Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Morgander OÜ hagi Ilmar Mändmetsa vastu 28 250 euro 40 sendi ja viivise saamiseks ning Ilmar Mändmetsa vastuhagi Morgander OÜ vastu 20 809 euro 87 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-48876
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilmar Mändmetsa kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
56 066 eurot 37 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Morgander OÜ (registrikood 11182889), esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav ja vandeadvokaat Margus Poola Kostja Ilmar Mändmets (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi Uue-Rõuna talu (registrikood 10214593)), esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-48876 muutmata.
4.Mõista Ilmar Mändmetsalt välja vähem makstud kassatsioonikautsjon 226 eurot 46 senti. Vähem makstud kassatsioonikautsjon tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole.
5.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Ilmar Mändmetsa kanda.
6.Mõista Ilmar Mändmetsalt Morgander OÜ kasuks kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1200 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Morgander (hageja) esitas 23. novembril 2012 füüsilisest isikust ettevõtja Ilmar Mändmetsa (Uue-Rõuna talu) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 28 250 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1850 eurot 40 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,05% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21. mail 2011 ehitustööde töövõtulepingu nr 2011-140-1 (leping), millega hageja kohustus tegema kostjale kuuluvas Uue-Rõuna talu seemne ja teravilja kuivatuskompleksis ehitustöid. Pooled allkirjastasid kokku seitse ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, millest kostja on jätnud tasumata 19. septembri 2011. a akti nr 6 alusel 5400 eurot,
30.septembri 2011. a akti nr 7 alusel 21 132 eurot ning lisatööde arve nr 21163 alusel 1718 eurot 40 senti, s.o kokku 28 250 eurot 40 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja alustas töödega lepingu järgi 21. mail 2011 ja pidi tööd lõpetama 15. juulil 2011, kuid hageja viivitas töödega ning hoolimata sellest, et kostja selgitas hagejale, mida toob kostja jaoks endaga kaasa tähtaja ületamine, ei jõudnud hageja tähtajaks töödega valmis. Kostjale oli tähtis tähtajaks ehitustööd lõpetada, et ta jõuaks seemneid ja teravilja õigeks ajaks töödelda ning oma lepingupartnerite ees võetud kohustused täita. Kuna hageja hilines oluliselt töödega ning tegi neid veel oktoobris ja novembris 2011, kaotas kostja lepingupartneri Austrias ning tal ei olnud võimalik müüa välisturule köömneid. Kuna välisturule minek luhtus, oli kostja sunnitud käibevahendite puuduse tõttu võtma pangast laenu, millega kaasnes kohustus maksta intressi. Kostja käive oli võrreldes varasemate perioodidega 2011. a II pooles olematu. Kostja viivituse tõttu tekkis hagejale otsene varaline kahju. Hageja tegi töid hooletult ja kiirustades, mistõttu ei vasta hageja tehtud tööd nõuetele. Hageja paigaldatud katus ja seinad ei ole siiani veekindlad, mis on aga kuivatikompleksi puhul väga oluline. Kostja juhtis hageja tähelepanu ehitusvigadele ja viivitusele vähemalt 11 korda. Hageja ei ole eitanud puudusi. Kuna hageja ei ole siiani vettpidavat katust kuivatikompleksile paigaldanud, ei ole hageja töid lõpetanud. Samuti ei ole kostja ehitustöid vastu võtnud ning puudub ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.
3.Kostja esitas 18. juunil 2014 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 20 809 eurot 87 senti. Vastuhagi kohaselt tekitas hageja kostjale kahju, kuna ei ehitanud kuivatikompleksi õigel ajal valmis, mistõttu ei saanud kostja seal õigel ajal seemneid töödelda ja sellest tekkis talle oluline kahju. Asjaolu, et kuivatikompleks ei vastanud nõuetele, tõendab kostja tellitud eksperdi arvamus, mille kohaselt ei vastanud ehitusprojekt nõuetele, samuti ei vastanud ehitis projektile ega heale ehitustavale, sh ei võimalda ehitise puudused seda sihtotstarbel häireteta kasutada. Hagejal oli õigus keelduda nõuetele mittevastava töö vastuvõtmisest. Kostja arvutuse järgi tekitas hageja talle kahju 52 256 eurot 47 senti. Kostja loobus nõudmast hagejalt leppetrahvi 4914 eurot. Seega jäi kostja lõplikuks nõudeks 47 342 eurot 47 senti. Kuna kostjal on hagejale tasumata 26 532 eurot 60 senti, siis nõudeid tasaarvestades on kostja nõue 20 809 eurot
87 senti.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja lõpetas ehitustööd 30. septembril 2011, mida tõendab allkirjastatud ehitustööde akt nr 7. Seega viivitas hageja tööde üleandmisega 61 päeva, kuid see ei takistanud kostjal seadmeid paigaldada. Hilinemise põhjustasid kostja tellitud lisatööd. Hageja andis töödele kaheaastase garantii ning on ehitusvead 28. juuli 2012. a seisuga garantiikorras kõrvaldanud. Samuti on hageja valmis kõrvaldama eksperdi arvamuses väljatoodud ehitusvead, kuid mitte enne tasu saamist. Hageja on tööd kostjale üle andnud ning tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei vastuta kostja käibe languse eest. Samuti ei vastuta hageja seadmete ja kauba vee- ja niiskuskahjustuste eest, kuna kostjal oli kohustus katta need ehitustööde ajaks. Kostja nõude alusel ei ole selge, millisel perioodil ning millise tegevuse või tegevusetusega on hageja kostjale kahju tekitanud. Hageja ei pea hüvitama ettenägematut kahju. Ei saa eeldada, et ehitaja vastutab tavapärase tasu korral kogu tellija majandustegevuses saamata jäänud tulu eest, kui ta töödega hilineb. Majandustulemusi mõjutavad mitmed asjaolud, mitte üksnes hageja tegevus. Ei saa kindlalt väita ka seda, et kostja oli sunnitud laenu võtma just hageja viivituse tõttu. Kostja peab saamata jäänud tulu tõendama, kuid tema esitatud tõenditega ei ole kahju tõendatud.
5.Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2015. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 28 250 eurot 40 senti. Kohus jättis rahuldamata kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõude, kuid rahuldas viivisenõude aja eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 3331 eurot 25 senti. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: pooled sõlmisid ehitustööde töövõtulepingu nr 2011-140-01; lepingu lisa nr 2 järgi pidid tööd valmima 15. juulil 2011; pooled leppisid kokku maksegraafiku, mille kohaselt tuli tööde eest tasuda osadena vastavalt tehtud töödele, sh viimane makse 17 000 eurot tuli tasuda pärast hoone üleandmist. Pooled pikendasid lisas nr 5 viimase makse tasumise tähtaega kuni 15. juulini 2012; lepingu lisades nr 1 ja 2 muutsid pooled katusekatte materjale, mis ei muutnud tööde graafikut ega hinda; hageja esitas 23. mail 2011 kostjale arve ehitustööde kohta (146 055 eurot 66 senti), mis tuli tasuda vastavalt lepingule, ning 9. novembril 2011 arve lisatööde kohta (1718 eurot 40 senti); kostja ei ole tasunud hagejale akti nr 6 alusel tõstuste paigalduse eest 5400 eurot ja akti nr 7 alusel renoveerimistööde lõpetamise eest 21 132 eurot; pooled on koostanud ehitustööde aktid nr 1-7, millele on märgitud tööde eest tasumise kord ja tähtaeg ning millele on alla kirjutanud ka kostja. Poolte leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele, mille järgi on töövõtja põhikohustuseks töö tegemine ja tellija põhikohustuseks töö eest tasumine.
