 ehitustööde akti. Aktile on alla kirjutanud kostja. Kohus leidis, et ehitustööde aktid tõendavad tööde üleandmist-vastuvõtmist. Pooled ei vaidle, et kostja on allkirjastanud aktid nr 1-7. Pooled on sõlminud 16.10.2011. a lepingu lisa nr 5, millega on pikendatud aktides 6 ja 7 märgitud tööde eest tasumise tähtaega 15. juulini 2012. Kohus leidis, et sellise lisa sõlmimisega on kostja tunnistanud oma tööde eest tasumise võlga. Kohus leidis, et aktidele allakirjutamisega on kostja tunnistanud tööde vastuvõtmist etappide kaupa. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kohtule esitatud e-kirjadest (I kd, tl 38) nähtub, et kostja on teatanud hagejale 22.12.2011. a, et katus jookseb läbi ning katus ei pea lund hoone harja ja osaliselt neelude kohalt. Nõuetele mittevastava töö tõendamiseks on kostja esitanud Finantsplaneerimise OÜ ekspertide Toivo Rattasepa ja Mati Pajuse poolt koostatud 03.01.2013. a ekspertarvamuse (II kd, tl 9-40). Kohtule on esitatud seemne- ja viljakuivati katusetööde teostuse ja kvaliteedi hinnang 13.04.2012. a (I kd, tl 41, lisa 1-13). Kohtu hinnangul tuleb Finantsplaneerimise OÜ ekspertide Toivo Rattasepa ja Mati Pajuse poolt koostatud 03.01.2013. a ekspertarvamust ja Studio Raus OÜ omaniku järelevalve vastutav spetsialisti Vello Rausi hinnangut pidada dokumentaalseks tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõistes. Kohus leidis, et nimetatud dokumentaalsed tõendid ei ole usaldusväärsed tõendamaks, et esinevad töölepingu olulised rikkumised töövõtja, s.o hageja, poolt. Pooled on tunnistanud puudusi, mida tõendavad ehitustööde koosolekute protokollid. Pooled on tunnistanud garantiitööde tegemist. Kohtule on esitatud ehitustööde koosolekute protokollid (I kd, tl 44- 52), kus on kajastatud tegemist vajavad tööd. Töövõtulepingu p-i 10.1 kohaselt kutsub tellija kokku tellijapoolse ülevaatuskomisjoni ja pooled alustavad ülevaatusega. Vaegtööde ilmnemisel fikseeritakse need ülevaatuskomisjoni aktis koos vastavate likvideerimise tähtaegadega, mis on töövõtjale kohustuslikud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks tellijana kutsunud kokku ülevaatuskomisjoni. Hageja on tunnistanud puudusi ehitustöödes ja tellinud Finantsplaneerimise OÜ ekspertide Toivo Rattasepa ja Mati Pajuse poolt 21.04.2014 koostatud tehnilised juhendid. Hageja on koostanud vastavalt tehnilistele juhistele puuduste kõrvaldamise kalkulatsiooni ja teinud hinnapakkumise (III kd, tl 23) summas 2148 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on esitanud OÜ Rümena Katus hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks (III kd, tl 50) summas 14 302,32 eurot. Kohus leidis, et võrrelda ei saa hinnapakkumiste summasid, vaid võrrelda tuleb hinnapakkumiste sisu. OÜ Rümena Katus hinnapakkumine sisaldab 360 tundi tööd summas 6480 eurot (koos käibemaksuga), kuid hageja OÜ Morgander hinnapakkumine tööd ei sisalda. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja tööd ei vasta isegi keskmise kvaliteedi tasemele ning hoone ei ole otstarbekalt kasutatav. Asjaolu, et hoone on eesmärgipäraselt kasutatav ja töö on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga, on tõendatud kostja esitatud arvetega köömne müügi kohta alates 2011. a lõpust, samuti vilja müügi arvesaatelehtedega 2012. a, Tartu Mill AS-i meili teel 2012. a saadetud kirjadega (I kd, tl 133). Kohus leidis, et hageja on oma kohustused suuremas osas ja ilma oluliste puudusteta täitnud ning tööd on kostja poolt vastu võetud, mistõttu puudub kostjal õigus kohustuste täitmisest keelduda VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus leidis, et antud juhul ei ole kohaldatav VÕS § 110, vaid VÕS § 111. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune
leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja nõude aluseks on VÕS § 115. Kohus analüüsis kostja poolt esitatud kahju arvestust. Kohus leidis, et kostja esitatud tõenditega ei ole tõendatud kostjale otsese varalise kahju ega saamata jäänud tulu tekkimine. Kostja ei ole tõendanud, et esinesid veekahjustused ja et need olid tingitud hageja tegevusest või tegevusetust. Arved ja arve-saatelehed tõendavad, et ostetud on aegrelee, elektrimootor ja erinevaid lüliteid, automaatlüliteid ja rikkevoolu releesid, aga ei tõenda seda, et need oli vaja osta veekahjustuse tõttu. Hagejale meili teel saadetud kiri (I kd, tl 83, lisa nr 7) ei tõenda usaldusväärselt kahju tekkimist veekahjustuste tõttu. Kohus leidis, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, et seemnete puhastamist segas vihm ja lumi ning et seetõttu tekkis kahju. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendatud, et hageja tegevus või tegevusetus tekitas vajaduse kogu hoone pesemiseks survepesuriga. Tõendatud ei ole see, et hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu oli elevaatorist vaja vihmavett välja pumbata. Tõendatud ei ole ka kahju tekitamine seoses tõstuki rentimisega. Ainuüksi arved ei tõenda, et tõstuki rentimine tekitas kostjale kahju hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samuti ei ole tõendatud see, et kostja pidi hageja süül võtma pangalaenu. Laenuleping ei tõenda, et laenu võtmise vajadus oli põhjuslikus seoses hageja tegevuse või tegevusetusega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka saamata jäänud tulu tekkimine. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et olukorras, kus tellijal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda töö parandamist ja hageja poolt ei ole puudused parandatud, ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine kostjalt. Välja tuleb mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja kokku summas 5476 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt välja menetluskulud summas 3331,25 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.FIE Ilmar Mändmets (Uue-Rõuna talu) esitas 20.03.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Apellant palus menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja on tööd vastu võtnud. Maakohus ei ole analüüsinud asjas esitatud tõendeid ja kostja vastuväiteid. Akt nr 7 ei ole tööde üleandmise akt, sest see ei vasta lepingu punktis 10.1 sätestatud nõuetele ja selle väljastamisele ei eelnenud lepingu punktis 10.1 sätestatud tööde ülevaatamist. Tööd on tänaseni nõuetekohaselt tegemata ning vastu võtmata. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lepingu lisas 2 sätestatud lepingujärgne maksegraafik näeb punktis 7 viimase lepingujärgse makse (summas 20 400 eurot ilma käibemaksuta) tegemise ette pärast hoone üleandmist. Lepingu punkti 10.1 järgi on hoonet võimalik üle anda üksnes üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sellega rikkus maakohus otsuse põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Kostja ei ole aktsepteerinud ka hageja lisatööde arvet nr 21163 summas 1 718,40 eurot.
Maakohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid kogumis. Maakohtu viide, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks lepingu punkti 10.1 järgse ülevaatuskomisjoni kokku kutsunud, ei ole asjakohane, kuna kostja on läbivalt väitnud, et tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistamine oli võimatu, kuna töös esinevad tänaseni olulised puudused; 2) on maakohtu otsus vastuoluline ja ebaselge. Kostja meelest avaldub maakohtu otsuse ebaselgus selles, et maakohus ei selgita, millise ulatuse ja mõjuga on hageja töödes esinevad puudused. Olukorras, kus maakohus möönab puuduste esinemist ja kinnitab samas, et vastu tuleb võtta üksnes puudusteta tööd, kuid siis asub ikkagi seisukohale, et puudustega tööd on kostja poolt vastu võetud, on maakohtu otsus vastuoluline ja ebaselge; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, puudub hagejal ka sissenõutav nõue; 4) ei selgu maakohtu otsusest, miks ei ole asjatundjate arvamused usaldusväärsed. Maakohus on rikkunud tõendi hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise nõudeid (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 436 lg 1). Jääb arusaamatuks, millele tuginedes aktsepteerib maakohus hageja poolt esitatud hinnapakkumist puuduste likvideerimiseks, kuid ei aktsepteeri selle hinnapakkumise aluseks olevat asjatundjate arvamust; 5) on maakohus ebaõigesti käsitlenud hageja hinnapakkumist tõendina ja seda hinnanud. Hageja enda poolt tehtud hinnapakkumine ei saa olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes. Maakohus on eksinud hageja poolt esitatud dokumendi ja OÜ Rümena Katus hinnapakkumise sisu hindamisel. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja poolt tehtud töödes esinevate puuduste likvideerimise maksumus on 14 302,32 eurot, millega saaks kõrvaldada Finantsplaneeringute OÜ poolt esile toodud hoone puudused; 6) jääb kostjale arusaamatuks, kuidas saavad tema poolt kasvatatava saagi müügi arved tõendada või ümber lükata hageja poolt tehtud ehitusööde kvaliteeti. Maakohtu vastav järeldus on meelevaldne ning ei ole kooskõlas kostja poolt avaldatud asjaoludega; 7) on kostja tõendanud, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele; ehitise ehitustehnilised lahendused ei vasta ehitusloa aluseks olnud eelprojektile ega ka 2010. a koostatud uuele eelprojektile; ehitis ei ole ehitatud vastavuses ehitusprojektile ja heale ehitustavale ning ehitise välispiirded ei ole sademekindlad; ehitise defektid ja puudused ei võimalda ehitise sihtotstarbekohast häireteta kasutamist. Kostja on tõendanud, et hageja poolt ehitatud ehitis ei ole sademekindel; 8) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejal on õigus tööde teostamisest keelduda. Maakohus ei ole hinnanud kostja seisukohti seoses hageja väidetega garantiitööde kohta. Kostja on selgitanud, et EhS § 4 lg-s 1 sätestatud garantii rakendub pärast ehitustöö valmimist. Hageja poolt tehtud ehitustöö ei ole valmis. Kuna hageja poolt kohtumenetluse käigus välja pakutud tööd ei ole garantiitööd, vaid tegemist on lepingu täitmiseks vajalike töödega, puudub hagejal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Hageja ei ole väitnud, et esineksid VÕS § 111 lg-s 4 sätestatud alused. Isegi, kui lugeda hageja poolt pakutu garantiikohustuse täitmiseks, ei saa hageja selle täitmisest keelduda. Kostja märgib, et oma kohustuse täitmisest keeldumiseks ei anna hagejale alust ka VÕS § 110 regulatsioon, kuna hageja ei ole väitnud, et kostja ei suuda oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees täita. Tunnistades hageja õigust rakendada VÕS § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise õigust, on maakohus läinud vastuollu oma otsuses toodud seisukohaga, et hageja on oma
kohustuse "suures osas" täitnud. Nimelt on VÕS § 111 sätestatud õiguskaitsevahend rakendatav üksnes olukorras, kus õiguskaitsevahendit rakendava poole suhtes on sissenõutav nõue. Nii maakohus kui ka hageja ise, tuginedes VÕS § 111 lg-le 1, möönavad, et kostjal on hageja suhtes sissenõutav täitmisnõue tulenevalt hageja töös esinevatest puudustest; 9) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub hageja vastu kahjunõue. Kostja leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et hageja vastutus kostjale tekitatud kahju eest on süüline vastutus. VÕS § 104 lg 1 kohaselt saab lepinguline vastutus olla süüline üksnes siis, kui see tuleneb pooltevahelisest lepingust või seadusest. Pooltevaheline leping ega seadus ei sätesta süülist vastutust; 10) on üllatuslik maakohtu järeldus, et kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Maakohus ei viidanud kogu kohtumenetluse vältel kordagi, et kostja võiks oma kahjunõude tõenduslikku baasi täiendada. Kostja leiab, et juhul, kui saab asuda seisukohale, et kostja ei ole kahjunõuet piisavalt tõendanud, on tegemist maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisega; 11) on maakohus ebaõigesti rakendanud VÕS § 644 lg-t 3. Hageja ei ole kohtumenetluses tuginenud ja samuti ei ole maakohus tuvastanud, et kostja ei oleks hageja töödes esinevatest puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud. Seega ei ole täidetud VÕS § 644 lg 3 rakendamise alused; 12) on maakohus jätnud kostja kahjunõude osana ebaõigesti käsitlemata OÜ Rümena Katus hinnapakkumise. Maakohus toob välja, et kuivatisse on sadanud küll lund, kuid ometi ei ole maakohtu meelest leidnud tõendamist, et kuivatis said esineda veekahjustused. Kostja leiab, et käesolevas asjas on tõendatud, et hageja poolt tehtud tööde puudus seisneb ka selles, et ehitatud hoone välispiirded ei pea kinni sademeid. Hageja ei ole veekahjustuste tekkimise faktile sisuliselt vastu vaielnud. Seega on kostjale tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja tegevusega (VÕS § 127 lg 4). Kostjale tekkinud kahju oli hagejale ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja on tõendanud, et hageja poolt ehitatud hoone ei olnud sademekindel. Samuti on kostja tõendanud, et hageja hilines töödega 78 päeva ning et hageja ei ole tänaseni kostjale üle andnud lepingule vastavat viljakuivatit. Kostja on selgitanud ja viidanud ka tõenditele, mis tõendavad temale hagejast tulenevalt tekkinud kahju seoses tööde puudustega ja tööde viibimisega. Nimetatust tulenevalt on kostja kahjuks kokku 46 662,12 eurot; 13) ei ole maakohtu otsuse resolutsioon korrektselt vormistatud. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt on hagi rahuldatud Uue-Rõuna talu suhtes, kuid pelgalt talu ei ole käesoleva menetluse pool. Samuti on ebakorrektselt vormistatud hageja kasuks välja mõistetud viivised, kuna jääb selgusetuks, milliselt summalt viiviseid arvestatakse.
