5.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
6.Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva
jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetlus käik
1.04.12.2017 esitas CC (hageja) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli nõus ühisvara jagamisega, kuid mitte hageja taotletud viisil.
3.Harju Maakohus lõpetas 19.11.2018 kohtuotsusega hageja ja kostja ühisomandi kaasomandi jagamise sätete kohaselt alljärgnevalt: 1) jättis ühisomandiks oleva kinnistu (elamumaa asukoht Tallinn VVV, kinnistusraamatu registriosa nr VVVVVVVV) CC ainuomandisse; 2) jättis hageja ja kostja vahelistes suhetes CC kanda laenukohustused summas 68590,24 eurot, mis tulenevad AS-i AmCredit ning CC ja YY vahelistest 28.03.2007 sõlmitud laenulepingutest nr EME-2149 ja EME2150; 3) mõistis YY-lt CC kasuks välja enamtasutud laenumaksetest tuleneva hüvitise 6425,71 eurot; 4) kohustas YY andma tahteavalduse, et otsuse p 1.1 nimetatud kinnisasi jääb CC ainuomandisse ning nõusoleku sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on YY viidatud kinnisaja ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu (elamumaa asukoht Tallinn VVVVVVVV, kinnistusraamatu registriosa nr VVVVVVVV) ainuomanikuna kinnisturaamatusse CC. Jõustunud kohtuotsus asendab YY nõusolekut; 5) jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 19.05.2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta kaebus menetlusse; anda kostjale menetlusabi ja vabastada kostja kaebuse menetlemisel riigilõivu tasumisest, tühistada Harju Maakohtu 19.11.2018 lahend ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
5.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohaselt on tähtaja ennistamise asjaolud järgmised: Harju Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Mati Senkel. Kuna 2018.a. detsembris advokaat Senkel haigestus ja tema kutsetegevus peatati, määrati jaanuaris 2019.a. kostjale kohustuslikus korras uus esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Kostja alaline elukoht on välisriigis ja kostjal ei ole enam kehtivat viisat, et sõita Eesti Vabariiki. Seetõttu saavad kostja ja uus esindaja omavahel suhelda vaid sidevahendite kaudu. Kohtumenetluse ajal oli kostjal viisa. Advokaat Senkel edastas kostjale 2018.a. novembris eesti keelse kohtulahendi, kuid täpsemaid selgitusi ei lisanud ja lahendi sisu jäi kostjale arusaamatuks. Kuna kostja ei valda eesti keelt, siis pöördus kostja juba detsembris 2018.a. Harju Maakohtu poole palvega, saada kohtulahendist tõlge (e-kiri 6.12.2018 nähtav e-toimikust). Kostja uus esindaja sai kostjaga esmase kontakti 20.01.2019. Kostja uuel esindajal puudus võimekus kohtulahendi kirjaliku tõlke tegemiseks. Ei saa ka eeldada, et advokaat teeb kirjalikke tõlkeid oma klientidele. Vahetu kohtumine ja lahendi sisu suuline
selgitamine ei olnud võimalik seoses asjaoluga, et kostja alaline viibimiskoht on välisriigis ja tal puudub võimalus Eesti Vabariiki sõita. Kostja probleemist informatsiooni saamise järgselt koostati kostja poolt uue esindaja kaasabil menetlusabi taotlus lahendi tõlkimiseks. Kohtulahendi tõlke koostamisele eelnes kohtu poolne menetlusabi andmine (määrus 19.03.2019) ja aprilli lõpus edastas kohus kostjale lahendi tõlke. Kostja uus esindaja oli kostja palvel eelnevalt saatnud kohtule ka vastavad päringud (15.04.2019), selgitamaks kohtulahendi tõlke valmimisega seonduvat. Kostja uus esindaja sai kostja poolt info, et kohtulahendi tõlge on kostjani jõudnud 03.05.2019 ning 05.05.2019 edastas kostja uus esindaja kostjale omapoolsed selgitused, mida on kostja poolt vajalik ja veel võimalik teha kohtulahendi vaidlustamiseks. 17.05.2019 vestles kostja uue esindajaga telefoni teel. Kostja esindaja sai kostja poolse lõpliku kinnituse, et kostja ei ole nõus Harju Maakohtu lahendiga ja soovib seda vaidlustada. Kostja kinnitas, et oli kostja esindaja advokaat Senkelile ja kohtule maininud, et hageja on saanud üüritulu vaidlusaluse korteriomandi üürimisega seoses. Kostja kinnitas, et kostja esindaja selgitused talle olid ebapiisavad ja kohtus toimuv jäi talle arusaamatuks. Ka ei selgitatud kohus talle toimuvat. Advokaat Senkel oli kostjale selgitanud, et lahend ei jõustu, kostjale määratakse uus asendusesindaja ja kostjal puudub vajadus täiendavaid toiminguid teha. Kostja ei valda eesti keelt ja tal puuduvad juriidilised teadmised. Arvestades eeltoodut, sh. asjaolu, et kostja sai kohtulahendi tõlke alles 2019.a. aprillikuu viimastel päevadel, palub kostja kaebuse tähtaja ennistamist, kuna tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega, apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb TsMS § 68 lg 3 alusel rahuldamata jätta ning apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 638 lg 4 alusel menetlusse võtmata jätta.