Hageja nõuab kostjalt töö eest tasumist. Selleks peab hageja nõue olema muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Samuti tuleb selgitada, kas kostja on esitanud nõudele selliseid vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks alust vähemalt ajutiselt täitmisest keelduda. Pooled leppisid lepingus kokku nii tehtavad tööd kui ka nende vastuvõtmise korra. Lepingu p 10.1 järgi tuli tööd üle andma pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist. Vaegtööd tuli fikseerida ülevaatuskomisjoni aktis. Tööde ja materjalide eest tuli lepingu p 6.3 järgi tasuda vastavalt lepingu lisas nr 2 kokkulepitud maksegraafikule. Lisatööde eest tasumine tuli lepingu p 6.4 järgi eraldi kirjalikult kokku leppida. Lepingu esemeks olevate tööde maksumus on arve nr 2118 järgi 146 055 eurot 60 senti, lisatööde maksumus arve nr 21163 järgi 1718 eurot 40 senti. Lepingujärgse maksegraafiku järgi tuli makseid teha pärast tööde tegemist seitsme osamaksena. Pooled vormistasid ehitustööde kohta kokku seitse akti, millele on kostja alla kirjutanud. Seega on hageja tõendanud, et ta on tööd üle andnud ja kostja on need vastu võtnud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4). Kuna kostja on tööd vastu võtnud, tuleb eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kostja teatas hagejale 22. detsembril 2011, et katus jookseb läbi ega pea lund. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Selleks peab kostja tõendama, et töö ei vastanud nõuetele. Nõuetele mittevastava töö tõendamiseks on kostja esitanud Finantsplaneerimise OÜ ekspertide Toivo Rattasepa ja Mati Pajuse 3. jaanuaril 2013 koostatud eksperdihinnangu ning
13.aprilli 2012. a seemne- ja viljakuivati katusetööde teostuse ja kvaliteedi hinnangu, mida ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, tõendamaks asjaolu, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Pooled on tunnistanud, et töös esines puudusi, mida tõendavad ehitustööde koosolekute protokollid, samuti seda, et tehti garantiitöid. Kohtule esitati ehitustööde koosolekute protokollid, kus on kajastatud tegemist vajavad tööd. Protokollis nr 7 märgiti vajalikud garantiitööd tähtajaga 15. juuli 2012 ning lepiti kokku, et garantiitööde lõppedes koostavad pooled tehtud tööde akti, mille kinnitavad omanikujärelevalve ja ekspert. 28. juuli 2012. a garantiitööde akti kohaselt on kõik protokollis nr 7 nimetatud garantiitööd tehtud ning aktile on alla kirjutanud nii hageja esindaja kui ka garantiitööde üle järelevalvet teinud Vello Raus ning ekspert Aivo Priks, kuid kostja allkiri puudub. Kostja väitel ei ole vormistatud tööde üleandmis-vastuvõtuakti, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tellijana kutsunud lepingu p 10.1 järgi kokku ülevaatuskomisjoni ja fikseerinud vaegtööd. Selle asemel on kostja tellinud eksperdiarvamuse ja võtnud OÜ-lt Rümena Katus hinnapakkumise tööde maksumuse kohta (14 302 eurot 32 senti). Hageja on 21. aprillil 2014 tellinud asjas varem osalenud ekspertidelt tehnilised juhendid selle kohta, kuidas kõrvaldada tehnilised puudused, ning teinud hinnapakkumise tööde maksumuse kohta (2148 eurot). Kostja väitel ei suuda
hageja sellise hinnaga töid korrektselt teha, kuid kostja ei ole arvestanud, et OÜ Rümena Katus hinnapakkumuses sisaldub mh tasu 360 tunni töö eest, mida hageja pakkumuses ei sisaldu. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et hageja tööd ei vasta isegi keskmise kvaliteedi tasemele ning hoone ei ole otstarbekalt kasutatav. Asjaolu, et hoone on eesmärgipäraselt kasutatav ja töö on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga, on tõendatud kostja esitatud arvetega köömne müügi kohta alates 2011. a lõpust, samuti vilja müügi arve-saatelehtedega 2012. a, Tartu Mill AS-i meili teel 2012. a saadetud kirjadega. Seega on hageja oma kohustused suuremas osas oluliste puudusteta täitnud ning kostja on tööd vastu võtnud, mistõttu ei ole kostjal alust keelduda VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel oma kohustuse täitmisest. Kostja vastuhaginõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kostja on esitanud hulga tõendeid tekkinud kahju tõendamiseks, kuid nendega ei ole tõendatud, et hageja süül tekkis kostjal otsene varaline kahju ja jäi tulu saamata. Kostja ei ole tõendanud, et esinesid veekahjustused ja et need olid tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest. Arved ja arve-saatelehed tõendavad, et ostetud on aegrelee, elektrimootor ja erinevaid lüliteid, automaatlüliteid ja rikkevoolu releesid, aga ei tõenda seda, et neid oli vaja osta veekahjustuse tõttu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit veekahjustuse kohta. Kostja esitas küll fotod, millelt nähtub, et ühenduspellide vahelt on sisse tuisanud lund, aga ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sellest tekkisid veekahjustused. Ka hagejale meili teel saadetud kiri ei tõenda usaldusväärselt kahju tekkimist veekahjustuste tõttu. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et seemnete puhastamist segasid vihm ja lumi ning et seetõttu tekkis tal kahju, ega seda, et hageja tegevus või tegevusetus tekitas vajaduse pesta kogu hoonet survepesuriga ning pumbata elevaatorist välja vihmavett. Tõendatud ei ole ka kahju tekitamine tõstuki rentimise tõttu. Ainuüksi arved ei tõenda, et tõstuki rentimine tekitas kostjale kahju hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samuti ei ole tõendatud see, et kostja pidi hageja süül võtma pangalaenu. Laenuleping ei tõenda, et laenu võtmise vajadus oli põhjuslikus seoses hageja tegevuse või tegevusetusega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka saamata jäänud tulu tekkimine, sh ei saa tellija VÕS § 644 lg 3 järgi nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Seega ei ole asjas tõendatud, et kostjal tekkis kahju hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest olukorras, kus kostjal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda töö parandamist ja hageja ei ole seda teinud, ei ole põhjendatud temalt viivist välja mõista. Välja tuleb mõista viivis 0,05% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Põhjendatud on mõista kostjalt välja menetluskulude katteks 3331 eurot 25 senti.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni lõppjäreldustes muutmata, kuid märkis kostjaks Uue-Rõuna talu asemel FIE Ilmar Mändmetsa. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 2820 eurot 17 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kostja vastu töövõtulepingu täitmise nõude (VÕS § 635 lg 1 ja § 637), sest kostja ei täitnud lepingust tulenevat põhikohustust, kui jättis kahe viimase arve alusel tasumata tehtud lisatööde ja lepingust tulenevate tööde eest. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 21. mail 2011 lepingu seemne ja teravilja kuivatuskompleksi ehitustööde tegemiseks (ettevalmistus-, demonteerimis- ja ehitustööd). Lepingu hind oli 146 055 eurot 60 senti. Täpsemad materjalide ja tööde hinnad fikseeriti lisas 1 ning maksegraafik lisas 2, mille järgi oli tellijal (kostjal) kohustus tasuda arve alusel viie päeva jooksul pärast tööetapi aktiga vastuvõtmist. Maakohus tuvastas, et ehitustööd tuli lõpetada 15. juulil 2011 ning pooled ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Õige on maakohtu järeldus, et kostja võttis aktide nr 6 ja 7 alusel tööd vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning et lepingu täitmise käigus koostasid ja allkirjastasid nad seitse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja on aktides nr 1-5 märgitud summad pärast aktide allkirjastamist ülekandega tasunud. Tulenevalt lepingust muutus akti nr 6 tasu sissenõutavaks akti allakirjutamisega. Lepingu p 6.3 kohaselt pidi tellija (kostja) töö ja materjalide eest tasuma vastavalt maksegraafikule, mis on fikseeritud lepingu lisas 2. Lepingu lisa 2 järgi pidi tellija tasuma ehitustööde eest pärast tööde üleandmist etapiti, viie päeva jooksul. Pooled leppisid lisas nr 2 kokku seitsme osamaksega maksegraafiku. See vastab töövõtja ja tellija allkirjastatud aktide arvule ja sisule. Lisas 2 toodud maksegraafiku p 6 järgi tuli pärast tõstuste paigaldamist tasuda 5400 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole menetluses väitnud, et tõstuksi ei paigaldatud. 19. septembril 2011 kirjutas kostja alla aktile nr 6, mille järgi olid tõstuksed paigaldatud. Poolte kokkulepe on kooskõlas ka VÕS § 637 lg 4 teise lausega, mille kohaselt, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Arvestades lepingu lisas 3 märgitut, on hageja nõue akti nr 6 alusel muutunud sissenõutavaks
25.septembril 2011. Õige ei ole kostja väide, et akti nr 7 alusel ei ole tasu muutunud sissenõutavaks, kuna tellija ei ole töid vastu võtnud. Pooled ei vaidle selle üle, et töid ei ole kooskõlas lepingu p-ga 10.1 üle antud. Hageja põhikohustuseks oli teha õigel ajal kuivatikompleksi ehitustööd, saavutada kokkulepitud tulemus ja selle vastavus lepingutingimustele. Hageja viivitas tööde tegemisega, kuid see rikkumine ei ole oluline tööde vastuvõtmise seisukohalt. Üksnes akti nr 7 allakirjutamisega ei saa lugeda töid vastuvõetuks, kuid tööd tuleb lugeda üleantuks hiljemalt 16. oktoobril 2011. Seda kinnitavad allpool loetletud tõendid. 13. septembril 2011 allkirjastasid pooled protokolli nr 3, kus märkisid, et
rekonstrueeritud hoonekompleks tuleb üle vaadata ning märkida üles tegemist vajavad tööd.
27.septembril 2011 allkirjastatud protokolli nr 4 järgi vaadati hoone põhjalikult üle ning toodi välja veel tegemist vajavad tööd. 30. septembri 2011. a aktis nr 7 märgiti tehtud töödeks renoveerimistööde lõpetamine, millega kostja võttis kohustuse tasuda 21 132 eurot. Usutav ja asja materjalidega kooskõlas on hageja väide, et aktil nr 7 on vale kuupäev ja tegelikult allkirjastati see 16. oktoobril 2011 koos lepingu lisaga 5. 5. oktoobri 2011. a protokolli nr 5 kohaselt vaadati hoone uuesti üle, koostati vajalike tööde lõplik nimekiri ning arutati hoone üleandmist ja tööde eest tasumist. Protokollis fikseeriti vajalike tööde nimekiri. Tööd ei olnud töö- ega ajamahukad (nt ukse vedrud reguleerida, panna uks kergemalt käima, mitmed tööd vihmaveerennide juures jne). Loetelus on ka töid, mille puhul on raske määrata, millega on tegemist - hoone koliseb, laovahesein teha varblase- ja tolmuvabaks. 5. oktoobri 2011. a dokumendis fikseeriti tööde ülevaatamine ja loetleti tegemist vajavad vaegtööd. Tööde vastuvõtmisele oktoobri alguses viitab ka see, et pärast protokolli nr 5 koostamist sõlmisid pooled lepingu lisa nr 5, millega pikendasid aktide 6 ja 7 alusel kostja maksetähtaega üheksa kuu võrra. Samuti kinnitab tööde vastuvõtmist oktoobri alguses kostja maakohtule esitatud avaldus, milles kostja väitis, et hageja ületas lepingu tähtaega 78 päeva. Arvestades, et tööd tuli lõpetada 17. juulil 2011, lõpetati kostja arusaamise kohaselt tööd alles
3.oktoobril 2011. Kuna tööde vastuvõtmise korda ei järgitud, kuid asjaoludest tuleneb, et kostja võttis oktoobris 2011 tööd vastu, muutus hageja tasunõue akti nr 7 alusel sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 järgi. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaselge osas, milles maakohus ei selgita, millise ulatuse ja mõjuga on hageja töödes esinenud puudused. Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene, et tellijal ei ole õigust puudustega töö vastu võtta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud, sh viivitas ta tööde lõpetamisega. Arvestades lepingu hinda (146 055 eurot 60 senti) ja tehtud tööde mahtu, ei ole hageja jätnud lepingut täitmata, kuid ta ei ole täitnud lepingut kohaselt. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja töö on VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses eesmärgipäraselt kasutatav ja see on vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja nõudis hagejalt pärast 2012. aasta garantiitöid ja enne hagi esitamist kindlate tööde tegemist või puuduste kõrvaldamist. Kostja tegutses oma majandustegevuses. Kostjal oli kohustus töö üle vaadata ja ilmnenud puudustest koos puuduse kirjeldusega õigel ajal hagejale teada anda (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2). VÕS § 646 lg 6 kohaselt peab tellija esitama täitmisnõude koos teatega töö lepingutingimustele mittevastavusest või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kui tellija ei teavita koos puudustest teavitamisega, et ta nõuab töövõtjalt kohustuse täitmist, kaotab ta õiguse nõude esitamiseks ka hiljem. Kostja väitis maakohtus, et hageja ei ole teinud garantiitöid, mis fikseeriti protokollis nr 7, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja teavitas pärast garantiitööde tegemist hagejat puudustest, mida hageja ei kõrvaldanud. Kostja esitas 20. veebruaril 2013 maakohtule asjatundjate T. Rattasepa ja M. Pajuse arvamuse ehitustööde puuduste kohta. Praeguse tsiviilasja esemeks on aga hageja nõue kostja vastu töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse täitmise, s.o tasu nõudes ning kostja vastuhagi esemeks on
kahju hüvitamise nõue, mis ei hõlma töö puudusi. Mittekohane täitmine seisnes eelkõige selles, et hageja ületas lepingu tähtaega. Viivituse korral oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Kostja ei nõua apellatsiooniastmes leppetrahvi.