7.Morgander OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja positsioon, et ehitustööd ei ole üle antud, pahauskne. Olukorras, kus hageja on tööde üleandmist tõendanud allkirjastatud dokumentaalsete tõenditega, peaks kostja selgitama, missugused tööd on hagile lisatud aktidega üle antud. Kostja ei ole seda tõendanud. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tema nõue kostja vastu tuleneb vaid kahest tööde üleandmise aktist ning lisatööde arvest, ülejäänud osas on kostja varasemalt pooltevahelise lepingu täitmisel tööd samasuguste aktide alusel vastu võtnud.
Hageja on esitanud 22.03.2013. a kirjaliku seisukoha (I kd, tlk 114-125), mille lisast 1 (I kd, tlk 126) nähtub, et kostja plaanib tööde eest tasumist veebruaris 2012. a. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja vastuväited lisatööde aluste ebaselguse osas asjakohased ning maakohus on leidnud õigesti, et renoveerimistööd on kostjale üle antud; 2) on hageja poolt kostjale üle antud renoveerimistööde juures esinevate puuduste näol tegemist garantiitöödega, mistõttu on hagejal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni põhilepingust tuleneva tasunõude hüvitamiseni või selle tasunõude tagamiseni Hageja hinnangul ei ole kostja tuginemine kohustuste täitmisest keeldumisele VÕS § 111 lg-s 1 sätestatut silmas pidades kehtiv; 3) ei ole kostja esitanud enda vastuhagis selget nõuet hüvitada kostjale võimalik kahju, mida peaks tõendama OÜ Rümena Katus hinnapakkumine. Võttes arvesse, et kostja nõue vastuhagis on ebaselge, ei saa sellist nõuet rahuldada; 4) ei ole kostja esitatud tõendid asjakohased. Mitte ühestki kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et vahetatud releed jms seadmed oleks saanud veekahjustusi. Kostja ei ole tõendanud ega esile toonud, kuidas on seotud kostja poolt renditud tõstukid hageja tegevusega ehitustööde läbiviimisel ning miks renditi tõstukid tarbetult ehitusobjektile seisma. Kostja on kohtule esitanud äärmiselt suures mahus e-kirju, saatelehti ning kasumiaruandeid, kuid nimetatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enda toodangu saanud müüa kallimalt juhul, kui ehitustööd oleksid valminud tähtaegselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märkides kostjaks FIE Ilmar Mändmets, maakohu resolutsioonis märgitud kostja ärinime asemel.
9.Käesolevas asjas ei ole kõiki pabertoimikute materjale, sh tõendeid, e-toimikus. Kuna õiguslikku tähendust omab üksnes pabertoimik, siis arvestab ringkonnakohus seal olevate ja maakohtu poolt hinnatud tõenditega. Apellant kinnitas, et tugineb kaebuse põhjendamisel kõikidele maakohtus esitatud tõenditele. Apellatsioonimenetluses pooled uusi tõendeid esitada ei soovinud.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 alusel hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus ei kontrolli viiviste vähendamist, kuna selles osas maakohtu otsust edasi kaevatud ei ole.
11.Apellatsioonkaebuses on ebaõigesti sisustatud vastuhagi nõue ning maakohtus on vastuhagilt ebaõigesti tasutud riigilõiv. Kostja vastuhagi pealkirjas on ekistavalt märgitud „kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes“. Vastuhagi sisu kohaselt kostja leppetrahvi nõuet ega kahjunõuet puuduste kõrvaldamise eest summas 14 302, 32 eurot, ei esitanud. Kostja märkis, et tal on kahjunõue 47 342,47 eurot. Välja palus mõista 20 809,87 eurot. Ringkonnakohtu arvates saab sellest tuletada, et kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt summas 26 532,60 eurot. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet 1718,40 euro (lisatööd) osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt taotleb apellant esimese alternatiivina jätta hagi rahuldamata, teise alternatiivina lugeda hageja nõue lõppenuks kostja tasaarvestuse alusel ja täiendava
alternatiivina, et kostjal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest. Kõikide alternatiivide puhul tuleks apellatsioonkaebuse kohaselt kostja kahjunõue rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus täpsustas kohtuistungil eksitavalt vastuhagi nõuet ja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust (III kd lk 122). Kostja tasus vastuhagi esitamisel riigilõivu 2236,90 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 750 eurot.