7.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
8.TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
9.TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
10.TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
11.Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebus ning selle esitamise tähtaja ennistamise taotlus saabusid ringkonnakohtusse 19.05.2019, so 6 kuud pärast maakohtu otsuse tegemist (19.11.2018). Arvestades TsMS § 67 lg 2 teist alternatiivi, on apellandi eelnimetatud taotlus ringkonnakohtule esitatud õigeaegselt ning võimalik sisuliselt läbi vaadata.
12.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
13.Riigikohtu seisukohtade kohaselt tähendab mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-2894/11, p 10). Lisaks saab menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-07, p 10).
14.Kuna kostjale oli asjas määratud esindaja, ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõjuvaks ja objektiivseks põhjuseks pidada asjaolu, et kostja menetlusosalisena ei oska eesti keelt ning sai kohtuotsuse tõlke alles aprillis 2019. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 217 lg 5 tulenevalt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega ning TsMS § 222 lg 1 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid.
15.Mõjuvaks põhjuseks ei saa praegusel juhul pidada ka asjaolu, et esindajalt ei saa kirjaliku tõlke tegemist oodata ning vahetu kohtumine ja lahendi sisu suuline selgitamine ei olnud võimalik kostja välisriigis viibimise tõttu.
16.Taotlusest nähtuvalt (tlk 203 pöördel) on esindaja kostjaga kontaktis olnud nii telefonitsi kui e-posti teel. Sealjuures nähtub, et esmane kontakt on saavutatud 20.01.2019 ning selgitused, mida on kostja poolt vajalik ja veel võimalik teha kohtulahendi vaidlustamiseks, on edastatud 05.05.2019. Seega ei ole kostja alaline viibimine välisriigis esindaja ja esindatava omavahelist suhtlust tegelikult takistanud. On küll õige, et esindajalt ei saa kohtulahendi kirjaliku tõlke koostamist oodata, kuid taotlusest ei nähtu ka, et esindajal puudus võimekus kohtulahendi osas kostjale suuliste selgituste jagamiseks. Esindaja on andnud nõusoleku osutada õigusteenust ning ülesande vastu võtnud. Arvestades kohustust osutada õigusteenust, tuli esindajal ringkonnakohtu arvates kostjale minimaalselt selgitada nii kohtuotsuse sisu, sellele edasikaebamise korda kui ka edasikaebe tähtaja möödalaskmise tagajärgesid ja sellega kaasnevaid riske. Kostjal riigi õigusabi saajana oli omakorda kohustus olla piisavalt hoolikas ning teha otsustus apellatsioonkaebuse esitamise kohta võimalikult kiiresti, arvestades esindaja selgitusi.
17.Ringkonnakohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes võib praegusel juhul pidada kostja esindaja vahetumist.
18.Nii nähtub tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist, et kostjale esialgselt määratud esindaja on maakohtu otsuse kätte saanud 20.11.2018, kohut oma haigestumisest, vajadusest määrata kostjale uus esindaja ning esindatava soovist esitada apellatsioonkaebus, teavitanud 21.11.2018 (tlk 167); kostjale määratud uus esindaja on oma volitustest kohtule teada andnud 16.01.2019 (tlk 181), toimikuga tutvunud 18.01.2019 (tlk 182) ning esmase kontakti esindatavaga saanud 20.01.2019 (tlk 203 pöördel).
19.Arvestades eeltoodut puudus kostjal objektiivsetel põhjustel võimalus apellatsioonkaebuse esitamiseks perioodil 21.11.2018-18.01.2019, so ajast, mil senine esindaja teavitas kohut oma haigestumisest ning vajadusest määrata kostjale uus
esindaja (tlk 167) kuni kostja uue esindaja poolt toimikuga tutvumiseni ehk maakohtu otsuse kättesaamiseni. Alates 19.01.2019 langes takistus apellatsioonkaebuse esitamiseks ära.
20.Kuivõrd kostja on taotlusest nähtuvalt tuginenud peamiselt eesti keele oskamatusele ja kohtulahendi tõlke puudumisele, mida ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul esindaja olemasolu tõttu mõjuvaks põhjuseks pidada ei saa, jääb kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
21.Arvestades, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioontähtaja möödumist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmisest.
22.TsMS § 638 lg 4 tuleneval, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
23.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
24.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg 9 ja TsMS § 68 lg 4.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.