5.oktoobri 2011. a protokollis nr 5 loetleti tegemist vajavad tööd. Nimetatud tööde tegemise või tegemata jätmise üle menetluses ei vaielda. Asja materjalide juures on ehitustööde koosoleku protokollid nr 6 ja 7, mis mõlemad käsitlevad garantiitöid. 28. juuli 2012. a garantiitööde aktiga on tõendatud, et protokollides nr 6 ja 7 nimetatud tööd on tehtud. Garantiitööde aktile kirjutasid alla hageja, ekspert A. Priks Viljandi Ruuki Ekspressist ja kostja nimetatud omanikujärelevalve esindaja Vello Raus. Kostja väitis maakohtus, et V. Raus oli hageja esindaja, hiljem möönis, et V. Raus täitis tema korraldusi ehituse ülevaatamisel ning kostja ei nõustunud V. Rausi tunnistajana ülekuulamisega. Kuna kostja ei esitanud hagejale 2012. aasta suvel pretensioone garantiitööde kohta ega selle kohta, et ta ei nõustu V. Rausi seisukohaga, siis puudub alus kahelda, et garantiitööd on tehtud. Kostja tugines tööde lepingutingimustele mittevastavuse osas sellele, et hoone katus ja seinad ei pea sademeid kinni. Maakohus tuvastas õigesti, et lumi on hoonesse sisse tuisanud, kuid hoone peab vihma. Asja materjalides on korduvalt nimetatud, et tegemist on väga keerulise hoonega kuivatikompleksiga, kus alarõhu tõttu võib lumi sisse tuisata. 19. jaanuaril 2012 kirjutas hageja kostjale, et sai lume kohta kuivatis Ruukkist vastuse, et on olemas oht, et trapetsi vahelt võib lund sisse tuisata. Võimalik on paigaldada tihendid harjaplekkide alla (siis ei pruugi antikondensatsioonivärv piisavalt tuulduda), teine võimalus on paigaldada tuulutuskorstnad. Hageja paigaldas hoonele katuse 2011 juulis, kostja esitas esimest korda väite, et rekonstrueeritud hoone katus jookseb mitmest kohast läbi, 22. detsembril 2011. Toimikus ja CD-del olevad fotod tõendavad, et hoonesse on tuisanud lund. Fotod ei tõenda asjaolu, et hoone katus ja seinad ei pea vihma. Kostja väited vihma kohta ei ole ka usutavad. Kostja ei esitanud vihma sissesadamise kohta pretensioone suvel ega sügisel, kui vihma eelduslikult sadas, vaid esimest korda viitas kostja vihma sissesadamisele alles detsembris, s.o üle nelja kuu pärast katuse paigaldamist. Kostja esitas maakohtu menetluse ajal asjatundjate arvamuse selle kohta, millised puudused on hoonel 2013. aastal. Hageja küsis seejärel arvamuse koostanud T. Rattasepalt ja M. Pajuselt, kuidas saab ehituse muuta nõuetekohaseks, ning sai nendelt juhised. Juhistest nähtub, et puudused on võimalik kõrvaldada. Hageja esitas hinnakalkulatsiooni puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitas maakohtus, et on valmis osutatud puudused garantiikorras kõrvaldama. Kostja esitas enda hinnapakkumise, mis samuti lähtus juhises toodud puudustest. VÕS §-s 650 ei ole sätestatud, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Puuduste kõrvaldamise korral töövõtulepingu regulatsiooni järgi kehtib erinorm VÕS § 646 lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kui töövõtja mõistliku aja jooksul ei kõrvalda puudusi, siis võib tellija (kostja) ise parandada või lasta seda kellegi teisel teha ja nõuda mõistlike kahjude hüvitamist. Hageja pakkus garantiikorras puuduste kõrvaldamist. Kuna mõlemad pooled on kohtuvaidluse ajaks sisuliselt vastastikuste nõuete esitamise peatanud ja hageja tunnistas maakohtus puuduste kõrvaldamise kohustust, siis ei ole kostja oma nõuet
kaotanud ka VÕS § 646 lg-s 6 sätestatud erandi alusel, kuna töövõtja käitumine läheks vastuollu hea usu põhimõttega. Samas ei ole kostjal tekkinud õigust nõuda puuduste kõrvaldamise asemel kohe kahju hüvitamist. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis vääralt kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise (14 302 eurot 32 senti). Vastuhagis märkis kostja, et kui hageja kompromissiga ei nõustu, siis ta kaalub 14 302 euro 32 sendi nõudmist hagejalt. Kostja ei ole maakohtule sellist nõuet esitanud. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Pooled valivad ise, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad. Hageja esitas omapoolse puuduste kõrvaldamise variandi, milles nõustus osaliselt asjatundjate juhises esile toodud puudused kõrvaldama, eelkõige ehitustööde, s.o põhikohustuse osas, kompromissina oli ta nõus osaliselt kõrvaldama ka lisakohustustena käsitatavad dokumentatsiooniga seotud puudused. Maakohtus esindasid pooli õigusteadmistega esindajad, menetlus kestis mitu aastat. Kuna asjas ei ole esitatud puuduste kõrvaldamise nõude kohta hagi ega vastuhagi, pooled ei soovinud uusi tõendeid ega asjaolusid esitada, siis ei pidanud ka ringkonnakohus omal algatusel täiendavalt pooltega õiguslikku olukorda rohkem arutama ja sisuliselt täiendavat eelmenetlust korraldama. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja on aktide nr 6 ja 7 alusel tööd vastu võtnud ja neist tulenev hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Lisaks esitas hageja hagi ka lisatööde eest 1717 euro 40 sendi saamiseks. Selle nõude aluseks on arve nr 21163 ja lepinguväliste lisatööde nimekiri. Kostja ei ole nimetatud nõude kohta vastuväiteid esitanud, mistõttu on põhjendatud lugeda, et ka tasunõue lisatööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja väitel ei selgu maakohtu otsusest, millistel põhjustel luges maakohus asjatundjate arvamused ebausaldusväärseteks. Maakohus ei lugenud arvamusi ebausaldusväärseteks, vaid leidis, et need ei tõenda asjaolu, et hageja on rikkunud oluliselt töövõtulepingut. Maakohus on nii V. Rausi kui ka T. Rattasepa ja M. Pajuse arvamused asja juurde võtnud. Seetõttu pidi maakohus neid kui dokumentaalseid tõendeid kas hindama või põhjendama, miks need ei ole asjakohased. Õige on maakohtu järeldus, et nimetatud arvamused ei tõenda asjas tähtsaid asjaolusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingu alusel tehtud tööd vastu võtnud ning, kas hageja tasu on muutunud sissenõutavaks. Asjatundjate arvamused käsitlevad ehitustööde puudusi, sh V. Rausi märgitud puudusi, mis olid enne menetluse algust kõrvaldatud. Omanikujärelevalvet teinud V. Raus koostas arvamuse 13. aprillil 2012. Pärast seda koostasid pooled 9. juulil 2012 protokolli nr 7, kus loetleti garantiitööd, mis tuleb protokolli nr 6 kohaselt teha, ja 28. juulil 2012 koostati garantiitööde akt, milles V. Raus kinnitas, et kõik garantiitööd on nõuetekohaselt tehtud. Seega on omanikujärelevalvet teinud V. Rausi arvamuses toodud puudused kõrvaldatud ja töö vastab nõuetele. Finantsplaneerimise OÜ ekspertide T. Rattasepa ja M. Pajuse 3. jaanuari 2013. a eksperdiarvamus ei käsitle tööde vastuvõtmist. Arvamuses märgitakse nii ehituse kui ka projekti puudused. Kuna selle arvamuse tellis kostja, kes formuleeris ka küsimused, siis vastab arvamus üksnes kostja esitatud küsimustele ning ei arvesta poolte kokkuleppeid. Kostja arvates ei saa hageja enda tehtud hinnapakkumine olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes ning maakohus on eksinud hageja esitatud dokumendi ja OÜ Rümena Katus hinnapakkumise sisu