12.Hageja esitas maakohtule töövõtulepingu täitmise nõude, millele kuuluvad kohaldamisele VÕS § 635 lg 1 ja § 637. Hagi kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevat põhikohustust, kui jättis tasumata teostatud lisatööde ja lepingust tulenevate tööde eest kahe viimase arve alusel. Asjas ei ole vaidlust, et leping sõlmiti 21.05.2011, teostatavad tööd olid kostjale kuuluva seemne ja teravilja kuivatus-kompleksi ehitustööd (ettevalmistus-demonteerimis ja ehitustööd), lepingu hind 146 055,60 eurot, täpsemad materjalide ja tööde hinnad fikseeriti lisas 1 ja lisas 2 fikseeriti maksegraafik, mille järgi oli tellijal (kostjal) arve alusel tasumise kohustus 5 päeva jooksul pärast tööetapi aktiga vastuvõtmist. Maakohus tuvastas, et ehitustööd pidid olema lõppenud 9 nädala pärast (28 nädalal) so 15.07.2011, pooled seda asjaolu ei ole vaidlustanud.
13.Kostja 20.12.2012 esitatud vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja leidis, et hageja on talle kahju tekitanud. Kostja vastuväidete kohaselt on tööd lõpetamata, puudub üleandmise akt, 2012. aasta juulis fikseeritud tööd on tegemata. Kahju põhjustas hageja mittekvaliteetne töö, tööde hilinemine ja tööde mittelõpetamine. Kostja esitas ka kahjude arvestuse (I kd lk 57-63). Kostja 20.02.2013 esitatud seisukohtades leidis kostja, et tööd on vastu võtmata, kui ka lugeda tööd vastuvõetuks, siis töövõtja vastutab puuduste eest. Kostja leidis, et 28.07.2012 kuupäeva kandvale garantiitööde teostamise aktile ei ole tema alla kirjutanud ja V. Raus, kes alla kirjutas, ei olnud tellija poolt määratud omaniku järelevalve teostaja. Kostja tellis 03.01.2013 asjatundjate T. Ratasepalt ja M. Pajuselt arvamuse ja kostja väitel tuleneb arvamusest, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, ehitustehnilised lahendused ei vasta projektile, ehitise puudused ei võimalda ehitise sihtotstarbekohast kasutamist. Kostja jäi selle juurde, et tal on tekkinud kahju ja palus jätta hagi rahuldamata. 18.06.2014 esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 20 809,87 eurot. Vastuhagi ei hõlmanud leppetrahvi ega 03.01.2013 koostatud asjatundja arvamuses märgitud puuduste kõrvaldamisest tuelevat kahju, mis kostja hinnangul oli 14 302,32 eurot (III kd lk 44-48).
14.Otsuse põhjenduste jälgitavuse huvides järgib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse struktuuri.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja on aktide nr 6 ja 7 alusel tööd vastu võtnud. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmise käigus on koostatud ja mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud seitse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktides 1-5 märgitud summad on kostja pärast aktide allkirjastamist ülekandega tasunud (II kd lk 184).
15.1.Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt lepingust muutus akti nr 6 osas tasu sissenõutavaks akti allakirjutamisega. Töövõtulepingu p-i 6.3. kohaselt pidi töö ja materjalide eest tellija (kostja) tasuma vastavalt maksegraafikule, mis on fikseeritud lepingu lisas 2 (I kd lk 5 pöördel). Lepingu lisa 2 järgi pidi tellija tasuma ehitustööde eest pärast tööde üleandmist etapiti, viie päeva jooksul. Pooled leppisid lisas nr 2 kokku maksegraafiku seitsme osamaksega, see vastab töövõtja ja tellija poolt hiljem allkirjastatud aktide arvule ja sisule. Lisas 2 toodud
maksegraafiku punkti 6 järgi kuulus pärast tõstuste paigaldamist tasumisele 5400 eurot, sh k/m. Kostja ei ole menetluses väitnud, et tõstuksi ei paigaldatud. 19.09.2011 kirjutas kostja alla aktile nr 6, mille järgi olid tõstuksed paigaldatud (I kd lk 7-8). Poolte kokkulepe on kooskõlas ka VÕS § 637 lg 4 teise lausega, mille kohaselt, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lepingu lisas 3 märgitut on akti nr 6 alusel hageja nõue muutunud sissenõutavaks alates 25.09.2011.
15.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et akt nr 7 osas ei ole tasu muutunud sissenõutavaks, kuna tellija ei ole töid vastu võtnud. Asjas ei ole vaidlust, et tööde üleandmist kooskõlas lepingu p-ga 10.1 ei toimunud. Hageja põhikohustus oli lepingust tulenevalt õigeaegselt kuivatikompleksi ehitustööde tegemine, kokkulepitud tulemuse saavutamine ja selle vastavus lepingutingimustele. Vaidlust ei ole, et hageja viivitas tööde tegemisega, kuid see rikkumine ei ole oluline tööde vastuvõtmise seisukohalt. Ringkonnakohus leiab, et üksnes aktile nr 7 allakirjutamisega ei saa lugeda töid vastuvõetuks, kuid vastavalt asjaoludele tuleb tööd lugeda vastuvõetuks oktoobri alguses, kuna hageja väitel toimus tööde üleandmine 16.10. 2011, ja tegemist on võimalikest kuupäevadest kõige hilisemaga, siis loeb ringkonnakohus tööd üleantuks 16.10. 2011. Ringkonnakohtu järelduse aluseks on järgmised asjas esitatud tõendid. 13.09.2011 allkirjastasid pooled protokolli nr 3, kus on märgitud, et rekonstrueeritud hoonekompleks tuleb käia üle ning märkida üles tegemist vajavad tööd (I kd lk 47).
27.09.2011 allkirjastatud protokolli nr 4 järgi vaadati hoone põhjalikult üle ning toodi välja veel tegemist vajavad tööd (I kd lk 48). 30.09.2011 kuupäeva kannab akt nr 7, kus oli märgitud teostatud tööde sisuks Uue-Rõuna talu renoveerimistööde lõpetamine ja millega kostja võttis 21 132 euro tasumise kohustuse. Ringkonnakohus märgib, et usutav ja asja materjalidega kooskõlas on hageja väide, et aktil nr 7 on ebaõige kuupäev ja tegelikult allkirjastati see 16.10.2011 koos lepingu lisaga 5.
