XX avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks Harju Maakohtu 23.04.2019 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II: QQ (endine perekonnanimi Q, isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutused: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2019 määrus muutmata.
2.XX’i määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud YY-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.02.05.2013 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtluskorra määramiseks. 02.08.2013 määrusega rahuldas maakohus avalduse ja määras suhtluskorra kuni 31.01.2015 (tsiviilasi nr 2-13-20288). 27.01.2014 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks (tsiviilasjas nr 2-14-3983). Maakohus kinnitas 18.02.2014 määrusega pooltevahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. 01.06.2014 esitas avaldaja Harju Maakohtule teistkordse avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks (tsiviilasi nr 2-14-52778). 11.09.2014 määrusega maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis suhtluskorda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.11.2014 määrusega maakohtu 11.09.2014 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.22.12.2015 määrusega kohaldas Harju Maakohus asjas esialgset õiguskaitset kuni tsiviilasjas 2-14-52778 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning peatas QQ hooldusõiguse YY ja avaldaja suhtlemise küsimuses ning määras lapse ja avaldaja vahelise suhtlemise korraldamiseks ajutise erieestkostja. 13.04.2017 määrusega kohaldas maakohus asjas täiendavat esialgset õiguskaitset kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. 20.03.2018 määrusega muutis maakohus 13.04.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitset.
3.31.03.2017 esitas avaldaja nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha ja lasteaiavaliku osas ning palus anda selles osas ainuhooldus üle avaldajale. 29.01.2019 loobus avaldaja sellest nõudest ning maakohus lõpetas 01.02.2019 määrusega nimetatud osas menetluse. Maakohus märkis, et jagab menetluskulud tsiviilasja nr 2-14-52778 lõpetavas lahendis.
4.15.02.2019 teatas maakohus, et lubab menetlusosalistel esitada lõplikud kirjalikud seisukohad kuni 01.03.2019 ning soovi korral võib selleks ajaks esitada ka detailse menetluskulude nimekirja, kui vanem soovib teiselt vanemalt enda menetluskulude väljamõistmist. Avaldaja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 14.03.2019. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 23.04.2019 määrusega menetlemast avaldaja 31.01.2019 ja 03.02.2019 taotlusi lapsele määratud esindaja vahetamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks, rahuldas osaliselt avalduse lapsega suhtluskorra määramiseks ning määras kindlaks lapse ja isa suhtluskorra. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohus lähtus kulude jaotuse määramisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigetest 1 ja 3, mille järgi alaealise esindaja tasu ja kulu jäetakse Eesti Vabariigi kanda
ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kohus teeb asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Lisaks juhtis maakohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul, kui kohus otsustanuks jätta vanemate menetluskulud ühe vanema kanda, siis avaldaja menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult kohtu määratud tähtaega rikkudes, mistõttu seda arvestada ei saaks. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas 07.05.2019 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses QQ kanda.
8.Määruskaebuse kohaselt on kogu vaidlus olnud tingitud üksnes lapse ema pahatahtlikkusest ja soovist kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorrast kõrvale hoiduda ja seda rikkuda. Eeltoodust lähtuvalt oleks ebaõiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on ilmselge, et lapse ema esitas põhjendamatud vastuväited lapse isa suhtluskorrale. Kuna lapse ema vastuväited on osutunud asjakohatuteks ja põhjendamatuteks, siis tuli kohtul TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud lapse emalt välja mõista.
9.Käesoleval juhul on analoogia korras kohaldatav TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja lg 2, mille kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Määruskaebuse esitaja arvates on lahend sisuliselt tehtud tema kasuks ja seega lapse ema peab lapse isale menetluskulud hüvitama.
10.Maakohus on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaega rikkudes. Avaldaja selgitab, et kohus saab TsMS § 174 lg 1 järgi määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastus määruskaebusele
11.QQ vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Lasnamäe Linnaosa Valitsus ning lapse esindaja leidsid, et kuna määruskaebus ei puuduta suhtlemiskorda, siis nad ei võta määruskaebuse osas seisukohta. Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tulenevalt TsMS § 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust vaidlustatud osas, s.o osas, milles avaldaja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud
ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
15.Ringkonnakohus märgib esmalt, et käesoleval juhul puudub alus analoogia korras kohaldada TsMS §-i 162, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus on eraldi norm menetluskulude jaotamise kohta hagita asjade puhul (TsMS § 172).
16.Kolleegium selgitab, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1176-16, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus jättis põhjendatult menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtupraktikas on tavapärane, et suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjades jäävad asja sisulisel läbivaatamisel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (v.a lapse menetluskulud), sest kohtulahend tehakse kõigi menetlusosaliste, sealjuures eelkõige lapse, huvides. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust jätta lapse isa menetluskulud lapse ema kanda. Lisaks viitab ringkonnakohus, et avaldaja esitas ka hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude, millest ta hiljem loobus. Eeltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
17.Arvestades vaidluse sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.