hindamisel. Hagimenetluses saavad ka pooled esitada hinnapakkumisi ning neid ei muuda lubamatuks ega asjakohatuks üksnes see, et tegemist on poole pakkumisega. See on dokumentaalne tõend, mitte poole seletus. Poole enda koostatud tõendit tuleb aga hinnata, arvestades selle koostamise asjaolusid. Arvestades vaidluse eesmärki, ei ole siiski oluline tuvastada, milline on puuduste kõrvaldamise hind. Hageja on nõustunud puudused kõrvaldama ning kui ta seda nõuetekohaselt teeb, siis jääb kulu tema kanda. Puuduste kõrvaldamise hind muutub oluliseks siis, kui hageja puuduseid ei kõrvalda ja kostjal tekib kahju hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel, kuid sellega seotud nõudeid, ka alternatiivsete nõuetena ja seotuna vastastikuste kohustuste täitmisega, ei ole pooled esitanud. Kohus ei pidanud selgitama, milliseid nõudeid kostjal oleks võimalik esitada, et oma õigusi paremini kaitsta. Kostja väitel ei võtnud ta ehitustöid vastu, kuna hoone ei ole nõuetekohaselt ehitatud. Kostja viitas oma väite tõendamiseks Saarepeedi Vallavalitsuse 17. detsembri 2012. a vastusele kasutusloa taotluse kohta. Esitatud tõend ei ole asjakohane ja see ei tõenda, kas kostja on tööd vastu võtnud või mitte. Töövõtulepingu alusel tööde vastuvõtmine ja tasu sissenõutavus ei olnud seotud kasutusloa olemasolu ega ka selle saamise valmidusega. Kostja arvates tuvastas maakohus vääralt, et hagejal on õigus keelduda töid tegemast. Maakohus ei ole seda sõnaselgelt tuvastanud. Maakohus on märkinud, et keeldumise alus ei saa olla VÕS § 110, ja seejärel on maakohus selgitanud VÕS § 111 lg 1 sisu. Kostjal ei ole õigust tasu maksmisest keelduda põhjusel, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kostja pidi tasu maksmisest keeldumiseks tegema hagejale tahteavalduse. Eeldades, et see on kehtivalt tehtud, ei saanud kostja ikkagi keeldumisele tugineda, kuna see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik, eelkõige põhjusel, et hageja on olulises osas oma kohustuse täitnud. Poolte avalduste alusel võivad olla töö puudusteks need puudused, mis on nimetatud T. Rattasepa ja M. Pajuse arvamuses. Nende hulgas on ka puudusi, mida saab lugeda kõrvalkohustusteks, ja seetõttu ei ole need piisavad, et kostja saaks oma kohustuse täitmisest keelduda. Tasu maksmise kohustuse täitmist edasilükkav vastuväide saab olla kohane, kui kostja on määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Edasilükkav vastuväide oleks lubatav aga üksnes puudustega tööde eest tasumise osas. Samuti tuleb arvestada nõude ulatust, st tuleb arvestada, milline on puuduste kõrvaldamise hind. Praeguses asjas ei ole see selge. See, kas hagejal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, ei ole asjas esitatud nõudeid arvestades relevantne, kuna kostja ei ole hagejale täitmisnõuet piisavalt määratletud kujul esitanud. Kostjal on lepingu lisa 2 alusel täitmisnõue garantiisuhte alusel. Samuti võib tal olla alternatiivselt nõue VÕS § 646 alusel. Kostja kahju hüvitamise nõue puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu saab tekkida üksnes VÕS § 646 lg 5 alusel ulatuses, milles kulud on kantud. Kostja arvates leidis maakohus vääralt, et kostjal ei ole hageja vastu kahjunõuet, samuti on üllatuslik maakohtu järeldus, et kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Kostja kahjunõue ei ole selge. Vastuhagi ja selle osaks oleva kahjunõude kohaselt on esitatud kahjunõue, mis ei hõlma täitmisnõuet ja kahju koosneb ehitustööde ajal veekahjustusi saanud seadmete kahjust, hageja viivituse tõttu kostja võetud laenudega seotud kuludest, suurkliendi kaotusest ning hilinenud müügi tõttu toodangu eest väiksema
tasu saamise tõttu kasumi vähenemisest, kokku 52 256 eurot 47 senti. Kostja palus maakohtul hagejalt välja mõista 20 809 eurot 87 senti. See summa ei hõlmanud lisatööde hinnapakkumist 14 302 eurot 32 senti. Apellatsioonkaebuses jäi kostja nõude juurde 20 809 eurot 87 senti, kuid leidis, et maakohus on jätnud vääralt kostja kahjunõude osana käsitlemata hinnapakkumise 14 302 eurot 32 senti. Sisuliselt oleks tegemist kahjuga täitmise asemel. Apellatsioonkaebusest ei tulene, millisest maakohtule esitatud nõude osast kostja loobub. Kostja ei ole esitanud täitmise asemel kahjunõuet 14 302 eurot 32 senti. Seetõttu ei ole kostja ka täitmisnõuet asjatundjate 1. märtsi 2013. a arvamuses toodud puuduste kõrvaldamise osas kaotanud, kuid seda saab teha väljaspool praegust menetlust. Pooltel oli kehtiv leping ja asjas on tuvastatud, et hageja rikkus lepingut, sh ületas tähtaega. Kostja teavitas 2011 sügis-talvel hagejat õigel ajal lepingu rikkumisest, sh viivitusest ja lume kuivatisse sadamisest. Seetõttu viitas maakohus põhjendamatult VÕS § 644 lg-le 3. Kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitanud 2013. aastal ilmnenud asjatundjate väljatoodud puudustest, kuid need ei ole kahjunõude aluseks. Maakohtus oli vaidluse all põhjuslik seos hageja lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel, samuti kahju ettenähtavus ja tõendatus. Lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab olema mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 alusel. Laenude võtmine ja viljahinna kõikumised võivad iseenesest olla mõistlikult ettenähtavad ja hõlmatud ka kohustuse kaitse-eesmärgiga. Praeguses asjas ei ole aga piisavalt tõendatud põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud ajaks, hoone oli katuseta, mistõttu võisid kostjal sellega kaasneda kahjud. Hageja esitas maakohtus kostja kahjunõudele vastuväite, et kostjal võis tekkida kahju selle tõttu, et ta ei saanud seadmeid õigel ajal paigaldada, kuna nende tarne viibis ja paigaldamisega oli probleeme. Kostja vaidles hagejale vastu ja esitas oma väidete tõendamiseks seadmete saatedokumendid, millest nähtub, et 15. juulil 2011 on kohtu jaoks identifitseerimata seadmed kostja aadressile teele pandud. Kostja ei ole aga ümber lükanud hageja väidet, et kostja tellitud seadmete tarne viibimise tõttu võis kostjal saagi töötlemise ja müügiga probleeme olla. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, milliseid seadmeid saadeti, millal seadmed saabusid, millal need paigaldati ja millal neid sai kasutama hakata. Hageja juhtis ka maakohtus kostja tähelepanu sellele, et tõstukiga seotud kahju seos hageja lepingurikkumisega on tõendamata. Kostja pidi tõendama, et kõik vajalikud seadmed olid