5.10. 2011 protokoll nr 5 kohaselt vaadati hoone uuesti üle, koostati vajalike tööde lõplik nimekiri ning arutati hoone üleandmise ja maksmise küsimust. Protokollis fikseeriti vajalike tööde nimekiri. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole töö- ja ajamahukate töödega (näiteks: ukse vedrud reguleerida, panna uks kergemalt käima, mitmed tööd seoses erinevate vihmaveerennidega jne), loetelus on ka töid, mille puhul on raske määratleda, millega on tegemist – hoone koliseb, laovahesein teha varblase ja tolmu vabaks (I kd lk 49). Ringkonnakohtu arvates koostati 5. 10.2011 dokument, milles fikseeriti tööde ülevaatamine ja loetleti vaegtööd, mis tuli täiendavalt teostada. Tööde vastuvõtmisele oktoobri alguses viitab ka see, et pärast protokolli nr 5 koostasid pooled lepingu lisa nr 5, millega pikendati 9 kuud, so 15.juulini 2012, kostja maksmise tähtaega aktide 6 ja 7 alusel (I kd lk 10 ja 49). Samuti kinnitab tööde vastuvõtmist oktoobri alguses kostja avaldus maakohtus, kus kostja väitis, et hageja ületas lepingu tähtaega 78 päeva (I kd lk 57). Arvestades, et tööde lõpetamise aeg oli 17. juuli, siis tööd lõpetati kostja arusaamise kohaselt 3. 10.2011. Ringkonnakohus leiab, et kuna tööde vastuvõtmise korda ei järgitud, kuid asjaoludest tuleneb, et kostja võttis oktoobris 2011 tööd vastu, siis muutus hageja tasunõue akti nr 7 alusel sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 alusel.
16.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline ja ebaselge, sest
maakohus ei selgita, millise ulatuse ja mõjuga on hageja töödes esinevad puudused.
16.1.Ringkonnakohus märgib, et seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene, et tellijal ei ole õigust puudustega töö vastu võtta. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud, sh oli ta viivituses tööde teostamisega. Arvestades algselt kokkulepitud hinda 146 055,60 eurot ja teostatud tööde mahtu, leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole lepingu mittetäitmise, vaid mittekohase täitmisega. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendanud, et hageja töö on VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses eesmärgipäraselt kasutatav ja see on vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtule on ebaselge, millised puudused maakohus pidi tuvastama. Asjas ei ole tõendeid, mis tõendaksid, et kostja nõudis hagejalt pärast 2012. aastal garantiitööde teostamist ja enne hagi esitamist konkreetsete tööde tegemist või puuduste kõrvaldamist. Ringkonnakohus märgib, et kostja tegutses oma majandustegevuses. Kostjal oli kohustus töö üle vaadata ja ilmnenud puudustest koos puuduse kirjeldusega õigeaegselt hagejale teada anda VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 alusel. VÕS § 646 lg 6 kohaselt peab tellija esitama täitmisnõude koos teatega töö lepingutingimustele mittevastavusest või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kui tellija ei teavita koos puudustest teavitamisega, et ta nõuab töövõtjalt kohustuse täitmist, kaotab ta õiguse nõude esitamiseks ka hiljem. Hagi esitati 23.11.2012, kostja väitis maakohtus, et tegemata on garantiitööd, mis on fikseeritud protokollis nr 7. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja teavitas pärast garantiitööde teostamist hagejat puudustest, mida hageja ei kõrvaldanud. Täiendavalt esitas kostja 20.02.2013 maakohtule asjatundjate T. Ratasepa ja M. Pajuse arvamuse ehitustööde puuduste kohta. Käesoleva tsiviilasja esemeks on hageja nõue kostja vastu töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse täitmise so tasu nõudes ning kostja vastuhagi esemeks on kahju hüvitamise nõue, mis ei hõlma puuduseid..
16.2.Ringkonnakohus leiab, et mittekohane täitmine seisnes eelkõige hageja poolt lepingu tähtaja ületamises. Viivituse korral oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Ringkonnakohtus ei ole vaidlust, et kostja leppetrahvinõuet menetluses ei ole. Protokollis nr 5, mis koostati 5.10.2011 loetleti tegemist vajavad tööd. Nimetatud tööde teostamise või mitteteostamise üle menetluses ei vaieldud. Asja materjalide juures on ehitustööde koosoleku protokollid 6 ja 7, mis mõlemad käsitlevad garantiitöid (I kd lk 50, 51-52). Ringkonnakohus märgib, et garantiitööde aktiga on tõendatud, et protokollides 6 ja 7 nimetatud tööd on teostatud. Teostatud garantiitööde aktile 28.07.2012 kirjutasid alla hageja, ekspert A. Priks Viljandi Ruuki Ekspressist ja kostja poolt nimetatud omanikujärelevalve esindaja Vello Raus (I kd lk 53). Kostja väitis maakohtus, et V. Raus oli hageja esindaja, hiljem möönis, et V. Raus täitis tema korraldusi ehituse ülevaatamisel ning kostja ei nõustunud V. Rausi tunnistajana ülekuulamisega. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei esitanud hagejale 2012. aasta suvel pretensioone garantiitööde osas ega selle kohta, et ta ei nõustu V. Rausi seisukohaga, siis puudub alus kahelda, et garantiitööd on teostatud.
16.3.Kostja tugines tööde lepingutingimustele mittevastavuse osas sellele, et hoone katus ja seinad ei pea sademeid kinni. Maakohus tuvastas õigesti, et lumi on hoonesse sisse tuisanud, kuid hoone peab vihma. Asja materjalides on korduvalt nimetatud, et tegemist on väga keerulise hoonega, kuivatikompleksiga, kus alarõhu tõttu võib lumi sisse tuisata. 19.01.2012
kirjutas hageja kostjale, et sai lume kohta kuivatis Ruukkist vastuse, et on olemas oht, et trapetsi vahelt võib lund sisse tuisata. Võimalik on paigaldada tihendid harjaplekkide alla (siis ei pruugi antikondents värv piisavalt tuulduda), teine võimalus on paigaldada tuulutuskorstnad (I kd lk 40). Hageja paigaldas hoonele katuse 2011 juulis, kostja esitas esmakordselt väite, et rekonstrueeritud hoone katus jookseb mitmest kohast läbi 22.detsembril 2011. Toimikus ja CD-del olevad fotod tõendavad, et hoonesse on tuisanud lund. Asjaolu, et hoone katus ja seinad ei pea vihma, need fotod ei tõenda. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited vihma kohta ei ole ka usutavad, kostja ei esitanud vihma sisse sadamise osas pretensioone suvel ega sügisel, kui vihma eelduslikult väljas sadas, vaid esmakordselt viitas kostja vihma sisse sadamisele detsembris, s.o üle nelja kuu pärast katuse paigaldamist.