15.juulil 2011 kostjal olemas, paigaldamiseks valmis ja hageja tõttu viibis nende paigaldamine ning hageja tõttu seisis ka tõstuk kasutuseta. Kostjal tuli tõendada ka seda, et tal jäi tulu hageja lepingurikkumise tõttu saamata. Kostjal tuli esitada tõendid, mille alusel saanuks maakohus hinnata, millises suuruses oleks kostja tulu saanud, kui hageja oleks enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Asjas ei ole selliseid tõendeid esitatud. Õige ei ole kostja väide, et ta sai üllatuslikult maakohtu otsusest teada, et tema kahjunõue ei ole tõendatud. Kostjat esindas maakohtus õigusteadmistega isik, kostja esitas kahjunõude arvestuse koos tõenditega, samuti vastuhagi. Kostjale oli tagatud võimalus esitada maakohtule kõik asjakohased tõendid. Kui kostja leidis, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, oli tal õigus ja kohustus taotleda
ringkonnakohtult lisatõendite juurdevõtmist TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel. Sellist taotlust ei ole kostja aga esitanud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et jääb maakohtule esitatud tõendite juurde. Hageja juhtis maakohtus korduvalt kostja tähelepanu sellele, et tema kahjunõue on tõendamata. Õige on maakohtu järeldus, et kostja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja väitel pidi ta vihmast tingitud vee- ja niiskuskahjustuse tõttu välja vahetama elektriseadmeid. Veekahju tekkimise ja suuruse tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt esitati kostjale 17. ja 18. juulil 2011 arved aegrelee ja elektrimootori ostmise kohta, lisaks tõendid, et kostja ostis 2011. ja 2012. aasta jooksul Viljandi Elektrikaubanduse OÜ-lt kaupa 9140 euro 66 sendi eest. Nimetatud tõendid ei kinnita kostja väidetud asjaolusid. Pangalaenude, klientide kaotuse ja hinnakõikumiste tõttu tekkinud kahju suurus ei ole selge. Õige on maakohtu põhjendus, et need kahjud ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja saata asi kostja vastuhagi lahendamiseks ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Meelevaldne on ringkonnakohtu järeldus, et kostja on hageja nõuet tunnistanud. Kostja vastuhaginõue oli suunatud sellele, et kui hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, siis kostja tasaarvestab selle oma kahjunõudega. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 637 lg-t 4 ning asus selle alusel valesti seisukohale, et kostja on tööd vastu võtnud. Hoone üleandmine sai toimuda üksnes lepingu p-s 10.1 sätestatu kohaselt ja asjas on tuvastatud, et tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist ei ole lepingu p 10.1 kohaselt toimunud. Hageja pidi tõendama, et töö on valmis ja kostjal on kohustus see vastu võtta (VÕS § 638). Ringkonnakohus ei tuvastanud tööde vastuvõtmist lepingu ega seaduse alusel, samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud töö vastuvõtmise kohustust, mis andnuks hagejale õiguse lugeda töö vastuvõetuks ja nõuda selle eest tasu. Ringkonnakohtu järeldus, et protokolli nr 5 alusel saab järeldada, et kostja võttis tööd vastu oktoobris 2011, on meelevaldne. Kostja on menetluses läbivalt avaldanud seisukohta, et tööd on praeguseni lõpetamata ja ringkonnakohus on seda alusetult ignoreerinud. Ringkonnakohus hindas vääralt tõendeid. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ka hageja nõue lisatööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud vastuväited hageja nõudele ja ringkonnakohus ei ole neid analüüsinud. Ringkonnakohus ei ole arvestanud kostja õigust keelduda akti nr 6 alusel üleantud tööde eest tasumast. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et pärast oktoobrit 2011 tegi kostja garantiitöid. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et pooltel ei ole enam vaidlusi tegemata tööde üle. Ringkonnakohus ei arvestanud, et hageja töödes esinevad järjepidevalt samad puudused (hoone ei ole veekindel), mida hageja ei ole suutnud siiani kõrvaldada. Seetõttu ei ole kostja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti
allkirjastanud ja keeldub töid vastu võtmast. Ringkonnakohus eksis kostja tellitud eksperdi arvamuse hindamisel, kuigi sellest tuleneb, et hoone ei vasta nõuetele. Ringkonnakohtu järeldused kostja kahjunõude osas on vastuolulised, kuna ühest küljest leiab ringkonnakohus, et kostja nõue ei ole selge, teisalt märgib, et see on tõendamata. Kostja tõendas, et seadmed saabusid 19. juulil 2011, kuid hageja viivituse tõttu sai ta neid paigaldama asuda alles
10.septembril 2011, s.o pärast seda, kui hageja oli hoonele uksed paigaldanud. Ringkonnakohus jättis kostja esitatud tõendid sisuliselt hindamata. Samuti on kostja tõendanud, et hoone ei olnud sademekindel. Tõendatud on ka see, et kostja rentis tõstuki seadmete paigaldamiseks ja hageja viivituse tõttu seisis tõstuk 38 päeva. Kostja tõendas, et oli sunnitud 2011. a novembris ja detsembris kasutama pangalaenu, et suuta tasuda oma jooksvaid kohustusi, kuna hageja viivituse tõttu jäid seadmed õigel ajal paigaldamata ning seemned õigel ajal töötlemata. Hageja ebakvaliteetse töö tõttu pääsesid linnud kuivatisse, mistõttu riknes 2,1 tonni köömneid. Kostja oleks saanud oma kohustused täita toodangu müügist saadud rahast, kuid hageja viivituse tõttu ei saanud ta toodangut sügisel müüa ning oli sunnitud seda tegema madalama hinnaga jaanuaris. Ringkonnakohus on jätnud need väited ja tõendid põhjendamatult arvestamata. Ringkonnakohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad veekahju tekkimist kostjal. Kui kahju suurus ei ole tõendatud, saab kohus määrata selle ise (VÕS § 127 lg 6). Ringkonnakohus jättis põhjendamatult käsitlemata OÜ Rümena Katus hinnapakkumise ja tähelepanuta kostja tasaarvestusavalduse. Kostja palus alternatiivselt tasaarvestada hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega, mis tulenes sellest, et hageja ei ole siiani puudusi kõrvaldanud (14 302 eurot 32 senti). Kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel niikaua, kui hageja ei ole töös esinevaid puudusi kõrvaldanud.
10.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja on nõuet tunnustanud, sest tasaarvestusavaldust ei saa teha tingimuslikult (VÕS § 198). Lisaks sellele on kostja aktidega nr 1‒7 tööd vastu võtnud ja aktid allkirjastanud. Ringkonnakohus ei eksinud tõendeid hinnates. Õige ei ole kostja väide, et ta on lisatööde kohta esitanud vastuväiteid. Kostja umbmäärast vastuväidet arvele nr 21163 ei saa arvesse võtta. Kuna hageja on pakkunud kostjale puuduste kõrvaldamist, kuid kostja on sellest keeldunud, et ole kostjal õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. Õige ei ole kostja arusaam, et pärast oktoobrit 2011 tehtud tööd ei ole garantiitööd. Tööd on vastu võetud ja puudused fikseeritud. Kostja ei ole esitanud kahjunõuet puuduste kõrvaldamise asemel ega seda hageja nõudega tasaarvestanud. Kostja esitatud kahjunõue ei ole tõendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja
ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
12.Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kohtud asusid põhjendatult seisukohale, et hageja tasunõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt aktide nr 6 ja 7 alusel üleantud tööde (sh lisatööde) eest tasumist. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on akti nr 6 (ja ka sellele eelneva akti nr 3) alusel hageja tehtud tööd vastu võtnud. Seega ei vaidle pooled selle üle, et akti nr 6 alusel esitatud tasunõue 5400 eurot on muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks. Kostja vaidleb vastu hageja akti nr 7 alusel esitatud tasunõudele 21 132 eurot. Poolte lepingu p 6.3 järgi tuli töö ja materjalide eest tasuda vastavalt maksegraafikule, mis on fikseeritud lepingu lisas nr 2. Selle kohaselt tuli kostjal tehtud tööde ja tööde tegemisel kasutatud materjalide eest tasuda hagejale seitsme osamaksena. Viimane osamakse tuli poolte lepingu lisas nr 2 kokkulepitud maksegraafiku p 7 järgi tasuda pärast hoone üleandmist. Hageja nõuab kostjalt 21 132 euro tasumist, kuna tema väitel on ta ehitustööd lõpetanud ja hoone üle andnud. Selle tõendamiseks on hageja esitanud ehitustööde akti nr 7 (ehitus- ja renoveerimistööde lõpetamine). Kostja on nimetatud aktile alla kirjutanud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on akti allkirjastanud, kuid tema väitel ei ole hageja talle hoonet üle andnud, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi lepingu p-s 10.1 on pooled leppinud kokku ehitustööde üleandmise korra, on pooled leppinud lepingu p-s 5.2 kokku, et ehitustööd loetakse lõpetatuks ja ehitus üleantuks pärast seda, kuid pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja käsitus, mille kohaselt ei tähendanud akti nr 7 allkirjastamine hoone üleandmist lepingu lisa nr 2 p 7 mõttes. Kohtud on tõlgendanud poolte lepingut, selle lisa nr 2 ja akti nr 7 kooskõlas VÕS § 29 lg-tega 5 ja 6. Samuti vaidleb kostja vastu 9. novembril 2011 lisatööde eest esitatud arve alusel hagejale tasu maksmisele. Poolte lepingu p 6.4 järgi pidid pooled lisatööde eest tasumise (tähtajad ja summad) kokku leppima kirjalikult. Hageja väitel on ta teinud lisatöid (katuse kokkuviimine esikuga, korstnate veetihedaks muutmine, laepaneelide vahetus, betoonpõrand jalgvärava ette) ja esitanud kostjale nende tööde eest arve. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole neid töid teinud ega talle üle andnud. Seega saab lugeda lisatööd VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ja tasunõude VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks muutunuks. Seda ei muuda ka kostja vastuväide, mille kohaselt ilmnes hiljem töös puudus.
13.Kostja peamiseks vastuväiteks hageja tasunõudele on läbivalt kogu menetluses olnud asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu on tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast. Kolleegiumi hinnangul asusid kohtud õigesti seisukohale, et kostjal ei olnud kohustust võtta puudustega tööd vastu. Siiski on kostja tööd vastu võtnud (vt ülal p 12). Sellises olukorras juhtisid kohtud õigesti tähelepanu sellele, et puudustega tööde vastuvõtmine ei välista kostja õigust tugineda lepingu rikkumisele ja tal on võimalus kasutada selle vastu kohaseid õiguskaitsevahendeid.
14.Kolleegium jääb varem korduvalt väljendatud seisukohale, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Mh saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).