16.4.Kostja esitas maakohtu menetluse ajal asjatundjate arvamuse selle kohta, millised puudused on hoonel 2013 aastal. Hageja küsis seejärel arvamuse koostanud T. Rattasepalt ja M. Pajuselt, kuidas saab ehituse muuta nõuetekohaseks ning sai nendelt juhised (III kd lk 1521). Juhistest nähtub, et puudused on võimalik kõrvaldada. Hageja esitas hinnakalkulatsiooni puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitas maakohtus, et on valmis osundatud puudused garantiikorras kõrvaldama (III kd lk 11). Kostja esitas omapoolse hinnapakkumise, mis samuti lähtus juhises toodud puudustest.
16.5.Töövõtugarantii VÕS §-s 650 ei sätesta, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Puuduste kõrvaldamise korral töövõtulepingu regulatsiooni järgi kehtib erinorm VÕS § 646 lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kui töövõtja mõistliku aja jooksul ei kõrvalda puudusi, siis võib tellija (kostja) ise parandada või lasta seda kellegi teisel teha ja nõuda mõistlike kahjude hüvitamist.
17.Ringkonnakohus märgib, et hageja pakkus garantiikorras puuduste kõrvaldamist. Ringkonnakohus leiab, et kuna mõlemad pooled on kohtuvaidluse ajaks sisuliselt vastastikuste nõuete esitamise peatanud ja hageja tunnistas maakohtus puuduste kõrvaldamise kohustust, siis ei ole kostja oma nõuet kaotanud ka VÕS § 646 lg-s 6 sätestatud erandi alusel, kuna töövõtja käitumine läheks vastuollu hea usu põhimõttega. Samas ei ole tekkinud kostjal õigust puuduste kõrvaldamise asemel kohe kahju nõuda. Apellatsioonkaebuse p-s 54 toodud etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise summas 14 302,32 eurot, on ka formaalselt põhjendamatu. Vastuhagis märkis kostja, et kui hageja kompromissiga ei nõustu, siis ta kaalub 14 302,32 euro nõudmist hagejalt (III kd lk 47). Kostja maakohtule sellist nõuet ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Pooled valivad ise, milliseid õiguskaitsevahendeis nad kasutada soovivad. Hageja esitas omapoolse puuduste kõrvaldamise variandi, milles nõustus osaliselt asjatundjate juhises esile toodud puudused kõrvaldama, eelkõige ehitustööde, s.o põhikohustuse osas, kompromissina oli nõus osaliselt kõrvaldama ka lisakohustustena käsitletavad dokumentatsiooniga seotud puudused. Maakohtus esindasid pooli õigusteadmistega esindajad, menetlus kestis mitu aastat. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas ei ole esitatud puuduste kõrvaldamise nõudega seoses hagi ega vastuhagi, pooled ei soovinud uusi tõendeid ega asjaolusid esitada, siis ei pidanud ka ringkonnakohus omal algatusel täiendavalt pooltega õiguslikku olukorda arutama ja sisuliselt täiendavat eelmenetlust läbi viima.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
18.1.Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleva otsuse p-s 14 leidis ringkonnakohus, et aktide 6 ja 7 alusel on kostja tööd vastu võtnud ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
18.2.Hageja esitas hagi ka tasunõude lisatööde eest summas 1717,40 eurot. Nõude aluseks on arve nr 21163 ja lepinguväliste lisatööde nimekiri (II kd lk 102). Kostja ei ole nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud, mistõttu on põhjendatud ka lisatööde osas lugeda, et need on muutunud sissenõutavaks.
19.Apellandi väitel ei selgu maakohtu otsusest, mis põhjustel maakohus luges asjatundjate arvamused ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus täpsustab, et maakohus ei lugenud arvamusi ebausaldusväärseteks, vaid leidis, et need ei tõenda asjaolu, et hageja on rikkunud töövõtulepingut oluliselt.
19.1.Asjas ei ole vaidlust, et maakohus on nii V. Rausi kui T. Rataseppa ja M. Pajuse arvamused asja juurde võtnud, seetõttu pidi maakohus neid kui dokumentaalsed tõendid kas hindama või põhjendama, miks need ei ole asjakohased. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et nimetatud arvamused ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingu alusel tehtud tööd vastu võtnud ning, kas hageja tasu on muutunud sissenõutavaks. Asjatundjate arvamused käsitlevad ehituse puuduseid, sh V. Rausi poolt märgitud puuduseid, mis olid enne menetluse algust kõrvaldatud.
19.2.Omanikujärelevalvet teostanud V. Rausi arvamus on koostatud 13.04.2012. Pärast nimetatud arvamust koostasid pooled 09.07.2012 protokolli nr 7, kus loetleti garantiitööd, mis tuleb protokolli nr 6 kohaselt teostada ja 28.07.2012 koostati garantiitööde akt, milles V. Raus kinnitas, et kõik garantiitööd on nõuetekohaselt teostatud (I kd lk 51-53). Eeltoodu alusel saab järeldada, et omanikujärelevalvet teostanud V. Rausi arvamuses toodud puudused on kõrvaldatud ja töö vastab nõuetele.
19.3.Finantsplaneerimise OÜ ekspertide T. Rattasepa ja M. Pajuse poolt koostatud 03.01.2013. a ekspertarvamus (II kd, tl 9-40) ei käsitle tööde vastuvõtmise küsimust. Arvamuses märgitakse nii ehituse kui projekti puudused. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on kostja tellitud asjatundjate arvamusega ning tema poolt formuleeritud küsimustega, siis vastab arvamus üksnes kostja esitatud küsimustele ning ei arvesta poolte kokkuleppeid.