15.Kostja väitel keeldub ta hagejale tasu maksmast peamiselt seetõttu, et hoone katus ja seinad ei ole lume- ega veekindlad. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, asusid kohtud põhjendatult seisukohale, et kostjal ei ole õigust keelduda hageja sissenõutavaks muutunud tasunõuet täitmast. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et kostja ei ole esile toonud, millised puudused esinesid akti nr 6 alusel üleantud töödes (tõstuste paigaldamine), ega puudusi neis töödes tõendanud. Ka lisatööde arvel märgitud tööde kohta ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid peale selle, et hoone ei ole veekindel, kuid puudusi muudes töödes ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Ka seda, et hoone ei pea vett, ei ole kohtud tuvastanud. Kolleegium arvestab kassatsiooninõude kontrollimisel TsMS § 688 lg 3 esimese lause ja lg 4 järgi üksnes faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud menetlusõiguse normi rikkumata alama astme kohtu otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud seda asjaolu tuvastades oluliselt menetlusõiguse normi rikkunud. Akti nr 7 alusel üleantud tööde eest tasumast keeldub kostja eelkõige puuduste tõttu katuse- ja seinakattematerjalide paigaldamisel. Neist puudustest on kostja teavitanud hagejat esimest korda
22.detsembril 2011, mil ta teatas, et katus ei pea hoone harja ja neelude kohalt lund ja jookseb läbi. Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et üleantud töös esinesid puudused. Pooled fikseerisid 13. märtsi 2012. a ehitustööde protokollis nr 6 vaegtööd ning leppisid kokku vaegtööde kõrvaldamise tähtaja (15. juuli 2012). Samuti leppisid pooled lepingu lisas nr 5 kokku, et pikendavad aktide nr 6 ja 7 alusel üleantud tööde eest maksmise tähtaega 15. juulini 2012. 9. juuli 2012. a ehitustööde protokolli kohaselt on pooled leppinud kokku, kuidas puudused kõrvaldatakse, ning
28.juulil 2012 koostatud tehtud tööde akti kohaselt on kõik kokkulepitud vaegtööd tehtud. Aktile on alla kirjutanud tööde vastuvõtmisele kaasatud eksperdid, kuid kostja ise ei ole sellele alla kirjutanud.
16.Eelnevast nähtub, et pärast puuduste avastamist 22. detsembril 2011 nõudis kostja tehtud töö parandamist VÕS § 646 lg 1 järgi ning kostja parandas töö 28. juuliks 2012. VÕS § 643 järgi pidi kostja tehtud vaegtöö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tööde vastuvõtmisel osalenud eksperdid on tööd üle vaadanud ja kinnitanud, et need on tehtud. Samas ei ole kostja pärast vaegtööde tegemist teatanud hagejale, et hoonel on endiselt kõrvaldamata puuduseid, ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, mis võiks anda alust keelduda VÕS § 111 alusel tasu maksmisest ka pärast vaegtööde tegemist. VÕS § 111 lg 1 järgi võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping). Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Seejuures peab tellija VÕS § 644 lg-te 1 ja 3 järgi teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai või pidi teada saama, ning õigel ajal teatamata jätmise korral ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele üldjuhul tugineda, v.a siis, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Sellisel juhul saab tellija alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta kolleegiumi hinnangul ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega). Kuna kostja küll väidab, et hageja ei ole puudusi ka 28. juuliks 2012 kõrvaldanud (muutnud hoonet vee- ja lumekindlaks), kuid samas ei nõua ta kostjalt enam puuduste kõrvaldamist, ei saa kolleegiumi arvates kostja enam puudustega tööle tuginedes keelduda VÕS § 111 alusel kohase täitmiseni tasu maksmisest.
17.Kostja on esitanud hageja vastu ka vastuhagi, milles nõuab hagejalt töödega viivitamisest ja puudustega tööst tingitud kahju hüvitamist. Oma kahju hüvitamise nõude on kostja ka hageja tasunõudega hiljemalt vastuhagis tasaarvestanud. Iseenesest saab kostja VÕS § 197 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu, kuid praeguses asjas on kohtud asjas esitatud tõendeid hinnates asunud seisukohale, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja rikkumiste tõttu tekkis kostjal väidetav kahju. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 689 lg 5 alusel maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja tasaarvestusavalduse, millega kostja tasaarvestas hageja tasunõude oma kahju hüvitamise nõudega kostja vastu, mis tulenes sellest, et hageja ei kõrvaldanud puudusi. Kostja on küll esitanud kohtule tõendi selle kohta, kui palju maksab puuduste kõrvaldamine, kuid ei ole nõudnud vastuhagis kostjalt sellise kahju hüvitamist.
18.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kostja on tasunud kassatsioonkaebust esitades sellelt kautsjonit 334 eurot 20 senti, tuginedes ringkonnakohtu määratud tsiviilasja hinnale. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määratud hinnaga ning muudab seda TsMS § 137 lg 11 alusel, lähtudes sellest, et TsMS § 137 lg 2 järgi tuleb hagi ja vastuhagi osas kaebuse esitamisel hagi ja vastuhagi hind liita, v.a juhul, kui haginõuded teineteist välistavad. Praeguses asjas hagi ja vastuhagi nõuded teineteist ei välista, sest hageja nõudis kostjalt töövõtulepingust tulenevat tasu ning kostja nõudis hagejalt kahju hüvitamist ulatuses, milles see ületab hageja nõuet pärast nõuete tasaarvestamist. Lisaks tuleb 1. juulil 2012 jõustunud TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 järgi arvutada hagihind nii põhi- kui ka kõrvalnõude järgi, sh nõudes hagis ka sissenõutavaks muutumata viivist, tuleb hagihinda arvutades liita põhinõudele nii hagi esitamise seisuga arvestatud viivis kui ka alates hagi esitamisest ühe aasta eest arvestatud viivis. Kuna hageja esitas hagi 23. novembril 2012 ning nõudis hagis lisaks 28 250 euro 40 sendi suurusele põhivõlale ka sissenõutavaks muutunud viivist 1850 eurot 40 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivist 0,05% päevas, tuleb tsiviilasja hinda määrates viivised põhivõlale liita. Arvestades ülalmärgitut, on tsiviilasja hind 56 066 eurot 37 senti, millelt kostja pidi tasuma kautsjonit 560 eurot 66 senti. Kostja tasus kautsjonit 334 eurot 20 senti, s.o 226 euro 46 sendi võrra vähem. Vähem makstud kautsjon tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista.
19.Hageja kassatsiooniastme menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja esitas Riigikohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskuluks kulutused esindajale kassatsiooniastmes 2055 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus esindajal kassatsioonkaebuse analüüsimiseks 2 tundi 15 minutit, vastuse koostamiseks 9 tundi 22 minutit ja täiendavate seisukohtade koostamiseks 3 tundi 55 minutit. Kostja juhtis vastuses tähelepanu, et tal ei ole hageja esitatud menetluskulude põhjendatust võimalik kontrollida, kuna hageja on neid üksnes üldsõnaliselt kirjeldanud, kuid pole oma väidetavate menetluskulude kohta esitanud nende kontrollimist võimaldavaid tõendeid. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Esmalt juhib kolleegium kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid
tõendavaid dokumente esitama. Kolleegiumi hinnangul saab menetluskulude rahalise suuruse määrata praeguses asjas kindlaks ka esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Tutvunud hageja kassatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentidega, leiab kolleegium, et menetluskulude nimekirjas esitatud kulud kassatsioonkaebusele vastamiseks on ülepaisutatud. Kolleegiumi hinnangul saab praeguses asjas pidada kassatsioonkaebusele vastamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt kümme tundi keskmise tunnihinnaga 120 eurot. Seetõttu tuleb taotlus TsMS § 174 lg 1 alusel rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1200 eurot (käibemaksuta). Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.