20.Apellandi arvates ei saa hageja enda tehtud hinnapakkumine olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes ning maakohus on eksinud hageja poolt esitatud dokumendi ja OÜ Rümena Katus hinnapakkumise sisu hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et ka pooled saavad hagimenetluses esitada hinnapakkumisi ning neid ei muuda lubamatuks ega asjakohatuks üksnes see, et tegemist on poole pakkumisega. Tegemist on dokumentaalse tõendi, mitte poole seletusega. Poole enda koostatud tõendit tuleb aga hinnata arvestades selle koostamise asjaolusid. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleva vaidluse eesmärki silmas pidades oluline tuvastada, milline on puuduste kõrvaldamise hind. Hageja on nõustunud puudused kõrvaldama ning kui ta seda nõuetekohaselt teeb, siis jääb kulu tema kanda. Puuduste kõrvaldamise hind muutub oluliseks siis, kui hageja puuduseid ei kõrvalda ja kostjal tekib kahju hüvitamise nõudeõigus VÕS § 646 lg 5 alusel, kuid sellega seotud nõudeid, ka alternatiivsete nõuetena ja seotuna vastastikuste kohustuste täitmisega, pooled esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei pidanud selgitama, milliseid nõudeid kostjal oleks võimalik esitada, et paremini oma õigusi kaitsta.
21.Apellandi väitel ei võtnud ta ehitustöid vastu, kuna hoone ei ole nõuetekohaselt ehitatud. Kostja viitas oma väite tõendamiseks Saarepeedi Vallavalitsuse 17.12.2012 vastusele
kasutusloa taotluse kohta (l kd lk 54). Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõend ei ole asjakohane ja see ei tõenda, kas kostja on tööd vastu võtnud. Töövõtulepingu alusel tööde vastuvõtmine ja tasu sissenõutavus ei olnud seotud kasutusloa olemasolu ega ka selle saamise valmidusega.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejal on õigus tööde teostamisest keelduda. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seda sõnaselgelt tuvastanud. Maakohtu otsuse p-des 38 ja 39 on kohus märkinud, et keeldumise alus ei saa olla VÕS § 110 ja seejärel on kohus selgitanud VÕS § 111 lg1 sisu. Hagi esitas töövõtja. Asjas on tuvastatud, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 ja 638 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei ole õigust tasu maksmisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kostja pidi tasu maksmisest keeldumiseks tegema hagejale tahteavalduse. Eeldades, et see on kehtivalt tehtud, ei saanud kostja ikkagi keeldumisele tugineda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik, eelkõige põhjusel, et hageja on olulises osas oma kohustuse täitnud. Poolte avalduste alusel võivad olla töö puudusteks need puudused, mis on nimetatud T. Ratasepa ja M. Pajuse arvamuses. Nende hulgas on ka puuduseid, mida saab lugeda kõrvalkohustusteks ja seetõttu ei ole piisavad kostja poolt oma kohustuse täitmisest keeldumiseks. Tasu maksmise kohustuse täitmist edasilükkav vastuväide saab olla kohane, kui kostja on määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Edasilükkav vastuväide oleks lubatav ka üksnes nende tööde eest tasumise osas, mis on puudustega tehtud. Samuti tuleb arvestada nõude ulatust, st arvestada tuleb, milline on puuduste kõrvaldamise hind, käesolevas asjas on see ebaselge. Kas hagejal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda ei ole asjas esitatud nõudeid arvestades käesolevas vaidluses relevantne, kuna kostja ei hagejale täitmisnõuet piisavalt määratletud kujul esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostjal on lepingu lisa 2 alusel täitmisnõue garantiisuhte alusel, samuti võib alternatiivselt olla VÕS § 646 alusel nõudeõigus. Kostja kahju hüvitamise nõue puuduste mittekõrvaldamise alusel saab tekkida üksnes VÕS § 646 lg 5 alusel ulatuses, milles kulud on kantud.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub hageja vastu kahjunõue ja üllatuslik on maakohtu järeldus, et kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Apellant palub kostja vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 20 809,87 eurot.
23.1.Ringkonnakohtu arvates on kostja kahjunõue ebaselge. Vastuhagi ja selle osaks oleva kahjunõude kohaselt on esitatud kahjunõue, mis ei hõlma täitmisnõuet ja kahju koosneb ehitustööde ajal veekahjustusi saanud seadmete kahjust, hageja poolt tööde venimise tõttu kostja poolt võetud laenudega seotud kuludest, suurkliendi kaotusest ning hilinenud müügi tõttu toodangu eest vähem saadud hinna tõttu kasumi vähenemisest, kokku summas 52 256,47 (kahjunõudes koos leppetrahviga 52 255,96 eurot vt I kd lk 57-62) eurot. Kostja palus maakohtul hagejalt välja mõista 20 809,87 eurot. Nimetatud summa ei hõlmanud hinnapakkumist summas 14 302,32 eurot. Apellatsioonkaebuses jääb kostja nõude juurde 20 809,87 eurot, kuid leiab, et maakohus on jätnud ebaõigesti kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise summas 14 302,32 eurot, sisuliselt oleks tegemist kahjuga täitmise asemel. Apellatsioonkaebusest ei tulene, millises maakohtule esitatud nõude osast kostja loobub. Ringkonnakohus märkis eelpool, et kostja ei ole kahjunõuet 14 302,32 euro osas täitmise asemel esitanud. Seetõttu ei ole kostja ka täitmisnõuet asjatundjate 01.03.2013 arvamuses toodud puuduste kõrvaldamise osas kaotanud, kuid seda saab teha väljaspool käesolevat menetlust.
23.2.Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlust, et poolte vahel oli kehtiv leping ja tuvastatud on hageja poolt lepingu rikkumine, sh tähtaja osas ja kostja teavitas 2011 sügis-talvel lepingu
rikkumisest, sh viivituses olemine ja lume kuivatisse sadamine, hagejat õigeaegselt. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on põhjendamatult teinud viite VÕS § 644 lg-le 3. Kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitanud 2013 aastal ilmnenud asjatundjate poolt märgitud puudustest, kuid need ei ole kahjunõude aluseks. Maakohtus oli vaidluse all põhjuslik seos hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel, samuti kahju ettenähtavus ja tõendatus.
23.3.Lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab olema mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi ja hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud, et laenude võtmine ja viljahinna kõikumised võivad olla mõistlikult ettenähtavad ja hõlmatud ka kohustuse eesmärgiga.
23.4.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole piisavalt tõendatud põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud ajaks, hoone oli katuseta, mistõttu võisid kostjal sellega kaasneda kahjud. Hageja esitas maakohtus kostja kahjunõudele vastuväite, et kostjal võis tekkida kahju selle tõttu, et ta ei saanud seadmeid õigeaegselt paigaldada, kuna nende tarne viibis ja paigaldamisega oli probleeme. Kostja vaidles hagejale vastu ja esitas oma väidete tõendamiseks seadmete saatedokumendid, millest nähtub, et 15.07.2011 on kohtu jaoks identifitseerimata seadmed kostja aadressile teele pandud (II kd lk 131, 141-174). Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja tellitud seadmete tarne viibimise tõttu võis kostjal saagi töötlemise ja müügiga probleeme olla. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, milliseid seadmeid saadeti, millal seadmed saabusid, millal need paigaldati ja millal neid sai kasutama hakata. Hageja juhtis ka maakohtus kostja tähelepanu sellele, et tõstukiga seotud kahju seos lepingu rikkumisega hageja poolt on tõendamata. Kahjunõude osas lasus kostjal tõendamiskoormis tõendada, et kõik vajalikud seadmed olid 15.juulil 2011 kostjal olemas, paigaldamiseks valmis ning hageja tõttu viibis nende paigaldamine ning hageja tõttu seisis ka tõstuk kasutuseta. Ringkonnakohus märgib, et kostjal oli saamata jäänud tulu ja hageja lepingu rikkumise vahel oleva põhjusliku seose tõendamiskoormis, kostja pidi esitama tõendid, mille hindamisel oleks maakohus saanud hinnata, millises suuruses kostja oleks tulu saanud, kui hageja oleks enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Asjas puuduvad sellised tõendid.
23.5.Apellatsioonkaebuse p-de 50 ja 51 kohaselt sai kostja üllatuslikult maakohtu otsusest teada, et tema kahjunõue ei ole tõendatud ja seetõttu rikkus maakohus selgitamiskohustust. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Kostjat esindas maakohtus õigusteadmistega isik, kostja esitas kahjunõude arvestuse koos tõenditega (I kd lk 57), samuti vastuhagi. Ringkonnakohtu arvates oli kostjale tagatud võimalus kõik asjakohased tõendid maakohtule esitada. Kui apellant siiski leidis, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis oli tal õigus ja kohustus taotleda ringkonnakohtult täiendavate tõendite juurdevõtmist TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel. Apellant sellekohast taotlust ei esitanud, vaid kinnitas ringkonnakohtu istungil, et jääb maakohtule esitatud tõendite juurde. Ringkonnakohus lisab, et hageja juhtis maakohtus korduvalt kostja tähelepanu, et tema kahjunõue on tõendamata.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
24.1.Kostja väitel pidi ta vihmast tingitud vee- ja niiskuse kahjustuse tõttu välja vahetama elektriseadmeid. Veekahju tekkimise ja suuruse tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad, et 17. ja 18.07. 2011 esitati kostjale arved aegrelee ja elektrimootori
ostmise kohta, lisaks tõendid, et kostja ostis 2011. ja 2012. aasta jooksul Viljandi Elektrikaubanduse OÜ-lt kaupa 9 140,66 euro eest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendid ei tõenda, kostja poolt väidetud asjaolusid.
24.2.Pangalaenude, klientide kaotuse ja hinnakõikumiste tõttu tekkinud kahju suurused on vastuhagi ja apellatsioonkaebuse alusel ebaselged. Apellatsioonkaebuses ei ole nende kahjude osas uusi väiteid esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et need kahjud ei ole tõendatud ja ei pea vajalikuks selles osas korrata maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel.
25.Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi esimese nõude hagi rahuldamata jätmiseks, kuna tuvastas, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti tuleb jätta rahuldamata alternatiivselt esitatud apellatsioonkaebuse nõue, arvestada tasaarvestusega, kuna ringkonnakohus leidis, et kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, seetõttu puudub kostjal tasaarvestamiseks vastunõue. Rahuldamata tuleb jätta ka täiendava alternatiivina esitatud nõue, mille kohaselt on kostjal õigus keelduda hageja nõude täitmisest VÕS § 111 lg 1 või § 110 alusel. Täiendavalt käesoleva otsuse p-le 22 märgib ringkonnakohus, et käesolevas menetluses ei ole pooled piisavalt määratlenud, millised on garantiikorras kõrvaldamisele kuuluvad puudused ja milline on puuduste kõrvaldamise väärtus.
26.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 3 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus määras menetluskulud kindlaks summas 3331,25 eurot. Ringkonnakohtule esitas vastustaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid menetluskulud enne kohtuistungit ringkonnakohtus 2370,17 eurot (ilma käibemaksuta). Kulud koosnesid - apellatsioonkaebusele vastamine 6 tundi; - materjalide analüüs ja kliendiga nõupidamine 8 tundi ja 27 minutit; - kohtuistungiks valmistumine 5 tundi ja 4 minutit (IV kd, tl 52). Apellant ei esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude suurusele ringkonnakohtus. Ringkonnakohus märgib, et nimekirja järgi kulus aega 19 tundi ning summast saab tuletada tunni hinna 125 eurot. Arvestades, et apellandi poolel kulus enam aega ning ta ei vaidlustanud vastaspoole kulude suurust ja vajalikkust, siis loeb ringkonnakohus kulud vajalikeks ja põhjendatuks. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja 01.09.2015. a kohtuistungiga seotud kulude kohta summas 1115,83 eurot (ilma käibemaksuta). Kulud koosnevad: - advokaadi kulu kohtuistungiks valmistumine ja osalemine 3 tundi ja 39 minutit; - advokaadi kulu kohtuistungiks valmistumine ja osalemine 3 tundi ja 30 minutit - esindaja kulu seoses kohtuistungil osalemisega 1 tund ja 20 minutit Ringkonnakohtu arvates oli menetlusosalisel kohustus istungi ettevalmistamisega seonduvad kulud esitada kohtuistungil. Samuti tuleb möönda, et tegemist oli detailimahuka vaidlusega, kuid ringkonnakohus leiab, et see ei olnud piisav, et lugeda vajalikuks kolme esindaja kulu ringkonnakohtu istungil. Esindataval on õigus õigusabi piiramatult kasutada, kuid vastaspool peab hüvitama kulud vajalikuks ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus saab arvestada üksnes istungiga vahetult seotud kulu, istung kestis 1 tund ja 20 minutit, seega põhjendatud ja vajalik kulu esindaja istungil osalemise eest on 450 eurot.